Juhtus kätte kadunud onu ,Kütt Leonhard ,päevik kus on viimane sissekanne: Täna on 21. juuli kell üks istun kuulipilduja taga pesas ja vaatan mere poole.
Kas keegi teab mis üksus oli sel ajal seal ja mis neist edasi sai ?Päevikus on veel kümme nime võibolla nende jagu:Kintsel August ;Rimanson Karl; Juur August ;Metsanurm Villem ;Kipastu Juhan ; Saar Viktor ;Kaunismäe Artur ;Soolep Oskar ;Kivisild Heino ja Kütt Leonhard.Teab äkki keegi neid?

Vaatasin kiiresti ainult http://www.history.ee -d

Kintsel August m 1923 Paide valla 1. rajooni politseikonstaabel, R-116,

Kintsel August m 1923 Eesti SS Leegion, R-67

*

Kütt Leon m 1903 Polkom Narvas, 1934

Kütt Leonard m 1924 Eesti SS Leegion, 1946

Kütt Leonhard m R-98, 1966

Kütt Leonhard m Särevere 2. rajooni konstaabel, R-117, 1954

Kütt Leonhard m R-165, 1965

Kütt Leonhard Karl m 1918 R-55

*

Juur August m 1923 Eesti SS Leegion, 1946

Juur August m 1923 Eesti SS Leegion, 1947

Juur August m 1923 R-165, 1973

Juur August m 1923 R-294, 1971

Juur August m 1923 Jupo

Juur August m 1923 R-64, 1962

*

Kaunismäe Artur M 1913 Eesti SS-Leegion, R-67, 1946

Kaunismäe Artur M 1913 Eesti SS-Leegion, R-67, 1947


*

Kivisild Heino M 1923 Eesti SS Leegion, 1946

Kui Sinimägede lahingud algasid 26.07 siis kõige mereäärsem Tannenbergi liini kaitseüksus oli Rebase pataljon ehk siis tollase markeeringuga II/47. Nendest edasi maantee poole juba Nordlandi poisid.
Peab täpsustama millal Rebase üksus rindele toodi kuigi 21.07 on üsna tõenäoline?
Enne neid aga oli piirkond mehitatud rannavalveüksustega (meie politseipataljonidega kes jäid rannakaitsele ka Sinimägede lahingute ajal), sest kui Mummasaare rannas ringi jalutada siis leiab sealt ühe suure kivi kuhu üks kaitsjatest, keegi R.Lõoke, on sisse raiunud oma nime ja aastanumbri 1943 ning markeeringu- rannavalvepost nr.II

Vaatasin täpsemalt järele ja Rebase üksus see siiski olla ei saa, sest nemad alustavad Narva rindelt taganemist 25.07 keskööl ning positsioonid Mummasaares võetakse sisse alles 28.07. Järelikult on tegu ikkagi mingi rannakaitsel oleva politseipataljoniga, hetkel kaldun arvama, et nr.286 aga ka see väide nõuab veel kontrollimist.

Täpsustuseks veel nii palju, et algul oli ta 15/ss gren.Väljaõppe ja Täiendus pataljonis.13.juuli sõitsid Kehrast Narva poole.Mõne aja olid Vokas haavatute edasitransportimise kompaniis.18.juuli läksid jala täisvarustuses Merikülasse.
(Küll oli see alles rännak kuuma ilmaga,aga õhtuks ära käisime kogu aeg kahuri tule all. 25 km.õhtul võeti 50 poissi rivist välja ei öeldud midagi kuhu.Meid määrati Mummassaarde. )Rohkem suurt aru ei saa, Päevik on vett saanud ja tint kohati laiali läinud. Osad neist läksid ka Rebase ja Soodeni pataljonidesse.

Arvatavasti peaks olema SAULEP Oskar, sest tema memuaaridest võib lugeda:
1941. aastal astus ta isaga vabatahtlikult Rapla Omakaitsesse, kus teenis 1944. aasta veebruarini.
Seejärel sai noormees kutse minna sõjaväkke ja ta määrati ühe politseipataljoni alluvuses üksik-jahikompaniisse. Läbinud väljaõppe, määrati ta Toila sadama rannapiirikaitse teenistusse.
Ta määrati üksikusse komandosse. See valvas sildu, raudteejaamu, piiri. Noorsõdur pidas oma esimese lahingu, kui venelased tegid 1944. a. 14. veebruaril dessandi Merikülasse. See esimene taplus kestis vaid pool päeva; varavalgest lõunani. Aga poisse sai surma. Õhtuks olid ellujäänud Toilas tagasi.
Meriküla alt viidi kompanii, kus Osvald teenis, Sinimägedesse. Osvald jäi oma kompaniiga mere äärde Mummassaare küla juurde. Neid määrati Rebase pataljoni koosseisu. Kõrval sõdis Saksa pioneeriüksus. Lahinguks läks 27. juuli varahommikul ja tihe madin kestis kuni 8. augustini. Siis taandus väeosa Tallinna poole.

Vabandan, et sekkun teemasse ja juhin mõtte natuke kõrvale.
Olen otsinud pikemat aega vanaisa Albert Einma võitlusteed, mis on seotud Toila oruga. Siiani pole ühelegi informatsioonile nii lähedale sattunud, kui antud teemaringi eelmise postituse mälestuskild.
Augusti algul 1944 sai vanaisa Toila pargi lähistel rannakaitses olles jalast haavata ilmselt Vene poole miinipildujatulest. Ta viibis kohapealses laatsaretis seejärel Viljandis ja lõpuks Haapsalus. Täpseid andmeid on vähe sest Haapsalust väljunud haavatutega laev lasti põhja.
Enamik olemasolevast on mälestuskillud isalt, kes mäletab katkeid vanaisa rindelt saadetud kirjadest. Ka kirjad on kahjuks kadunud.
Vanaisa oli miinipilduja üksuses jao või rühmaülem. Enne haavatasaamist sõdis Narva all ja Sinimägedes.
Kirjades on mainitud ka Türilt pärit ohvitseri Elmar Eslast (Tatramäe Elmarit talukoha nime järgi).
Kui kellelgi on memuaarides viiteid Toila Oru rannakaitse kohta, või säilinud vanu fotosid siis palun märku anda. See info võib anda huvitavat teavet teistelegi foorumis osalejatele.
Kõike head soovides
Kontakt: sulevx@gmail.com

Küsimus Hr.Freiwilliger`ile.Kust kohast oleks võimalik neid Saulep Oskari mälestusi täismahus lugeda?

Eesnime pean parandama, Osvald mitte Oskar nagu ma kiirustades kirjutasin aga lugeda siit:
http://www.hot.ee/tkirik/saulep.htm
http://www.videvik.ee/497/pilk1.html
http://www.videvik.ee/498/pilk2.html

Leidsin kivi, millest eespool juttu on. Aga ma kaldun arvama, et kui 286 oli seal siis ilmselt pidi natuke hiljem juhtuma kui sep.43. 286 oli samal ajal Lätis.