Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
Vasta
Kasutaja avatar
tonu
Veteran
Postitusi: 1104
Liitunud: T Juul 05, 2011 12:29 pm
Asukoht: Läänemaa

Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas tonu »

Ühe tundmatu kirjutaja (sõiapõgeniku) päeviku sisu. Päevik on üliraskelt loetav ja kui keegi leiab kohanimedes näiteks vigu, siis parandused on teretulnud!

Päevik 25. august kuni 22. september 1944


25. augustil jõudsime viimaks otsusele, et peame ikka üle Emajõe minema. Täna siis saime suure tegemisega üle ja ööbisime Sahal, kus võeti väga lahkelt vastu. Õhtuks jõudsime pärale kuna tulime peale lõunat välja.

26. täna hommikul oli väga suur tuli lahti ja palju pauke. Nagu hiljem selgus, põles kõik Kelmiküla maha ja lasti Luti? hoonete müürid õhku, mis olid väga tugevad. Umbes samal ajal lasti ka Purtse tammi veski sild ja päis õhku, samuti Pikasild. Kogu päev tulistas saksa patarei üle meie üksikuid täringlaske vaenlase poole kaunis kaugele kuna suurtükid asusid meie taga, kuulid vingusid. Venelane ei tulistanud. Õhtapoole tulime Saha kohalt ära, sest arvasime vaenlase kuulide ette jäävat. Seekord peatusime Kuru talus, hobusekoormaga jõudsime ilusti kohale.

27. täna pühapäeval veetsime hommikupoolse päeva üsna uhkelt. Nimelt oli meil õunu laialt, meil kuna koormad olid kõik õunaaias, sai kõik koormassegi pandud. Õhtupoole liikusime jälle ühes pererahvaga edasi kuna vaenlane hakkas juba osalt tulistama kahurväest.
Venelase eelpostid olid juba teisel pool jõge, nagu kuulsime. Seekord liikusime läbi nn Härapalu? Paluotsa Joala poole, kuhu jäime öömajale.
Siin võeti meid esimest korda vaenulikult vastu. Ei tahetud kuidagi koplisse lasta ja igat kanti ebasõbralikult. Esimene öö oli ka lageda taeva all magada kuna ulualust mingisugust ei saanud. Heitsime magama kuhu saime raske südamega.

28. kohe hommikul liikusime talu edasi kuna ei olnud ju mingisuguseid elamisvõimalusi. Seekord Silgi Käru? heinamaale. Sinna siis algasime õiget mustlaseelu. Kõigepealt tegime sigadele kopli. Kuna leppi oli rohkelt, siis töö edenes ruttu. Hiljem seadsime enesed rahulikult kohale, sest mõtlesime pikemaks ajaks kohale jääda. Seekord siis veetsime öö jälle lageda taeva all ja mina kuhja külje all.

29. Unest äratas meid tugev suurtükiväe tegevus, samuti tuli kuulipildujaist. Kuid see meid ei häirinud kuna tuli oli meist kaugel. Hommikulisel ajal aga venelane hakkas uhtma kaunis lähedale, kuuli vingumine oli selgesti kuulda samuti urises üks kild. Eine jäi kohe pooleli, sest jooksime kõik peitu, kes kraavi, kes kivide taha. Mina viskusin kraavi koos kama? kausiga ja sõin rahulikult edasi. Lähedale kukkus umbes 5-8 pommi kuid ikka 1 km kaugusele umbes.
Suurtükituli oli tugev mõlemal pool. Peale lähedaste paukude korraldasime kiiresti koormad ja panime hobused ette. Siiski jäime ootele kuna jäi vagaseks. Lehmadki lasksime sööma, hobused jäid siiski ette . Hiljem hakkas kõvasti äikesevihma sadama. Koormad katsime heintega kinni, et vihm läbi ei leotaks. Vihm läks viimaks üle ja ilm muutus päikesepaisteliseks, nii et koormad olid varsti kuivad. Vihm vaigistas ka rindetegevuse. Meie, aga kartes uut tegevust rindel, liikusime edasi Suislepa mõisa poole . Läbisime Suislepa mõisa ja vana Suislepa ja kuhu jäi üks osa peatuma. Meie Pikaga liikusime veidi edasi meie sugulaste poole. Vastuvõtt teadagi sugulaste vahel hea. Koormadki said varjualla ja isegi muidugi rahulikult ja rõõmsalt heitsime puhkama.

30. Päev on igati rahulik meil kui ka rindel. Pikasilla ümbruses osa inimesi läks sugulasi külastama. Oli kuulda , et Jõgeveste pool oli venelane tulnud ja lahingud käivad Parklai kohal.

.................

9. sept Täna õhtupoole liikusime Pikaga jälle edasi. Seekord Järvkülla Sillaotsa Märtsoni poole. Võeti lahkelt vastu, sest onu korraldas enne seda asja.

11. Täna aitasime peremehel tõugu? ajada. Rinne rahulik. Täna anti siis sellele külale käsk 1. km kaugusele järvest ära minna. Meie st peremees ja meie ei teinud sellest väljagi .

13. Täna hommikul tugev suurtükitegevus, millele järgnes tugev lennuväe tegevus. Venelane käis hommikust lõunani alatasa Pikasilla kohal ja kõrgemal ringi ning tulistas pardarelvadest. Õhtupoole töötas ka hoolega.
Selle tagajärjel tekkis paljudes kohtades tulekahju. Meilt vaadates oli lõunapoolne taevas kõik suitsusambaid täis. Hilisemate andmete põhjal põlenud maha Pikasilla pool Saha, Joenta ? ja Kiisa talud.

14. Täna, varasest hommikust peale hakkas jälle lennuvägi tugevasti tegutsema nagu eilegi. Tulikahjud..... kohati sama suured. Oli põlenud Tõrvas ja Pikasilla pool Lähe, Kaubi talud ja ka arvata onu talu hooned maha...... Elav suurtükiväe tegevus oli ka meile kuulda. Õhtupoole kuulsime tugevat püssi-ja kuulipilduja tuld, mis kandus meist järve poole. Selgus, et üle järve oli lahing olnud. Teadmata on, kes seal võitlesid. Õhtul leegiheitjate tulevärk.
Taevas tähti kaduvaid, vist õhutõrje. Pauke ei kuulnud.

15. Täna lennuväe tegevus nõrgem, õhtul jälle suured tulekahjud samal kohal. Meil muutus aga asi kriitiliseks põllul töötades, sest vene lennukid lendasid meist üle õige madalalt nagu eilegi tulistades mitmele poole. Meie muidugi olime rõugu all. Seekord tulistasid meie lähedal umbes km kaugusel Marani talu aida põlema, mis põles maha. Tule levingule suudeti piir panna. Samad lennukid tulistasid ... meil põllul ühe kuuliga. Kuul jooksis kaugemale kinni. Täna samuti lahing üle järve. Räägiti, et venelane on Roobeparve ? juurest üle tulnud.

16. Anti käsk inimestele varjend teha. Meie algasime ka tööle peale. Saime koopa poole peale kaevata, nii algasid lennukid oma tegevust. Meie jätsime kaevamise seisma, sest lennukid lendasid madalalt ja tulistasid mitu valangut. Üks valang oli nurme tolmama löönud. Räägiti venelane Rulli? lähedal.

17. Päev oli üldisel rahulikum, õhtapoole suured tulikahjud kaunis lähedal. Venelane nagu räägiti pidi olema jõudnud Kiisa endise kõrtsi juurde välja. Õhtapoole tugev suurtükiväe tegevus. Lennukid käisid lainete kaupa endiselt.

18. Täna äge suurtükiväe tegevus, mis vahel vaibus. Öösel läinud kolm vene tanki üle Suitslepa silla. Üksikuid eskadrilli lennukeid käis endiselt liini kohal.

19. Täna äge lahingutegevus. Venelase eelväed juba Arusalu ?jõudnud ja Leebiku poolt üle jõe. Sakslased põletasid sealpool Õhne jõge hulgaliselt rukkirakke ja heinakuhje. Pikasilla liin saksa sõjaväe käes.

20. Täna tugev suurtükiväe tegevus. .... ja sakslased asusid rünnakule. Järvekülale anti käsk 5 km kaugusele minna kodunt. Kella 7.ks õhtul õhtul liin 15 km kaugusel.

21. Täna tugev suurtükiväe tegevus, venelane Õhne jõe teisele kaldale, õhtapoole põles maha Saks ?Jaani talu, mis süttis omakaitse mehe poolt lastud leekkuulist. Samal ajal tuli venelane üle Õhne jõe,
umbes 40 meest ja miinipilduja, kes löödi tagasi.

22. Päev läbi äge suurtükituli, üks saksa patarei asus meile poole km lähedale, millest tulistas vaheaegadega. Venelane tungis kogu päev ühest kui teisest kohast üle jõe. Kuulda vaheaegadega püssi ja kuulipilduja tuld.

22-23 Meenutused. Küti Piha pere, varsa jegor? Öö magasime kõik Laksi keldris põrandal, V öösel olid voorid läbi edasi läinud. Omakaitselased öösel ahelikus ojapervel järvepoolsel teest. Ja vist samal päeval (23.sept) lõunaajal nõuk üksused läksid edasi, Järvekülla ei tulnud.

24. Käisime Jaan Laksiga oma kodu vaatamas. Oli peale keldri kõik põlenud. Otsisime jõe vaheliselt alalt sakslaste laipu, aga ei leidnud. Lauda taha me ei läinud. Seal oli langenud nõuk sõdur olnud.
...... Kivirakk oli vooris olnud. Suislepani ainult edasi sai. Saatnud sõna koju tulemiseks. Ehk oli see samal päeval. Hakkasime koju tulema. Pehk, Härm, Kuti Pikk,Varsa Jegor??? Tulime Suislepa mõisa. Sild oli purustatud. Pisike laudadest parveke oli, see ei kandnud midagi. Suur puu oli maha murdunud teele. Koolimaja vastas kohalik sidekaabel oli maas. Padrunipakk ? oli aiaposti otsas.
Edasi Suislepa vallamaja poole. Kaks sakslase laipa oli tee ääres maas. Kirikust möödas, edasi kuskil oli teine laip kraavis, saksa kaigas granaat.
Kuskil seal oli sakslaste tehtud hädasild, laudadest. Aga osaliselt purustatud?? Kuidagi saime sellest üle ja tulime Pitsu koolimaja ligidale teele välja. Saksa auto põlenud oli kurvist Pikasilla poole.
Hauapalust??? keerasime teelt Kauniküla??? peale.
Kuskil metsavahel põllule oli küntud madal kaitsekraav. Vene armeelase laip oli maas. Isa käis vaatamas. Kaare(Kära)Kääriku:???? juures oli lennuk alla tulnud. Mootor oli ja et suurtüki küljes ??? padrun rauas. Isa hoiatas. Korjasin sealt presenditükke ja juhe oli maas (rääkimiseks) lendur oli samassse maetud.
Soodi peal oli pada maas, peitsin sinna paki vintpüssipadruneid põõsa alla.
Mangu??? talu juures oli mingi staap. Peeti kinni, võeti minul jalgratas ära, kuna see oli venna nimele registreeritud. Seal oli kinni peetud ka amporg??? E.Maasik- istus õues. Hulga piimanõusid oli aia ääres, aga me ei julgenud peale võtta. Kusagil teel leidsime, et meie mullikas oli kadunud. Ema läks tagasi. Purtses tee otsas aga leidisime, et oli ikkagi karja hulgas, jõudsimegi taas koju. Vend oli kodus. Läks ema otsima ja ratta järele.. Sai kätte.

Koolimaja oli purustatud. Bergi ??? maja maha põlenud. Sild oli vana parve kohal (veepealne). Siinpoolset Pikasilla küla ei olnud.. Esimesel kurvil oli põhjapoolne teeäär kuni metsani oksmeid??? täis loobitud. Iga meetri peal oli mõni ese( rihmakesed??? ... katlakesed jne. ) Isa ütles, et midagi ei tohi võtta, siiski võttis katlakese.
Pika kohal kraavis pikk jäme ... hülss.. Varsa Jagor??? pani vankrisse.
oliver
Huviline
Postitusi: 614
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas oliver »

Huvitav kuhu need talumeestest sõjapõgenikud jõuda tahtsid, polnud ju mõeldav oma kraamikoormatega Saksamaani minna? Või loodeti et rinne jääb pidama ja saab juured uuesti alla ajada kuskil? Või usuti et ega inglane ja ameeriklane Eestit venelastele jäta ning varsti saab jälle koju tagasi?
ppp
Huviline
Postitusi: 641
Liitunud: P Nov 29, 2009 3:27 pm

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas ppp »

Rinde jalust ära, lihtsalt minema, et lihtviisil surnuks ei tapetaks! Kui asi kiirelt ja ilma suurema madinata üle käis, siis võisid veel päeva paar kusagil keldri kükitada, aga kui loomad jms seesugune, siis oli targem kõrvale hoida, Teinekord lausa aeti kodust minema, eriti just 1941 aastal aga ka sakslased 1944 ju...
Kasutaja avatar
freiwilliger
Huviline
Postitusi: 605
Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
Asukoht: Tallinn

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas freiwilliger »

Väga huvitav, sest olen seda juba varem kuskilt lugenud. Ilmselt mingi trükis, raamatuga praegu ei seosta.
Kasutaja avatar
tonu
Veteran
Postitusi: 1104
Liitunud: T Juul 05, 2011 12:29 pm
Asukoht: Läänemaa

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas tonu »

freiwilliger kirjutas: P Sept 22, 2019 9:37 pm Väga huvitav, sest olen seda juba varem kuskilt lugenud. Ilmselt mingi trükis, raamatuga praegu ei seosta.
See on küll otse päeviku lehtedelt ümber kirjutatud :)
32844712_1785472631519116_4545813907440140288_n.jpg
Kasutaja avatar
freiwilliger
Huviline
Postitusi: 605
Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
Asukoht: Tallinn

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas freiwilliger »

Ega ma selles ei kahelnudki!
Kasutaja avatar
freiwilliger
Huviline
Postitusi: 605
Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
Asukoht: Tallinn

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas freiwilliger »

Tuulasin veidi oma raamatukogus ja leidsin, et vähemalt 3 sarnast kodust minekut sellest piirkonnast on välja toodud kogumikus "Sa ära möödu mineviku valust" III. Kõik need lood sarnanevad antud päeviku sündmustega, v.a. isiku ja kohanimed. Sarnane saatus!
Kasutaja avatar
Wiking-Estland
Huviline
Postitusi: 915
Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
Asukoht: Viljandimaa

Re: Väike-Emajõe liinil 25 august-22 september

Postitus Postitas Wiking-Estland »

Pitsu = Ritsu?
Vasta

Mine “Memuaarid/Memoirs”