Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Sain selle päeviku osta paari nädala eest osta.ee keskkonnast. Müüja oskas öelda, et päevik olevat leitud umbes poole aasta eest Pääskülast mingist lammutatavast kuurilobudikust.
Teksti on kokku umbes 110 lehekülge, millest enamus on kirjutatud hariliku pliiatsiga ja kohati väga raskesti loetav. Algselt on see päevik kuulunud vist pataljon "Narwa" raske tankitõrjekahuri "Kõu" ülemale Unterscharführer Alfons Haring'ule, kes sai Hadnitsa lahingus haavata ja suri 1943. aasta 4. septembril Krakowis. Haring'ule kuulumist arvan seetõttu, et päeviku esikaane siseküljele on kirjutanud Haring oma nime ja teenistuskoha, mille alla Ainsaar hiljem lisas enda andmed ning päeviku esilehele on ta kirjutanud pika kirja mälestamaks Haring'ut.
Unterscharführer Ilmar Ainsaar, kes oli raske tankitõrjekahuri "Tasuja" ülem, on alustanud päevikusse kirjutamist oktoobri esimestel päevadel kui pataljon "Narva" asus positsioonidel Dnepri jõe ääres. Esimene kuupäevaline sissekanne on 5. oktoobrist ja regulaarselt jätkas ta päeviku täitmist kuni 1944. aasta jaanuari lõpuni, millal Ainsaar saab ise piiramisrõngast läbimurdmisel jalast raskelt haavata. Pistelised sissekanded jätkuvad aprillini.

Alustasin päeviku ümbertrükkimist 17. detsembri sissekandest, sest siis on ta vahetanud hariliku pliiatsi tindipliiatsi vastu ja seda teksti on oluliselt kergem lugeda. Loodan piisavalt harjuda käekirjaga, et hiljem oleks lihtsam ka harilikuga kirjutatud teksti välja lugeda. Mõne väljaloetamatu sõna olen hetkel asendanud kolme küsimärgiga ja ühe küsimärgi olen lisanud nende sõnade järele, milles ma 100% kindel ei ole.

Osalt saavad siin päevikus täpsustatud mingid kuupäevad ja sündmused, mis raamatutes on natuke teisiti.
ainsaar.JPG
17. detsember. Pakane. Hommikul ripuvad pajupõõsad üleni härmarüüs ja lumi krudiseb lauldes pakasest sammude all. Külm on maalinud pisikesele punkriaknale tihedaid jääroose ja liiliaid. Veedan ilusa õhtupooliku H.Stuf. Puusepa juures, kus saan austava ülesande asuda kirjutama kompanii päevikut.
Rindel on olukord rahulik, siin-seal mõne miinipilduja läkitus, paar Maksimi haugatust või raskepatarei maad kõlisema panevat granaati.
Vanamees ja Lebert (?) on haiged ja tänane külaskäik on suurtüki Volli poole. Poisid oli agaralt asunud kodumaa tütarlastega kirjavahetusse ning täna tuli neile ka vastuseid. Mulk sai oma saadetud kirja tagasi märkusega – Palun mitte tülitada. Üks teine kirjutas, et on armunud ühte sakslasse ja lubas järgmises kirjas pikemalt kirjutada tolle sakslase võluvaist silmadest.
Kolmas sai kirja, kus lubati kirja saajale selle Eestisse tuleku puhul lasta sakslaste poolt anda tuli keretäis.
j.n.e.
Mu jumal, kas elame ikka veel XX sajandil?
Kirjutasin siis omalt poolt järgmiselt „Ma kummardan aukartuses ja alandlikkuses Eesti naise vooruse ees. Võtan tardunud leinaseisakus mütsi maha ja hüüan – Au langenuile!”.
Me mängime koraali ja hüüame valust nõretavaid järelhüüdeid Eesti naiste vooruse matustel ... Kuid meil pole leinaks aega, sest meil on vaja viia lõpule võitlus Eesti vabaduse eest ja oma verehinnaga luua Eestile tulevik.
Kuid kui koju tuleme kord, sis on meie otsus karm ja lühike. Me juurime välja kõntsa meie rahva ühiskonnast ...
Me asetame nood naised, kes omas kires ja lõbuhimus müüsid rahva kõlbluse ja väärtuse ning Eesti naise vooruse. Sõnnikukärule ja viime nad sinna (???) hunnikule, kuhu nad kergel käel loopisid oma ja kogu meie rahva puhtuse.
Uus Eesti ühiskond peal olema puhas sõnnikust!

21. detsember. Valgamaa poiss Kalev Viilup, kes Walki all sai seljast pommikilluga raskelt haavata on nüüd haiglas surnud.
Kuldkepp flaki rühmast, keda postil tabas vankade täpsusküti kuul (???) suri Hauptverbandplatzis. Enne seda sõitis sinna kompül. ja kinnitas raskelthaavatule rinda Raudristi.
Kõikjal valmistatakse ette jõuludeks. Tõin punkrisse paar kuuseoksa, mis sisendavad hinge kummalise (?) jõulutunde.
Pilvet sõitis „hambuni relvastatud” salgaga midagi head organiseerima.
On õhtupoolik. Hämardub. Süütasin pliidi alla tule ning nüüd lehvib punkris mõnus soojus.
Rüdmik sõitis hommiku vara minema noori utsitama ... Meie vanad kaeviku karud oleme siia jäänud.
Mida kirjutada ja millest? Kas sellest, et Vollil on viinavabrikus käimas jõululaar (?), et vankad iga hommiku äratavad meid ägeda miinipilduja tulega, või kirjutada oma (???) ... Raske probleem.
Eile öösi pidas vanka meile valjuhääldajast jõulujutu. Pikalt ja laialt seletas seal, mida punaarmeelane saab jõulukingiks, kusjuures rõhutas vähemalt paarkümmend korda, et liiter viina on sealjuures. Liiter kurat, kas ta teadis, et meie eestlased suured viinasõbrad oleme?
Kuid meie pärast saagu nad või igaüks vaat Schoti viskit – meid see ei liiguta. Meil on jõululaual seapraad kuid vanka otsib meeleheitlikult põllult mahavarisenud maisijäänuseid, et kuidagi katta oma koriseva kõhu meeleheitlikku nõudmist ...
Kui nad kuradid meid vaid pühadeks rahule jätavad. Nende tervisele on see igatahes üsna kasulik, sest meie viha on piiritu jõulupühade segamise tõttu ja nii paljusi Ivanisi näeb siis end uutel jahimaadel Lenini juures.


---

H.Stuf. Puusepa juures - Hauptsturmführer Oskar Puusepp

külaskäik on suurtüki Volli poole - raamatu "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas" järgi oli "Suur Volli" raskemiinipilduja rühma allohvitser Karusoo

Valgamaa poiss Kalev Viilup - raamatust "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas" lk. 274: "... õhurünnaku tõttu ainult üks surnu, kes lamab, käed laiali, maanteetolmus. See oli Viilup! Ta surm oli silmapilkne.

Kuldkepp flaki rühmast - sellenimelist ei ole pataljoni nimekirjas

Pilvet sõitis - pataljoni nimekirjas on Johannes Pilvet (sünd. 9.12.1919)

Rüdmik sõitis - pataljoni nimekirjas on Helmut Rüdmik (sünd. 8.4.1923)
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Paremal päeviku omanik Uscha. Ilmar Ainsaar, vasakul Hendrik Raiend.
ain_raiend.jpg
külaskäik on suurtüki Volli poole - raamatu "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas" järgi oli "Suur Volli" raskemiinipilduja rühma allohvitser Karusoo. Pataljon "Narva" mälestusteraamatu "Minu au on truudus" raamatus on Karusoo hüüdnimeks öeldud hoopis "Mutt".
Lisatud pildil on Uscha. Helmut Karusoo.
karusoo.jpg
karusoo.jpg (138.88 KiB) Vaadatud 21505 korda
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

22. detsember. Tšerkassy juures kestavad ägedad võitlused. Vaikse ilma tõttu kostuvad siia selgesti arvutud granaadi lõhkemised ja orelite meloodia. Meist vasakul ja külgedel kõmiseb samuti kogu silmapiir. Näib, et oleme siin hobuseraua kujulises sopis, mille raskuspunkti ja teraviku moodustab meie „Narva”.
(???) läks külla, et purustatud majadest otsida ikoonide külge riputatud klaasist asjakesi ja litreid, et neid kasutada meie jõulupuu ehtimiseks. Pilvet koos Rikandiga lahkavad külas põrsast, mille poisid öösi salaja tõid kusagilt 60 kilomeetri tagant küladest (???) nina alt. Jõulupraad tuleb aus.
Arvatavasti vankadel on meie rahulike jõulupühade suhtes teised plaanid. Hommikul varavalges kuuldus läbi tiheda lumesaju selgesti hobuvooride liikumisi ja mootorite põrinaid.
Praegu kostuvad metsast lakkamatud kirvehoobid ja venekeelsed hõiked. Meie raskepatarei kukkus sinna granaatidega vankasid tervitama, kes kaevavad ja uuristavad kogu metsa punkreid täis.
Terve päev on muidu möödunud täiesti kasutult. Lugesin läägeid ja magedaid inglise kriminaal ning armastusnovelle, kus kogu sündmustik on magedalt inglaslik ja kõmuline.
Imestan (???) inimeste tolleaegset maitset ja huvi, kes üldse selliseid nigelaid novelle ja jutustusi on laskud trükkida ning üleüldse lugeda.
Toimetasin kaevikus kogu aeg vaatlust binokliga jälgides vankade tugevust.
Kuid vanka eelistab kah mugavat punkrielu. Vaid siin seal kablutab ringi paar nigelat kogu – üleni habetunud ja räbalais buffaikades. Üks laip flaki stellungi ees lamab juba nädalapäevi ilma, et „tavarištšid” tunneksid oma vaikseks tehtud kaaslase eest mingit muret. Nüüd lamab see pooleldi lumme maetuna üks käsi kangelt püsti nagu needes neid punaseid jumalaid, kes saatsid ta mõttetult surma.
Juba hämardub, kuigi kell on vaid 2 (14.00). Siis algab pikk pikk õhtu kottpimedusega ja üksteise vastastikuse tulistamisega. Siis lendlevad õhus tuhanded leekkuulid kuni hommikuni mil aovalgus lahutab kisklevad vastased lühikeseks päevaks, et siis pimeduse saabudes perioodiliselt alustada. Nii kestab see päevast päeva – tüüpiline positsiooni sõda kuni ühel päeval lööb raksatades sisse ja algab verine verine võitlus oma olemasolu eest!
---
(???) käest sain praegu kirjakese. Hoidun mõtlemast mälestusile, et mitte hinge tuua sentimentaalset tundepuhangut.
Tunded ja igatsused need säilitan endas ja need võivad vaid pulbitseda kui ollakse koduteel kas puhkusele või jäävalt. Siin aga kus igal sammul varitseb sind surm on absurdlik endas luua mingeid melanhoolseid illusioone. Mida vähem neist mõtled seda parem on see meeleolule.
Juba õhtust saadik kostab tiblade poolelt lällutamist ja laulmist. Vahel sekka kuuldub valjuhääldajast valju räuskamist ja kisa.
Nojah, nüüd meenub ju. On ju täna Suure Georgia mägiröövlist Moskva (?) punase tsaari Jossifi sünnipäev. Sel päeval siis on Jossifi poolt oma täitanud armeele jagatud paar pudelit samagonni. Nüüd keeb sealpool kaevikus lillepidu. Kuuldub sekka isegi naiste (???) kiljatusi. Meie raskepatarei soovib Jossifi sulastele südamlikke õnnesoove tulistades kogu öö kuni aovalguseni oma torudest raskeid „õnnesoovi telegramme”.
Kolmanda kompanii mehed tegid öösel Spähtruppi ja käisid vankal õnne soovimas.
Paar korda koputasid vankale punkri katuse peale, kuid üks sell juhtus kogemata astuma alarmitraadile, mille vankad olid oma positsioonidesse üles vedanud. Hakkas kostma põrgulärm. Purujoobnud vankad tulistasid huupi ümberringi. Ime vaid, et ükski tibla oma kuulist pihta ei saanud.
Meie poisid olid aga juba selle segaduse ajal kadunud ja vajusid vaikselt minema jättes vanka sinnapaika tulistama meeleheitlikult ootamatult üllatanud vihatud „nemetseid”.


Loeb keegi välja eelviimase rea kaks viimast sõna?
Manused
loetamatu.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1862
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas labidamees »

Ootamatult üllatanud ?
Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1992
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas otofoto »

Oskar Puusepp
puusepp oskar (2).jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/1 ... 85?sk=info
Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1992
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas otofoto »

Johannes Pilvet
otofoto_f2071.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/1 ... 85?sk=info
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

labidamees kirjutas:Ootamatult üllatanud?
Väga hea - nii vist ongi!
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

23. detsember. Jõulureede. Tahtsin hommikul Trossi juurde sõita ja selleks läksin Vanamehe juurest läbi, peksin ta õnnekastis magusast unest ülesse ning asusime 3. kompanii Gefechtsstandi poole. Vanal oli kaasas tohutu tsetvertnoi. On ta ju üüratult optimistlik.
Harjutasime püstolitega märgilaskmist vene kiivrile kui auto tuli ja meid kõige optimistlikema lootustega Trossi viis. Kuid seal ei ole vist enam üldse meeste hõngu. Aadu ja Juss ning Mart ja Rolly olid veel vanast kamraadidest kuid neilgi (???) kogu aeg kibe töö seljas.
Nii, et enam vähem ebaõnnestunud reis. Vähemalt nii palju ilusat oli selles, et sai vanade sõpradega tükk aega muhedat juttu vesteldud. Vanamees ehtsast Soome saunaleilist väljudes raputas õnneliku naeratusega hunniku kõrvenud täide laipu särgist ja Oone (?) vehkis (???) käest oma suurde „Pelzanoraki” põue seakintsu.
Hämaruses alustasime tagasiteed. Auto hüples kivikõvaks külmanud liivaküngastel nagu kaljukits ja meie veeresime koos supimannergute ja kohvilänikutega auto ühest äärest teise nagu laeval, mis rängas ookeanilainetuses viskleb nagu laast.
foorum.rindeleht.ee
skulmars
Huviline
Postitusi: 536
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas skulmars »

SIIN on veel Ainsaare mälestusi. Ilmselt see link kaua ei ela, kui tundub siia teemasse sobivat, siis tõsta ümber

edit: Url muudetud
Viimati muutis skulmars, N Mär 21, 2019 10:47 pm, muudetud 1 kord kokku.
http://sakala.ee/kogume-pärandit
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

skulmars kirjutas:SIIN on veel Ainsaare mälestusi. Ilmselt see link kaua ei ela, kui tundub siia teemasse sobivat, siis tõsta ümber
Huvitav - tänan! Salvestasin pildid arvutisse ja lisan need siia teema lõppu kui olen päeviku ümbertrükkimisega lõpetanud.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

24. detsember 1943. Täna on jõululaupäev. Öösel visklen laudsil rahutus unenägudes kuni kell 3 hommikul kaob uni sootuks. Teen pliidi alla tule ja kuulatan väljas kuis öövaikuses veerevad metsas vanka voorid. Kolisevad vankrid, hirnatavad hobused ja lai venekeelne jutuvada kostub siia nagu valjuhääldajast.
On's täna jõululaupäev.
Läksin Pilveti juurde kaevikusse, kuulatasime ööhääli rindel ja vestsime tasa juttu eelolevast jõuluõhtust. „Tead, ma ei olegi (???) jõuluõhtutel nii melanhoolses tujus” ütlen mina. „Kui mõtled sellele, et seisad ja valvad siin kaevikus seepärast, et keegi ei saaks tulla segama meie kodumaal nende tuhandete säravsilmaliste laste jõulurõõmu, siis on see üldine jõuluõnn, mis südames (???) ja meie oleme tollest jõulumüsteeriumist juba väljakasvanud” ning Pilvet vastab samagi. Mu halvimad jõulud olid 1940. aastal. Olin Punaarmees ja too õhtu oli lihtsalt masendav ja meeleheitlik. Kogu elul ei olnud mingit mõtet ja sihti. Sa lamasid nagu kägistatud konn bolševiku rusikas ...
Hommik. Pean kustutama ahjus tule, sest meie suits on nii nähtav vankale, et põrutas juba paar kolm miini meie punkri otsesse lähedusse. Punker kõikus paar korda kahele poole. Asjad varisesid laualt ja peenikesi liivaterasid langes laepalkidest põrandale.
Neetud tibla! Hüppasin välja vaatama, millised elukad nood siis siia lendasid. Punkri taga ja kõrval umbes 7-8 meetrit eemal mustendades kogu lumine maapind ülespaisatud liivast. Maas haigutas kolm auku – tiblade üliraske miinipilduja läkitus.
Nüüd ärritavad nad oma kahuritest ja miinipildujatest kogu aeg. Kuradi barbarid! Pahandab Pilvet. Seal on te neetud mõistus nagu hobuse tagumik. Kui te mõtlete, et saate meid sellise „propagandavõttega” hirmutada siis vennikesed eksite! Hüppab kuulipiluja taha ja läkitab terve valangu eeldavasse võssa, kus peitub vankade Maksim. Granaadipildujat me kahjuks karistada ei saa. See tõbras on roninud mäeseljandiku taha. Kuid see eest valame oma viha välja ees olevile tibladele.
Meie raskepatarei on ka vihastanud ühe tiblade ratspummi peale, kes asjatult summib oma mürskudega tühja küla ja purustatud maja. Nüüd saab too ratspummgi meie „rasket kohvrit” nuusutada.
Lõunaks saabub selline pangetäis kompotti, et suu jääb lahti. Muheleva näoga kannab (???) kaenla all saiapätse rosinatega.
Saatsime omad raadiotervitused omastele ja kodumaale.
Kirjutasin ka tervituse uueks aastaks Eesti Brigaadi tankiküttidele pataljon „Narva” tankiküttidelt.
Kell 14.00. Venelased ründavad meie paremal tiival 2. kompaniid püüdes saavutada liigipääsu Moshnile ja meil sellega ära lõigata taandumistee ... Meie flakid tulistavad lakkamatult puistates segi bolševike ahelikud. Raskepatareid taovad lakkamatult.
Jätame tänase jõuluõhtu pühitsemise kus kurat! Ootame neid vendi meidki ründama. Las saadanad tulevad, siis soovime neile sellise pühadesoovi, et neil kaob himu ära sellisteks demonstratsioonideks.
Kui mõne neetud tibla täna õhtul kätte saame, siis hoolimata kallist jõuluõhtust me poome ta kolme kuradi Lenini, Stalini ja Marxi nimel elusalt ...
Teise kompanii juures on lahingukära juba pisut vaibumas. Ilm on sompane. Udutab ja sajab jäävihma.
Tsiviliseeritud maailma pühitseb täna jõulupühi. Helisevad kirikukellad. Kirikuis jutlustatakse inimkonna vendlusest ja õilsusest ning igavesest rahust maal ja taevas. Nii Kölni doomkiriku rusude vahel (???) kirikus nii Jaani kirikus Tallinnas või Vatikani paavsti residentsis kõikjal põlevad altarite ees küünlad ja jumalamehed paluvad õnnistust oma taparelvadele.
Ainult Moskva õigeusu patriarhist ampelmann naerab endale habemesse, õgib koos NKVD jumala Suur Beriaga kaaviari ja palub mägiröövlist miljonimõrvar Stalinile verise tapatöö pikka iga.
Kas kurat ei ole siis mehi, kes kisuks selle hullumeelse kiskja Kremli müüride vahelt, et tsiviliseeritud maailm võiks tema üle õiglast kohut mõista ...
Miks on meid eestlasi vaid miljon ja mitte kümme korda enam. Siis oleks Sarmaatia väljadel ammu kord majas ja Euroopal ei pruugiks enam hirmust väriseda asiaatlike mõrvarite ekspansiooni ees ...
---
Kusagil kodumaal ... kaugel kaugel põhjas ... algab täna siiski kaunis jõuluõhtu. Kuigi paljudest kodudest on riisutud rõõm ja rahu ja nii paljudki tuhanded lapsesilmad on kiindunud jõuluküünalde mõeldes oma küüditatud isale või emale. Ja nii paljude kodudes on ema süüdanud küünla ja valutundega mäletab oma kauneid minevikumälestusi – see oli siis kui Arwo oli veel pisike, või kui Edgar tuli koolist õnnelikuna hea tunnistusega.
Nüüd aga ei ole teda enam. Ta läks lihtsalt ja sõnu tegemata. Viskas püssi õlale ja lausus „Kodumaa vajab mind” ... Jah kodumaa vajas teda. Vajab veel paljugi enne kui jõulurahu võib tõeliselt vabas Eestis vallutada inimeste südameid ...
Nad tulid, võitlesid, võitlevad ... Nende lihtsad puust ristid sõdurikalmul on tõotuseks meile kõigile ... Suureks vandeks, et nende võitlus ja surm ei olnud asjatu ...
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

24. detsembril on tema päevikusse teinud paar sissekannet teenistuskaaslased, lisan nendest lehekülgedest ka pildid.
Esimese sissekande lugemisel vajan abi - saan aru ainult algusest, kus on kirjas "Zum Andenken an die 5. Kriegsweihnachten wünsche ... " ja lõpust, kus seisab vist "5./Estn. SS-Legion Leo (???) ...".
Teise sissekande autor on SS-Untersturmführer Alfred Ensmann. Sai surma kui haavatuna rongiga tagalasse teel olles partisanid rongi ründasid. Tema kirjutatu loeb ilmselt igaüks välja aga sellegipoolest panen siia ümbertrüki: "Parem langeda, kui orjaks jääda".
Teise lehe esimese kirjutise autoriks on sõdurite seas äärmiselt populaarne ja kõrgelt hinnatud ohvitser, SS-Hauptsturmführer Hugo Siim. On kirjutanud: "Kahvanägu, Sind ma tunnen veel vähe ja kiita Sind ei saa nagu Sa ootasid. Kui muusikat teed ja kärts viina, siis lööme käed kokku. H.Siim". Raamatutes on kirjutatud, et Hastuf. Hugo Siim langes 12. jaanuaril aga Ainsaar oma päevikus kirjutab 15. jaanuari sissekandes: "Hauptsturmführer Hugo Siim langes täna hommikul. Sangarlik mees, isa, sõber ja juht oma meestele ...".
Viimase sissekande on teinud SS sõjakirjasaatja Peeter Asmus ja kirjutatud on: "Tuli - nägin ja saime suurteks sõpradeks. Esimene kohtumine toimus küll täis peaga - kuid ega kaine olemise juures ka kaklema ei lähe. Elagu "(???)". P.Asmus."
Manused
1.jpg
2.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

uscha kirjutas:Esimese sissekande lugemisel vajan abi ...
Üks sakslane aitas välja lugeda: "zum Andenken an die 5. Kriegsweihnacht wünscht Ihnen, angesichts des Feindes am Dnjepr, das Beste, ihr FrontKamerad und ehemaliger Kp.(Kompanie) Führer 5./Estn.(ische) SS - Legion
Leo Sch ...
SS-O.(ber)schf.(Scharführer) u.(nd) Kp.(Kompanie) Führer
"

maakeeli kõlab see umbes nii: "Mälestuseks 5. sõjajõuludest soovib teile Dnepril vaenlase ees parimat teie rindekamraad ja endine Eesti SS Leegioni 5. kompanii ülem. Leo Sch ...
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha »

uscha kirjutas:Teise sissekande autor on SS-Untersturmführer Alfred Ensmann. Sai surma kui haavatuna rongiga tagalasse teel olles partisanid rongi ründasid. Tema kirjutatu loeb ilmselt igaüks välja aga sellegipoolest panen siia ümbertrüki: "Parem langeda, kui orjaks jääda".
Ustuf. Alfred Ensmann
Manused
ensmann.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1992
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas otofoto »

Hugo Siim
siim hugo (2).jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/1 ... 85?sk=info
Vasta

Mine “Memuaarid/Memoirs”