1941. aasta 11. augustil kirjutab Punaarmee 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse võitleja Paul V. oma päevikusse: "See Venemaa on ikka õudselt suur küll. Teda on võimalik iga öö maha jätta sakslastele kilomeetrite kaupa. Samuti on vene jalaväge ikka ka palju. Teda saab iga päeva ja öö jooksul otsa tuhandete kaupa. Järgmine päev tuleb aga juurde jälle värsketes uutes suvevormides, et õhtuks lahinguväljale oma vereloiku maha jääda, või paremal juhul puruks hakituna medsanpatide kaudu tagala haiglatesse kuudeks lamama ja surema minna.
Täna oleme jälle terve päev sakslaste pidevatele tormijooksudele vastu pidanud. Õhtu eel tulistas saksa suurtükivägi päris tabavalt meie patareide positsioone. Tabamusi oli päris lähedale meie suurtükkidele, kuid meeskond kaotusi ei kandnud. Õhtul võtsime jälle oma lahingukorrad maha. Asusime jälle rännakule ja ületasime Pola jõe purukslastud raudteesilla kõrvalt koolme kaudu. Võtsime sisse uued lahingupositsioonid Pola jõe idakaldale. Seekord jätsime käsu järgi jõe läänekaldale ühe 76 mm kahuritega suurtükiväepolgu, mis oli vist täna meie rindelõigu täiendamiseks saadetud, sest nende suurtükirauad on veel alles rohelise värviga kaetud ja meestel seljas veel alles puhtad uued vormid. Rindel pikemat aega olnud suurtükiväe kahurirauad on aga tumedavärvilised, sest kiirtule andmisel kõrbeb värv lihtsalt ära. Meie polk sai aga võimaluse olla paar päeva II eshelonis, et rindeloleku haavu natuke lakkuda, end laskemoonaga täiendada ja majandust korraldada.".

Pildil on ühele eestlastest suurtükiväelasele annetatud Punatähe orden.

5. Eesti piirikaitserügemendi leitnandi Heino Allikmäe (enne nimemuutust Heinrich Värk) Sõjakooli aspirantide kursuse rinnamärk.
H. Värk ülendati nooremallohvitserist lipnikuks 1939. aasta 17. veebruaril.

Ennesõjaaegsed Eesti sõjaväe nöörsaapad, valmistatud Tallinnas asunud jalatsivabrikus "Union".

1/IV 1917. Saadan teile ühe kaardi. Kahjuks ei ole mind siin peal. Siin kaardil on aga ??? komando sõjariistad. Vasakult poolt peale kast, kus najal ohvitser toetab on miin. Sealt edasi pommipilduja, edasi miinipilduja. Siis väikene käsi-suurtükk. Siis veel üks pommipilduja ja kast, kus pommid on. Miinipildujal on miin valmis laskmiseks.
Eile kirjutasin küll, et hakkan ehk rohkem saama, aga täna käisin palka saamas, siis selgus, et ei saa. Saab näha ehk viimati ikka saan. See kord kodu ma ei saa saata, saada venna Jassile saja rubla ümber.
Siin pildi peal on ohvitserid, kes enne mind korpuses olid paar nädalat.
Tervitades Jaan.

20. Eesti SS diviisi koosseisu kuulunud 20. füsiljeerpataljoni võitleja, Unterscharführer Harald Libe Erkennungsmarke.

1944. aasta 9. märtsi õhtul mängiti Töölisteatris (Väiketeater) August Kitzberg'i näidendit "Rätsep Õhk ja tema õnneloos".
Mõni tund peale näitemängu algust oli aadressil Sakala 6 asunud teatrihoone leekides ja hävis täielikult. Paljude teatrikülastajate seas oli ka Johannes Pannal, kelle pilet sellest saatuslikust õhtust on pildil.
Mõned päevad peale 9. märtsi pommitamist korjasid Arnold Eessalu omaksed suitsevate koduvaremete vahelt üles hõbeportsigari. Arnold, sõjalaeva "Lennuk" radist, oli saanud portsigari ilmselt auhinnaks raadioala võistlustelt, sest kaane siseküljele on graveeritud "I koht, Raadioala, 1927".

1941. aasta 14. juunil küüditatud Arnold suri Siberis paar nädalat enne märtsipommitamist, 21. veebruaril 1944.

Üks episood 36. Eesti politseipataljoni 2. kompanii velskri, 2. klassi Raudristi kavaleri allohvitser Tarmo Mägi päevikust, 1942. aasta 7. detsembri öö vastu 8. detsembrit:

Bensiin lõppeb. Jala mitu km. ühte külla. Peale igasugu ülemuste juures käimist saan bensiini 20 ltr. Selga ja tagasi ... Auto ei lähe käima! ... Tagasi külla ... Peale suurt käimist saan auto. See paneb me auto käima, kus sees lõdisevad külmas, valus ja veres 8 haiget. Nad kõik paluvad aidata end – nad ükski ei süüdista velskerit, vaid näevad olukorda. Sõidame 2 km. auto siis lõplikult rikkis! ...
Jälle jala Surowikinosse. Teel tulevad vastu sakslased. Venelased olla igalpool. Laen relva ja lähen edasi. Saan linna. Kust võtta öösel auto. Läbi hädade saan ühe kahuri auto – maastikuauto ... Viimaks ongi kõik haavatud linnas. Saavad seotud ja sooja ja pritsid. Veel vastu hommikut viib üks laskemoona veok nad edasi. Teel surigi rms. Matt! ...
... Hommikul tulin jala 15 km. tagasi. Magamata, väsinud, näljas. Siiski teadmine hinges, et tegin kõik mida üks velsker, mida üks sõdur ja inimene suutis – üle, mille enam oli võimatu kriipsugi teha!

Ennesõjaaegsed Kotkaristi III klassi teenetemärgid.
Vasakult paremale: mereväekapten Valev Mere, kolonel Jaan Junkur ja kindralmajor Martin Jervan.

Tundmatu Eesti leegionär, pildistatud 1944. aasta suvel.

Taani sõjakorrespondendid leitnant W. Møgeltoft-Jørgensen ja Assbjørn Bech said 1919. aastal Eesti sõjaväe juhtkonnalt loa oma kaameraga vabalt ringi liikuda - tulemuseks peaaegu 15 minutit liikuvat pilti Eesti Vabadussõjast!

Eesti Vabadussõda

1944. aasta 5. märtsil likvideeriti Vepsküla sillapea!
Üks, kes sellest lahingust osa võttis oli 20. Eesti SS diviisi 46. rügemendi pioneerkompanii vabatahtlik Grenadier Jaan Luukas.

1940. aasta suvel reorganiseeriti Eesti sõjavägi Eesti rahvaväeks ning sama aasta augusti lõpus moodustati Eesti rahvaväest Punaarmee 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus. Meestele jäeti selga Eesti sõjaväe vormiriietus, aga auastmetunnused tuli vahetada Punaarmee omade vastu.
Vasakpoolsel ülesvõttel kannab sanitaarkindralmajor Martin Volmer Jervan Eesti sõjaväe 1936. aasta vormikirjeldusele vastavat kindralmajori vormikuube. Parempoolsel ülesvõttel on vormikuub viidud vastavusse Punaarmee vormikirjeldusega - maha on harutatud õlakud, Eesti kolme lõviga nööbid on asendatud Nõukogude Liidu vapiga nööpide vastu ja välja on vahetatud kraelõkmed.
Loomulikult on nööpaugust kadunud ka VR I/2.
Sanitaarkindralmajor Martin Volmer Jervan hukati 1942. aasta 15. oktoobril Tšeljabinsk'i vangilaagris.

Tarvitamise õpetus.

Salv. Enne ja pärast sugulist kokkupuutumist suguosa sisse määrida.
Pruun vedelik. Võimalikult kohe pärast sugulist kokkupuutumist mõni tilk kusetorusse tilgutada, selleks väike gummi ära võtta, pritsi ots kusetorusse viia ja suure gummi peale vajutada. Pärast tarvitamist väike gummi jälle peale panna.

SÕJAVÄE KESKAPTEEK

29. juulil saadetakse lahingusse Tornimäe taga varjus olnud Obersturmbannführer Paul-Albert Kausch'i soomusmasinatest koosnev võitlusgrupp. Sügavale sisse murdnud Punaarmee tankid hävitatakse või surutakse tagasi lähtepositsioonidele.
Pildil näha olev lahingujälgedega detail on leitud Grenaderimäe põhjakülje ja maantee vaheliselt alalt. Eeldatavalt on kuulunud mõnele Kausch'i grupi Panzer IV või sama veermikuga liikursuurtükile, mis 29. juuli vasturünnakus hävines.

Ajakirja Imeline Hitler (Imeline Ajalugu) reklaami võib FB-s vabalt teha, pane svastikaid palju tahes. Kindlasti jätka.