Rindelehe FB lehekülg ...

[uscha]

Juhuks kui FB leht ühel hetkel kinni keeratakse kopeerin mõned viimase aasta jooksul tehtud Rindelehe FB lehe postitused taaskord ka siia.

Seersant Helmut Arnover teenis Eesti kaitseväes sõjaväevelskri ametikohal. Astus vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, määrati pataljon "Narva" koosseisu ning lähetati Posenisse allohvitseride kursustele.
Pildil on temale kuulunud ennesõjaaegne fotokaamera, portreeülesvõtted ja ilmselt Poseni kursuse ajal ostetud fotoalbum.

Märjamaa lähedal Sipas sündinud Helmuti lasid NKVD-lased maha 1945. aasta 17. märtsi varahommikul.

Samal hommikul lasti NKVD poolt metsas maha ka Herbert Johannes Jürismaa ja Jaan Neiver. Kõik tapetud maeti Märjamaale. Omab keegi täpsemat teavet nende kolme mehe surma kohta?

[uscha]

Ennesõjaaegne Kaitseliidu suurtükiväe allüksuse vormikuub & müts, valmistatud 1935. aasta vormikirjelduse lõigete järele. Riiete esmane omanik Jüri Tamm teenis aega Viljandis asunud Eesti sõjaväe 5. suurtükiväegrupis, peale ajateenistuse lõppu astus Kaitseliitu ja suurema osa sellest ajast teenis KL Sakalamaa maleva Põltsamaa malevkonna Põltsamaa patareis (1935. aasta seisuga oli patareis kokku 25 meest). Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja määrati 5. Eesti Piirikaitserügemendi koosseisu.

Pikemalt saab tema 1990-ndate keskel kirja pandud mälestusi lugeda SIIT

[uscha]

Eesti Vabadussõjas 3. jalaväepolgu koosseisus sõdinud kapral Arnold Otsingu autasud - Vabadusristi II liigi 3. järk ja Vabadussõja mälestusmedal.

OTSING, Arnold Gustavi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2860/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu kapral Arnold Gustavi p. OTSING Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 4. novembril 1919, kus päästis Ostrovi sihis Kudrova mõisast taganemisel vaenlase kätte langenud raskekuulipilduja.

VR on valmistatud Tallinnas asunud Ruben Rekkori töökojas. Sellist varianti annetati 18.02.1925 - 20.02.1925 kinnitatud otsustega.
Kokku valmistas Ruben Rekkori töökoda 142 sellist Vabadusristi II liigi 3. järku.

[uscha]

Velikije Luki lahingute eest, 1943. aasta 18. jaanuaril, 7. Eesti laskurdiviisi 23. suurtükipolgu radist-telefonist Karin Jurman'ile (Aru) annetatud Vapruse medal.

[uscha]

Allveelaeva "Lembit" motoristi Alfred Sikemäe (enne eestistamist Sikenberg) autasude komplekt.
Allveelaev "Lembit" tegi sõja ajal Punalaevastiku koosseisus kaasa seitse lahinguretke ja Sikemäe kuulus laeva meeskonda kahe esimese retke ajal, mis mõlemad toimusid 1941. aastal. Hiljem teenis 8. Eesti Laskurkorpuses.

[uscha]

Eile Kohtla-Järve lähedalt leitud karbike koos sisuga, mida see endas peitis. Ruunidega sõrmuse sisse on graveeritud "Wolossowo 1944" ja seeläbi võib oletada, et see on algselt kuulunud mõnele "Nordland" diviisi võitlejale.

[uscha]

Ennesõjaaegne Riigivapi teenetemärgi III klass või osa I klassi komplektist.
Enne sõda anti välja kaks Riigivapi teenetemärgi I klassi (peaminister Kaarel Eenpalu ja Poola välisminister Józef Beck) ning neli III klassi teenetemärki. Neljast III klassi teenetemärgist kolm annetati 1937. aasta Võidupühal politseiamentikele, kes osalesid 1935. aastal vabadussõjalaste mässukatse mahasurumisel - need kolm meest olid Johan Sooman, August Tuulse ja Richard Veermaa. Neljas III klassi teenetemärk annetati 1940. aasta jaanuaris diplomaat Konstantin Talven'ile.

Pildil olev autasu (puudub pärg, mis on aja jooksul kaduma läinud) kuulus arvatavasti ühele nendest viiest nimetatud eestlasest.

Tallinnas Roman Tavast'i töökojas valmistatud autasu kõrgus koos kinnitusrõngaga on 8,1 cm.

[uscha]

1935. aasta kevadel tulid müügile Allveelaevastiku Sihtkapitali tegevust toetavad paberossid "Rünnak" ja kohv "Laevastik".
Pildil on paberossikarbi etikett.

[uscha]

Pataljon "Narva" 4. (raske) kompanii võitleja Erkennungsmarke, mis kaevati välja 2012. aastal Olshana küla lähedalt.
Olshana küla juures võttis pataljon "Narva" ümberpiiratuna osa rasketest lahingutest ja 1944. aasta 6. veebruaril murti sealsest väikesest piiramisrõngast välja suurde, Tšerkassõ piiramisrõngasse.

Selliste kirjadega tunnusmärke jagati ainult pataljoni algkoosseisu meestele, hilisemad täiendusmehed said kaela juba SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33 kirjadega tunnusmärgid.

[uscha]

Läti Karutapja ordeni III klass, mille Läti Vabariik on annetanud Vabadussõjas üles näidatud teenete eest kellelegi eestlasele.
Nimeliselt kellele, on kahjuks teadmata.
Kokku annetati 142-le Eesti kodanikule 147 Karutapja ordenit.

[uscha]

Noored Kotkad & Kodutütred - Kaitseliidu järelkasv!

Pildil on ennesõjaaegne KL Harjumaa maleva Noorte Kotkaste Harju maleva või Kodutütarde Harju ringkonna lipuvarda otsik. Harjumaa maleva noorteorganisatsioonide lipupidustused toimusid 1937. aasta 6. juunil Tallinnas Vabaduse platsil. Kokku anti üle 33 lippu, nende hulgas oli ka lipuvarras, mille tippu ehtis pildil olev otsik.

Märgid vasakult paremale:

Noorte Kotkaste Teenetemärk, Hoolsusmärk, Aitaja märk ja kolm mütsimärki.

[uscha]

Kas pataljon "Narva" viimase ülema, Hauptsturmführer Hando Ruus'i graafika?

Hando Ruus lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika eriala 1938. aastal, pildil olev töö on dateeritud 1938. On teada, et Hando abikaasa Salme Kurg signeeris peale sõda osa Hando töid ringi - kustutas Hando nime ja asendas selle enda omaga.
Salme Kurg lõpetas ise samuti Riigi Kunsttööstuskooli graafika erialal aga seda alles neli aastat hiljem, 1942. aastal.

Oskab keegi kinnitada või ümber lükata selle väite, et teose on valmistanud Hando Ruus?

[uscha]

Täna, 45 aastat tagasi toimus Osmussaare põhjatipu lähedal maavärin - teadaolevalt võimsaim maavärin Eestis.
Legendi kohaselt on saarel ka viikingiaegse jumala Odini haud, hauakohta tähistanud suure kiviriahnu lasi Punaarmee 1941. aastal õhku. Ja, et sellest veel vähe oleks asub Osmussaare külje all ka 535 miljonit aastat vana Neugrundi meteoriidikraater - Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater.

Pildil on hilisviikingiaegne mõõganupp (vanus ca. 1000 aastat) ja üks kummaline kärakas, mis on leitud Osmussaare läänekaldalt ja seotud ilmselt 535 miljonit aastat tagasi asetleidnud sündmusega.
Mõõganupp on leitud 1937. aastal Harjumaalt Kurna mõisa maadelt.

[uscha]

Hiljutine leid Kadrina vallast Vandu külast - sõjaaegne Soome armee vormikuub. Kahjuks ei ole omanik sisse kirjutanud nime ega initsiaalne ning ka taskutes ei olnud midagi omanikule viitavat.

Seisukord on masendav aga mitte päris lootusetu.

[uscha]

Eestist leitud ruunid!