Sääne messingust mannerg pistis oma nospli päevavalgele. Peaks sellele torule siis kuuluma!? http://et.wikipedia.org/wiki/SFH_18.
Kui levinud selline hülsik meitemaal on? Sama mõõtu raudhülsse on küll trehvanud aga värvilisest metallist pole varem.

See tundub I MS aegne olevat, vaata waffenamti kana.

Waffenamt loodi peale esimest ilmasõda ja sorgus tiibadega kanad on pärit Reichswehri aegadest.

Kiviloo ruumist pärit sama kaliibri hülsid.
Ühega mängib Brunn, teine Saaremaal.

[quote="sannaman"]Sääne messingust mannerg pistis oma nospli päevavalgele. Peaks sellele torule siis kuuluma!? http://et.wikipedia.org/wiki/SFH_18.
Kui levinud selline hülsik meitemaal on? Sama mõõtu raudhülsse on küll trehvanud aga värvilisest metallist pole varem.


15cm s.F.H.18 ja 10,5cm l.F.H.18 on meitemaal kõige levinumad saksa hülsid. Leidub nii rauda, vasetatud, messing-ust. Sakslased harrastasid kõvasti korduskasutamist. Kastidega hülsid tagalasse. Hülsidele uued kapslid taha, viskelaengud sisse, kastidele uued paberid külge ja rindele uuesti kasutamisse.
Aga toredad hülsid igatahes. Näit mul neid üle 30 (15 ja 10,5) ja jätkan kastide komplekteerimist.

Naljakas lugu, olen nende samade laskude rauast "perseid" (mitte terveid hülsse, vaid ainult ca 5cm kõrguseid hülsipõhju) leidnud eraldi nii Narva kui Sõrve frontidelt. Mis värk on, papist tehti lõppfaasis juba hülsikesti?

Kas seal just pappi kasutati, aga plekiribadest olid kraed küll.

Plekiribadest junne olen näinud küll. Ilmselt siis ühem materjal on olematuks roostetanud ja tummine põhi säilinud.

Persed ongi järgi, keeratud plekist hülss on äe mädanenud. Vahest kuskilt liiva- või kruusapinnasest saab mõne enamvähem asja. Sõjalõpu säästuvariant.

Ega te nende hülssidega segamini aja? http://wehrmachts.kisten.free.fr/150mm_sjg33_2.htm
Need 15cm vanema kahuri hülsid.

uudishimulik kirjutas:Ega te nende hülssidega segamini aja? http://wehrmachts.kisten.free.fr/150mm_sjg33_2.htm
Need 15cm vanema kahuri hülsid.

Võib küll segadus olla, sest ega tagumikkudel kirju säilinud pole olnud.

Ei ole sellised plekiribad, on sellised spiraalsed. Raske seletada aga nagu spiraalne venditoru lõigatud juppideks ja istutatud nende persete otsa.

Brunn neid keerdus plekitorusid mingid aastad tagasi Ükskülast tõi.
Kui kompuutri ligi satub, ehk viskab üles?
Siiralt paneb mind aga imestama, et Uudishimulik pole sellist kaupa näinud!!!

Keeratavat saksa 155 nagu ei turgata küll. Silmeees kõik keskelt "valsitud". On olemas sakslate tehtud trofeekad 152 ja 122. Homme kodus olles panen mõnest "keeratavast" pildi.

Tuleb rohkem Sõrves käia, sinna veeti kokku igasugu laonurkadest kokkukraabitud kraami