Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...

Kõik, mis seotud Eesti Vabadussõja teemaga ...
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6482
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...

PostitusPostitas uscha » L Jaan 09, 2010 10:28 pm

Sattus kätte üks hunnik Vabadussõja aegseid fotosid, mille hulgas oli ka mitukümmend pilti Soomusrong Nr. 1 tegutsemisest 1919. aasta jaanuaris - ehk siis Eesti vägede vastupealetungist Vabadussõjas. Koostasin paari raamatu põhjal lühikese ülevaate jaanuari sündmustest, millest Nr. 1 osa võttis ja panen kogu selle materjali siia üles. Kõik pildid on kronoloogiliselt õiges järjekorras aga mõne puhul on täpset kuupäeva raske tuvastada.
Muideks täna 91 aastat tagasi kell 9 hommikul vabastasid meie Soomusrongid Tapa alevi.

Soomusrong Nr. 1 pealetungilahingutes 04.01.1919 - 25.01.1919

1918. aasta lõpuks oli rinne mererannikul jõudnud vaid 30 km kaugusele Tallinnast. Tallinn-Tapa raudteel jäid meie meeste viimased kaitsepositsioonid Kehra ja Aegviidu jaamade vahele, umbes 38 km kaugusele Tallinna Ülemiste jaamast.

1919. aasta 2. jaanuari õhtul sõitis kapten Irwe juhitud soomusrong nr. 1 Tallinna remonti, kuid juba 4. jaanuaril hommikul tuli tal uuesti rindele sõita. Sõideti aeglaselt, kuna kardeti, et kohalikud enamlased on purustanud raudtee eesmärgiga takistada soomusrongi jõudmist rindele. Alles keskpäeva paiku jõuti Kehra jaama, kus sel ajal paiknes 1. diviisi ja Viru rinde staap. Kehras kuuldi, et piki raudteed on lähenemas punaste jalavägi, keda raudteeliini kaitsvad kaitseliitlased ei suuda tõkestada. Kehra jaamas valves olnud soomusrong nr. 2 oli sõitnud Raasikule vedurile vett võtma.

Pilt

Kehra raudteejaam 04.01.1919

Pilt

Kehra raudteejaam 04.01.1919 - tegu ilmselt rongiga, kus asus 1. diviisi ja Viru rinde staap (Kas asusid ühes rongis?)

Pilt

Kehra raudteejaam 04.01.1919 - Paremalt vasakule: diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson, leitnant N. Viitak, diviisi staabi ülem alampolkovnik J.Rink, alamkapten A.Laats ja lipnik Kadaja.

Pilt

04.01.1919 Kehra raudteejaamas. (Ehk on võimalik isik tuvastada?)

Otsekohe sõitis kapten Irw oma soomusrongiga pealetungijaile vastu, neid kohatigi ligi 5 kilomeetri kaugusel Kehrast. Suurtüki- ja kuulipildujatulega ning dessandi äkkpealetungiga (ca. kell 14.00) löödi umbes 10 minutiga enamlased laiali ja algas põgenejate jälitamine metsas. Vangi võeti 15. Tartu kommunistliku polgu 7. roodu komandör, kes oli kergelt haavatud. Selgus, et meie vastas oli olnud kolm enamlaste roodu.

Seda lahingut peetakse meie soomusrongide esimeseks edukaks lahinguks üldse.

Järgmisel päeva, 5. jaanuari, õhtupoolikul sõitis kapten Irw oma soomusrongiga sisse Aegviidu jaama, 6. jaanuaril aga võeti tagasi Jäneda ning 7. jaanuaril Lehtse.
Rinde üldise pealetungi alguspäeval, 7. jaanuaril 1919, oli ilm läinud sulale. Hommikul tuli soomusrongile „Päevalehe“ kaastööline ja fotograaf Parikas. Tehti soomusrongidest ja meeskonnast ülesvõtteid. Ehk oli Parikas juba 04.01 rongil, sest fotoseeria esimesed pildid hakkavad Kehra jaamast? 7. jaanuaril oli temperatuur +2 C ja puhus nõrk kagutuul. Raskusteta täitsid sel päeval kõik väeosad neile antud lahinguülesanded.

8. jaanuari udusel hommikul sõitsid soomusrongid Nr. 1 ja Nr. 3 Lehtsest välja, et tagasi võita Tapa, kuid kaugele seekord ei jõutud. Selgus, et poolteist kilomeetrit Lehtsest ida pool olev Soodla jõe sild oli punaste poolt eelmisel õhtul plahvatusega purustatud ja vajas parandamist.

Pilt

Lehtse raudteejaamast ca. 1,5 km ida pool asuva silla remont 08.01.1919 - paremalt kolmas mees on leitnant Reinhold Sabolotnõi ja temast vasakul valge mütsiga kapten Anton Irw

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 mehed ahelikus

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 esimesed ratsanikud (vasakult esimene Nr. 1 dessandi ülem Jüri Ratassepp)

Pilt

Soomusrong Nr. 1

Pilt

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 ülem kapten Anton Irw, alamkapten Eduard Jakob Neps ja leitnant Reinhold Sabolotnõi.

Pilt

Leitnant Reinhold Sabolotnõi Soomusrongi Nr. 1 esimese suurtüki tuld juhtimas.

Järgmist katset Tapa vabastamiseks alustati 9. jaanuaril hommikul kell 5.00, kui kõik kolm lahingukorras soomusrongi Lehtsest ida poole hakkasid liikuma. Pärast kolmekilomeetrist sõitu tuli peatuda ja raudteed parandada, ka 3 kilomeetrit enne Tapat tuli samal põhjusel rongidel kinni pidada. Kuuldus suurtükipauk Tapa poolt. Otsustati mitte vastata, soomusrong nr. 3 tegi seda sellegipoolest. Enamlased suunasid nüüd oma tule soomusrongidele ja ei jäänud muud üle kui vastu tulistada. Irw käskis kell 7.00 nr. 1 ja nr. 3 dessantidel Tapa peale liikuda. Rongid said liikuma umbes tund aega hiljem. Enamlaste vastupanu Tapa ümbruses ei olnud eriti visa ja kell 9.00 oli Tapa alev vabastatud.

Saadi sõjasaaki ja ligi 80 vangi. Meie kaotused – 4 meest haavatuna
(sh. Kapten Irwe abi Susi).

Pilt

Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919

Pilt

Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919 Tapa raudteejaamas.

Pilt

Vangi võetud punaväelased.

Pilt

Tapa vabastamisel langenud punaväelased 09.01.1919.

Tapale jõudes asus soomusrong nr. 1 kohe Valgejõe silla juurde, kus Sabolotnõi tulistas välja 25 pauku. Peale seda lahkus rong silla juurest ja töömehed koos alevist appi tulnud meestega hakkasid silda parandama. Kell 14.00 sõitis kapten Irw oma soomusrongil nr. 1 Tartu poole minevale raudteeharule ja jõudis Tamsalusse. Edasisõitu pidas ta liiga riskantseks ja kell 20.00 pöördus Tapa poole tagasiteele. Ülemjuhatuse plaan oli kasutada soomusronge Narva suunas kuid selgus, et Rakvere suunas on mitu raudteesilda purustatud ning parandamine võib võtta vähemalt nädalapäevad.

Pilt

Enamlaste poolt taganemisel purustatud Valgejõe sild 09.01.1919 (Kas jõuti ikka parandada juba samal päeval?)

Pilt

Alamkapten Jüri Ratassepp, leitnant Reinhold Sabolotnõi ja lipnik Robert Tiilmann laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 suurtükivagunis 76 mm Vene välikahuri juures peale Tapa vabastamist jaanuaris 1919

12. jaanuaril otsustas soomusrongide üldjuht Karl Parts rongidega nr.1 ja nr. 3 minna lõunarindele. 13. jaanuari varahommikul hakkasid nr. 1 ja nr. 3 liikuma lõuna suunas. Peale Jõgevat oli liikumine raskendatud, sest enamlased olid hävitanud ühe silla ja mitmes kohas raudteed rikkunud. Visusti ja Mõisamaa mõisade vahel võeti rongidele kaks roodu Kuperjanovi partisane ja õhtuhämaruses läheneti pikkamööda Voldile, kus pidi asetsema vaenlasi.

14. jaanuaril 1919 kella 9.00 paiku jõudsid soomusrongid Jänese silla juurde. Ees liikus soomusrong nr. 1, kuna rong nr. 3 jäi kaugemale, et toetada silla vallutamist tarbe korral suurtükitulega, takistades sellega vastasel silla lõhkumist. Soomusrongi nr. 1 dessandi poolt vallutati Jänese sild tervena. Soomusrongi nr. 3 dessant vallutas samal ajal Maramaa mõisa, kust vastane lahkus vastupanuta.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.

Soomusrongide tule toetusel jätkasid edasitungi ka jalaväeosad: soomusrongide dessandid, ees rongi nr. 1 dessant, ida pool ja Tartumaa kaitsepataljoni osad lääne pool raudteed. Tähtvere mõisa all sattusid soomusrongi nr. 1 dessantosad punaste läti küttide vastupanule, keda toetas üks 42-liinine suurtükk raudteejaama ümbruses. Meie dessandi energilise pealetungiga rongi nr. 1 suurtükitule toetusel löödi aga vaenlane varsti segaduses taganema. Vastase kannul jõudis soomusrongi nr. 1 dessant kella 12.00 paiku linna. Umbes tund aega hiljem järgnes temale soomusrongi nr. 3 dessant ja Tartumaa kaitsepataljoni 3. rood. Samal ajal jõudis pärast raudtee korraldamist Tartu jaama ka soomusrong nr. 1 ja veidi hiljem soomusrong nr. 3.

Päev peale Tartu vabastamist, 15. jaanuaril, läksid lõuna paiku Elva suunas teele soomusrongid nr 1. ja nr. 3. Sõit oli pikaldane, sest tee oli keskeltläbi iga pooleteist kilomeetri tagant rikutud. Elva purustatud silla tagant vabanesid meie soomusrongid 20. jaanuaril 1919, millal asuti edasitungile Palupera suunas. 22. jaanuaril 1919 rongide dessantosad puhastasid vaenlastest Uderna rajooni. 24. jaanuaril 1919. jõudis Elva Tartumaa kaitsepataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhatusel, kes oli määratud soomusrongide juhataja kapten Partsi käsutusse.

Pilt

Tunnimees Soomusrongi Nr. 1 juures.

Elvast lõuna poole oli soomusrongide edasiliikumine aga veel rohkem takistatud kui Tartu ja Elva vahel. Vaenlase vastupanu oli siin visa. Selle murdmine nõudis meilt pingutusi ja ohvreid. 23. jaanuaril langes Kirepi vallutamisel soomusrongi nr. 1 dessandi juht alamkapten Jüri Ratassepp, kes oma julguse ja vaprusega oli kõikjal silma paistnud. Samal päeval sai šrapnellikuuliga käest haavata ka soomusrongide divisjoni ülem kapten Karl Parts.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu II rühm.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu III rühm.

Pilt

23.01.1919 Kirepi vallutamisel langenud leitnant Jüri Ratassepa haud.

24. jaanuari hommikul vara algas soomusrongide ja Kuperjanovi partisanide ühine pealetung, kapten Irwe üldjuhatusel. Pritsu (Palupera) jaam vallutati lõpuks viietunnise võitluse järel. Ka seal olid enamlased purustanud raudteed ja sildu.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.

Pilt

Pritsu raudteejaam 24.01.1919

Suurtükituli ja purustatud sillad raskendasid soomusrongide edasiliikumist niivõrd, et nad jäid maha paremal pool raudteed tungivast jalaväest. Tartumaa kaitsepataljoni ja Tartu vabatahtlike pataljon arenes tõesti niisuguse energiaga, et juba 25. jaanuari lõunaks 1919 oli vallutatud Rõngu ja sama päeva pealelõunaks Puka ümbrus.

Pilt

Soomusrongi Nr. 1 sõdurid söömas ...

Pilt

... ja joomas - 24.01.1919 paiku Pritsu ja Puka vahel.

Pilt

Purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.

Pilt

Teine purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01

Pilt

Soomusrong Nr. 1 Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.

Kasutatud materjalid:

"Kapten Anton Irv" Paul Villem, 1935
"Eesti Vabadussõda 1918 - 1920" Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937
"Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 - 1941" M. Õun, T. Noormets, J. Pihlak, 2003
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7849
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

PostitusPostitas ivalO » P Jaan 10, 2010 1:41 am

Pilt
Pildil on üks vähestest naissoomusronglastest.
J. Remmelga andmetel pääses 1944 läände, suri paguluses 1956 aastal.
Kahjuks nime ei tea.

Shiim
Huviline
Postitusi: 257
Liitunud: P Mär 04, 2007 2:27 pm

Re: soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...

PostitusPostitas Shiim » P Jaan 10, 2010 11:33 pm

uscha kirjutas:23.01.1919 Kirepi vallutamisel langenud leitnant Jüri Ratassepa haud.


Peaks olema Tallinnas Kalamaja kalmistul, mis kujundati kuuekümnendatel pargiks.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7849
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

PostitusPostitas ivalO » E Jaan 11, 2010 12:26 am

Jüri Remmelga kirjast 22. aprill 1981: "Selles kirjas leiad Vabadussõja- aegse naissõduri foto, mis Sinu kogus seni puudus. See tubli naine pääses 1944. a. vabasse maailma, kus suri 1956. a. Kodumaale jäid tema lapsed ja üks lastelastest, kes veetis 25 aastat Siberis ja on nüüd jälle tagasi kodumaal. Minu informaator ei soovinud naissõduri nime ega päritolu avaldada, kartes, et see võiks kodumaale jäänud omastele raskusi tekitada."

Riigiarhiiv

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6482
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

PostitusPostitas uscha » E Jaan 11, 2010 12:33 am

Huvitav info - ei teagi, kuidas suhtuda.
Kuskil raamatus ei ole küll kohanud, et nende hulgas oleks keegi neiu olnud, kuigi selline fakt oleks kindlasti äramärkimist leidnud.
Kas kusagil ei ole ole nimekirja sõduritest, kes teenisid Nr. 1 peal?
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7849
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

PostitusPostitas ivalO » E Jaan 11, 2010 12:42 am

Anto Juske raamat “Naised Vabadussõjas “.
Võibolla leiab siit midagi?

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6482
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

PostitusPostitas uscha » E Jaan 11, 2010 6:35 pm

Keegi, kellel see raamat olemas on võiks vaadata, kas seal on juttu kellestki neiust, kes Soomusrong Nr. 1 peal teenis.
Estoloog ehk? :roll:
foorum.rindeleht.ee

Estoloog
Huviline
Postitusi: 413
Liitunud: N Mär 09, 2006 12:32 pm

PostitusPostitas Estoloog » E Jaan 11, 2010 9:03 pm

Kui see nii lihtne oleks :-). Ei jõua praegu hunnikuid sortida. Raamatut tutvustatakse Kressa, Jaanika. Naised Vabadussõjas. Sakala 1998/Nov/3


*

Pikalt räägib aga Pihlak naistest: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1146541

Sh Melanie Laid - s. 1885, Soomusrongi Mari. Sr nr 1-l. [Tema mälestusi vt: “Soomusrongi Mari” mälestusi.//Sõdur. 1938, 28. 721—724. 29—30 766—768. 31—32 809—812. 33—34 852—854. Saab digitaalselt vaadata - http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:16202. IE näitab, Mozillaga mul miski jama. ]

Aga niisama: Vabadussõja Lood nr 8/1937 on Elmar Räästase lugu "Naissõdurid soomusrongil nr 2" - lk 243-244,

nr 2-s oli neli olid nt Elfriede Burk, Rakvere tütarlaste gümn viimase klassi õpilane, ja Julie Aman, Tartu üliõpilane. Viimased lahutamatud sõbrad. Burk sai kolmanda Irboska oper-i ajal jalast haavata. Aman suri 1.03.20 haavadesse. Veel teenis rongis Juuli Burchvard ja Olga Tomson. Esimene sai 22 või 23.08.1919 Tsherjoha silla juures surma, oli olnud alul dessantroodus ja siis telefonist. Olga T. oli kuulipildurite komandos. Ja veel nimetada Eva Abram Jõhvist, rongi naissõdurite nimekirja ei kantud, kuigi tahtis, oli; punaste poolel, siis Ekströmi meestel vangis, luures punaste
poolel, kinni, uuesti punaväkke, Irboska all üle, oli 17 a. Saadeti isatallu Jõhvi tagasi.

On ka pilt, kus Julie Aman peal.

*
Burkist - Ell Hallingvee vt http://vikerraadio.err.ee/saade/eesti_l ... iiv/2009/5 .

*

Naiste kohta V-sõjas ka

ERA.495.10.54
Ülevaated Eesti sõjaväe koosseisu, organisatsiooni ja paiknemise kohta seisuga 18. ning 20. juulil 1919. Teated väeosades teeninud naissõdurite üle
18.07.1919-18.09.1919
Lehti 20

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6482
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

PostitusPostitas uscha » E Jaan 11, 2010 11:55 pm

Suured tänud viidete eest - proovin nüüd vastavat kirjandust kuskilt hankida.
Ei olnudki kursis, et neid nais-sõdalasi meil Vabadussõjas nii mitmeid oli.
foorum.rindeleht.ee

õpetaja
Huviline
Postitusi: 230
Liitunud: N Sept 08, 2005 2:56 pm
Asukoht: EW

PostitusPostitas õpetaja » N Jaan 21, 2010 12:05 am

Tapa vabastamisel langenud punaväelased 09.01.1919.


Millegipärast tekkis kahtlus selle foto kohamääratluse osas. Konkreetne foto on vaid yks suuremast komplektist, mina olen käes hoidnud korraga kolme. Teistel fotodel oli ka hulgaliselt tsiviilisikuid (elusaid :wink: ), naisi-mehi, kes seisid poolringis ymber. Võin eksida, kuid mälus on kohanimi Rakvere piirkonnast... Piltide tagune tekst ei viidanud kyll vähimalegi seosele soomusrongidega.

terv
õ

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6482
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

PostitusPostitas uscha » N Jaan 21, 2010 11:06 am

Mitmes kohas on väidetud jah, et tegu on Palermo hukkunutega ja vähemalt ühes Wabariigi aegses raamatus on väidetud, et tegu on hoopis 5. jaanuaril Kehra lähedal langenud Eesti sõduritega.

Parikas(ed) on teinud järjest fotosid 4. jaanuarist kuni 25. jaanuarini ja see surnute pildi number jookseb järjestikku kõikide teiste Tapal tehtud fotodega.

Kas Palermo fotod on üldse tehtud Parikaste poolt?
foorum.rindeleht.ee

õpetaja
Huviline
Postitusi: 230
Liitunud: N Sept 08, 2005 2:56 pm
Asukoht: EW

PostitusPostitas õpetaja » N Jaan 21, 2010 11:33 pm

Fotod mida käes hoidsin mõnevõrra teistsugused kui tavaliselt ... Formaat oli suurem postkaardist ja väiksem kui 13x18, matid ja ilma autoritemplita. Samas oli taha kirjutatud äärmiselt korrektselt - nagu mingi ametkonna jaoks (?).

terv
õ

marukoer
Huviline
Postitusi: 173
Liitunud: L Jaan 21, 2006 11:59 pm
Asukoht: jõgeva

Re: soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...

PostitusPostitas marukoer » K Aug 11, 2010 6:26 pm

Fullscreen capture 11.08.2010 182304.jpg

Kasutaja avatar
Anonymus
Kasutaja
Postitusi: 72
Liitunud: E Mai 29, 2006 7:58 pm
Asukoht: Tallinn/Viimsi
Kontakt:

Re: soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...

PostitusPostitas Anonymus » N Aug 19, 2010 3:04 pm

Aspelund kirjutas:Tere!

Sattus ette üks foto, millel kujutatu on nähtavasti üks kohalikest soomusrongidest.
Fotot suurendades võiks justkui aru saada, et käepaeltel on kiri "Soomusrong nr 1".
Oskab keegi seda kinnitada/ümber lükata? Või oskab keegi selle foto ning piltidel olevad isikud täpselt dateerida?

Parimat
A.


Tegemist on LR SR nr 1 kuulipildujavaguniga, pilt on tehtud peale kpt Irve langemist ja enne kui uued juba paremini soomustatud kuulipildujavagunid jõudsid rindele ehk mais 1919. Esimene soomustatud kuulipildujavagun valmis 19. mail 1919. Valgas. Ajavahemik siis aprilli lõpp kuni mai viimane nädal.
Siim Õismaa, siim.oismaa@esm.ee, Viimsi, Mõisa tee 1. Harjumaa.


Mine “Vabadussõda 1918 - 1920/Estonian Liberation War 1918 - 1920”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist