uscha kirjutas:Aegna MK Rannapatarei Nr. 1 reamehe Harald Kirssen'i kaitseväeteenistuse tunnistus.
Dokumendi on allkirjastanud Aegnasaare komandandi kt. major Otto Kleeman (Kivima) ja adjutant leitnant Eduard Lemming.
KV tunnistusi, mille liik oli 42 väljastati muideks ainult Aegna MK Rnp. 1 meeskonnale!

Paistab, et Harald Kirssen oli mu vanaisaga samas "lennus"
Oskar Asafeldt(peale eestistamist Orvo Aasma). Mõned fotod Aegnalt ajateenimisest.



























Kuna vanaisa juba 30 aastat tagasi meie hulgast lahkus, siis suurt midagi ei mäleta tema Aegna juttudest.
Ainsad asjad, mis meenuvad, on see, et tihti oli ta pildistamiste ajal päevnikuks ja hiilis vaikselt pildile(seepärast osadel piltidel taga ukse juures) ja neid sääremähiseid ta ka ei sallinud .
Kuskil peaks veel olema pilt, kus ta mereväe? vormis ukse kõrval on, aga seda hetkel ei leidnud.

Eelviimasel pildil see kuri kits ka peal kes kuulujärgi kingiks toodi sinna saarele ja hiljem kui oli garnisoni ülema tütart hammustand praeks tehti Ma ei mäleta kust need teadmised minuni on tulnud aga äkki keegi oskab täiendada seda lugu või täpsustada.

Seal pildil ju lausa kaks kitse (ei tea kumb see vardasse aeti?) ning mida tehakse viimasel pildil - naiskodukaitse suvepäevade monitooring?

Äh siinsamas ju juttu sellel kitse teemal http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... 8&start=60

Kaks kitse jah. Ei mäletagi, ka see link siin oli...

http://server.linnamuuseum.ee/failid/2. ... Pildid.doc

Kaks jah Miki ja Muki. Lugesin ka just sama dokumenti

Teema 8. leheküljel on pilte 305 mm aiapäkapikkudest, millele elevandid maalitud. Lisatud ülesvõttel on samuti 305 mm mürsk aga kaunistatud ristatud kahurite ja ankruga.

Väljavõte veel avaldamata Aegna raamatu ajaloo lühiülevaatest:
"17.05.1933. saarel korraldatud metsapäeval osales 179 sõdurit. 0,4 ha suurusele maa-alale istutati 2417 männi- ja kuusetaime. Säästurahade eest osteti metsa elustamiseks ka kolm metskitse. Lisaks metskitsedele toodi saarele oravaid, mida siinkirjutaja nägi Aegnal viimati 2005. aastal.
Saarele toodud kitsedest kirjutati ka toonases ajakirjanduses. 1.07.1935. aasta ajaleht Kaja teatab, et Aegna sokk ei salli eraisikuid. Leht kirjutab: „Aegna looduse uudiseks on tige metssokk. Mujal maailmas on metssokud ja kitsed need õige pelglikumad jahiloomad, kes inimese eest kohe metsa jooksewad. Aegna saare sokk, nagu teades, et kindluse komandant teda ja ta perekonda kaitseb, võtnud enesele suured õigused – jookseb inimeste kallale. Ja mis kõige imelikum, on inimene kaitsewäe mundris, siis teda ta ei puuduta, tuleb aga keegi erariietes isik ehk naine, siis tuleb kohe kallale. Et ekskursioonist osavõtjad olid enamikus erariides ja kindluse komandant ei tahtnud lasta neid sokul nuhelda, siis oli sokk seks puhuks aeda kinni pandud.“
Kalju Ojasalu mälestuste põhjal tulenes sokk Muki agressiivsus teda narrinud ja kiusanud sõduritest. Kui sokk Muki 1939. aastal komandandi tütre seeliku lõhki tõmbas, lasti ta komandandi käsul maha. Mukist tehti topis ja seati üles ühiskasarmus".
Saare kitsedest on pikk eraldi lugu ka ajakirjas Sõdur, vist 1938 omas, ei viitsi praegu otsida. Seal samuti juttu 3-st saarele toodud kitsest, kelledest kaks olid sokud ja muutusid tigedaks ning üks olevat koju naasnud naisterahval lausa seeliku puruks rebinud.

Lisan siis ka Sõduriajakirja artikli kitsedest. Põnev lugemine. Aru ei saa, kas jutt kitsedest või ajateenijatest.

„Aegnasaar on kui iseseisev riigike: keegi välismaalane ei pääse sisse ilma erilise viisumita, mida nimetatakse saarele pääsu loaks. Siin teenib 80% rahvast kaitseväest. Loomadest on siin näha põldhiiri, siile, metsikuks läinud kodukasse, kaks koera, mõni üksik jänes (kui ta veel metskassidest söödud pole). On veel rähnid ja käod. Peale selle toodi saarele 3 noort metskitse. Küll nad olid armsad ja iga inimene oli uhke, kui sai teistele jutustada, kuidas kits talt leiba vastu võtnud. Eriti armsad olid nad naistele. Kahjuks aga hakkasid kahel kitsel sarved pähe kasvama ja neid võis järelikult lugeda meessukku kuuluvateks. Oli aga üks ainus kitsepreili ja isased muutusid tema pärast üksteisele vaenulikuks. Viha tõusis ja kuna üks kitsenoorhärra kõndis kitsepreilikesega, läks teine mujale lõbustusi otsima. Siin peab mainima, et kitsepreili on väga õiglane ja kordamööda kord ühega, kord teisega jalutab. Mahajäetud sokuke saigi inimeste piinajaks. Kui ta midagi paremat ei leidnud, muutus tema ainsaks lõbuks proovida, kas ka inimestel sarvi on. Meestsoost elanikud said neist varsti jagu ja sokud õppisid neid austama, aga naised jooksid ära ja varjasid endid puu taha. See meeldis sokkudele ja sellest ajast peale nad atakeerivad igat seelikut kandvat inimest. Mitu saare daami on juba kannatada saanud ja isegi voodis lamanud soku pärast, nii mõnigi on koju tulnud kitse poolt lõhutud riietega“.

Vaatasin, me polegi viimasest foorumlaste ühisdessandist Wulffi saarele pilte üles riputanud!

Mõningad kolepildid, mis said võetud peakaliibri kasemattides.
Pildistatud 2015.
Kui enne oli all suht rõske, siis nüüd puhub tuul kergelt läbi, kuna viimase plahvatuse tagajärjel on mõlemas otsas avad.
Parempoolne tiib on ülinõgine ja vastu kuhugi puutuda ei saa. Vasakpoolne tiib, ülal paistab valgusriba.

ivalO kirjutas:Vaatasin, me polegi viimasest foorumlaste ühisdessandist Wulffi saarele pilte üles riputanud!

Mõningad kolepildid, mis said võetud peakaliibri kasemattides.
Pildistatud 2015.
Kui enne oli all suht rõske, siis nüüd puhub tuul kergelt läbi, kuna viimase plahvatuse tagajärjel on mõlemas otsas avad.
Parempoolne tiib on ülinõgine ja vastu kuhugi puutuda ei saa.

Linnavalitsuse tellimusel olen peale seda avaused kinni valanud ja ladunud ning seal ei tohiks enam külastajate ohutuse mõttes ühtki ligipääsu maa-alusesse olla.

Wulff kirjutas:

ivalO kirjutas:Vaatasin, me polegi viimasest foorumlaste ühisdessandist Wulffi saarele pilte üles riputanud!

Mõningad kolepildid, mis said võetud peakaliibri kasemattides.
Pildistatud 2015.
Kui enne oli all suht rõske, siis nüüd puhub tuul kergelt läbi, kuna viimase plahvatuse tagajärjel on mõlemas otsas avad.
Parempoolne tiib on ülinõgine ja vastu kuhugi puutuda ei saa.

Linnavalitsuse tellimusel olen peale seda avaused kinni valanud ja ladunud ning seal ei tohiks enam külastajate ohutuse mõttes ühtki ligipääsu maa-alusesse olla.

Meelde tuli, üks koht, mida tean, siiski on.

Rannapatarei Nr. 1 II soomustornist pärit sütikute kast ...

Rändrahnude juures on säilinud mälestustahvel leitnant Johannes Rebas -le ja reamees Reinhold Rebasele. Hukkunud 16.10.1931 "Enneaegsel granaadi lõhkemisel".

uscha kirjutas:Üks pilt Aegna Merekindluses teeninud August Marksi fotoseeriast, mis antenn-vispel seal taustaks on?

Vispel on üks Tagaloome sihtpaakidest. Marksi pildil oleva visplid on nüüdseks kägaras metsa alla, aluspost veel seisab. Väiksem Paak on püsti, kuni mõne suurem torm või suurem jää pikali tõmbab.

Rändrahnude juures on säilinud mälestustahvel leitnant Johannes Rebas -le ja reamees Reinhold Rebasele. Hukkunud 16.10.1931 "Enneaegsel granaadi lõhkemisel".


Viimase kohta sain tänavu suvel enam selgust.
Väljavõte minu koostatavast Aegna ajaloo ülevaatest: "16.10.1931 sattusid leitnant Johannes Rebas ning reamehed Reinhold Rebase ja Anissim Kõva saarel liikudes maas lebanud granaadi otsa. Anissim pääses eluga, hukkunuile aga paigaldati Lemmiku rahnule mälestustahvel".