7./46 1944. aasta 19. märtsi lahingus ...

[uscha]

Üldiselt loetakse 1944. aasta 17. märtsi viimaseks suuremaks lahingupäevaks Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel rindelõigul kuni Punaarmee 25. juuli pealetungini ja Narva jõe forsseerimiseni. Sellel päeval, 17. märtsil tungis suitsukatte varjus Punaarmee üle jõe aga rünnak tõrjuti tagasi.

Peale Vepsküla sillapea likvideerimist 6. märtsil toodi suuri kaotusi kandnud 46. rügemendi II pataljon Sininõmmele täiendust saama. Täienduseks olid 1925. aastal sündinud mehed, kes olid mobiliseeritud 1943. aasta oktoobri lõpus ja alates novembri II poolest saanud väljaõpet Poolas Heidelaagris ja hiljem Klooga väljaõppelaagris. Pataljoni koosseisu kuuluv formeerimisjärgus 7. kompanii läks Obersturmführer Edgar Vaikma juhtimisel tagasi rindele 17. või 18. märtsil, et riivistada Vepsküla juures Punaarmee läbimurre. Järgnevast päevast, 19. märtsist enam kusagilt informatsiooni ei leia. Mis siis juhtus? Kaotuste nimekirjade järgi on kompanii asunud Pähklamäe juures ja sellel päeval on olnud väga suured väljalangemised - 15 surnut, 4 raskelt ja 12 kergelt haavatut. Kokku 31-st väljalangenust on olnud 1925. sünniaastaga värskeid täiendusmehi 22 meest ja üks lausa 1926. aasta sünd.

Mis toimus 46. rügemendi 7. kompaniiga 19. märtsil 1944?
Kõik haavatasaamised on kildudest - jäädi lihtsalt kaevikutes kükitades suurtükitule ja lennukitelt pommitamise alla?

Toon siin ära ka langenute nimed:

Grenadier Elmar Soosaar
Grenadier Viktor Toom
Grenadier Feodor Glubakov
Grenadier Kaljo Renser
Grenadier Voldemar Leedoks
Grenadier Kalju Vana
Grenadier Johannes Rull
Grenadier Edgar Kiisma
Grenadier Edgar Oper
Sturmmann Elmar Vader
Unterscharführer Paul Naarits
Unterscharführer Uno Lill
Unterscharführer Uno Korell
Grenadier Villem Bender
Grenadier Kalju Kelder

[nrw44]

Paistab küll, et peamiselt suurükitulest. Kui nad oleks rindel kaevikus olnud, siis pigem oleks asukoht dokumentidesse pandud Narva jõe äärne asula/talu (Vepsküla, Siivertsi, Vasa, Riigi jne). Pähklamäe oli rinde lähitagalas. Suurtükiväe tulelöök marsikolonnile või ajutisele peatuspaigale?

[uscha]

Harri Rent oma mälestusteraamatus kirjeldab samade meeste langemist (nimeliselt kattub allohvitserist rühmaülem Naarits) aga tema räägib sellest ikkagi kui lahingust üle jõe tunginud venelastega.
Raamatust "Ma jäin ellu" lk 125: "Minu laatsaretis oleku ajal oli endine rühmaülem Uscha Naarits puhkuselt tagasi jõudnud. Samal ajal oli Vepskülas saadud kaotuste korvamiseks täiendusena ette toodud alles paari kuu eest mopitud peaaegu väljaõpetamata noored poisid. (Meie kompanii 90 mehest jäi Vepsküla lahingus täiesti terveks ainult 7 meest, minu rühma 29-st kaks!). Kui nüüd vanja 17. märtsil taas üle jõe trügis ja isegi meie kaevikutesse välja jõudis, siis langes kogu lahingu pearaskus muidugi üksikutele vanematele kogemustega rindemeestele ja eelkõige muidugi allohvitseridele. Tulemuseks oli see, et kompanii kaotas taas kogu oma allohvitseride koosseisu. Rühmaülem Naarits aga langes.".

Suurtükiväe tulelöök marsikolonnile või ajutisele peatuspaigale?

See vist kõige tõenäolisem.