Sattus kätte kolm fotot.Imelikud mundrid ja mütsid,kokardid kah!?

Millest selline kindlus, et fotod on tehtud Elmshornis Hamburgi lähedal? Kui ma ei eksi, siis I MS ajal sealkandis laagrit polnud. Lähim laager paigale oli ohvitseride laager Lüebecki lähedal Eutinis. Laagri järgi saab kenasti ka öelda, kes või mis mundrid kujutatud on..

Muud pidepunkti pole, kui fotode tagaküljel tempel: H.Röpcke Photograph Elmshorn.

Esimene foto ilma kommentaaridetta, teisel ja kolmandal kiri: Mälestuseks kevadisteks pühiks 191... viimane number kustunud.

Selge. Seal linnas siiski minu andmetel laagrit ei olnud I MS ajal. Fotograaf aga võis käia kohapeal ükskõik kus, või käidi seal linnas lubade alusel või mingil muul põhjusel pildistamas...

Osal meestel hallid vormid, kas Prantsuse ja tumedad, kas USA ?

Aga millise oletuse põhjal nad vangid peavad olema?
Prantslaste mütsid on kahel sellil küll, pildid ise stuudios tehtud.
Minul on päris palju pilte sõjavangidest, seal on improviseeritud kohapealsete vahenditega tausta.
Ja vangidel olid numbrid, mida Sinu piltidel näha ei ole.

Ohvitseridel (ja ka allohvitseridel) polnud alati numbreid.
Ülemisel pildil peaksid olema britid (erinevad mütsimärgid, üks tundub olevat kergejalavägi) ja üks võiks olla vene mütsimärgiga inglaste frenšis (eestlane?).
Teisel pildidl võiks olla kaks prantslast (mütsidega), samas teine istuv ja suitsetav ohvitser võiks olla inglane. Keskmine seisev mees on sama kes viimasel pildil. Mütsil venelaste kokard. Seljas brittide frenš. Kolmas seisev mees on ka venelane (eestlane?), mütsil venelaste kokard ja veel midagi.
Kolmas on sama mees, kes teisel pildil keskel (eestlane?) brittide frenšis, mütsil venelaste kokard ja seekord veel miskit.

Siin üks inglaste ja prantslaste segapilt Soltau laagrist.

Ma siiski arvan, et tegu on vangidega. Saksa fotograafid sõitsid healmeelel ringi ja pilte vangidest tehti (neist tehti ka postkaarte). Ka käeside osadel meestel vastab sellele tavale. Siin on käesidet ka näha.
Pildil grupp briti meremehi, allohvitsere ja vist üks ohvitser (ühel pole vormi, sest korjati merest paljalt ülesse):

Ega ma vaidlema kipu, käesidemed ja lampassid on kahtlased tõepoolest!
Briti ohvitsere hoiti kindlasti sõduritest eraldi ja vaevalt nad oleksid lihtsõduritega ühe pildi peale üldse soostunud minema.
Riietusest kahjuks aru ei saa, miks eestlasel briti hilbud seljas on?
Kes see eestlane piltidel üldse on?

Kuigi jah NCO'd ja sõdurid elasid eraldi ja kohati kohutavates oludes, siis eksisteerivad erandid. Ohvitseride laagrites (Offizierslager) lubati sageli elada ka piiratud arvul alama auastmega meestel, keda kasutati sisuliselt teenrite ja tentsikutena ning kes toimetasid ka selliste laagrite ümbruses (arvestati teadmisega, et põgenemisel tabamiselt satuvad nad palju kohutavamasse tavalaagrisse, seega neid isegi ei viitsitud valvata) ja seljuhul toodi neid piiratud arvul meelega sakslaste poolt kohale. Elqasid muidugi eraldi, kuid selgelt paremates oludes kui sõduritele mõeldud tavalaagris oleks elatud.

Oma tentsikutega ikka tehti pilte. Ka tehti pilte (kui nemad kõrgeausused suvatsesid) laagri ohvitseridest autoriteetidega mälestuseks. Eksisteerib ka võimalus, et istuv briti ohvitser on hoopis mõni venelane briti frenšis.

Miks võõraid mundreid kanti? Ju siis oli laagris (ainult) noid võtta ja olid nad ka mugavamad kui vene gimnjastjorkad. Oma kokardid (ja tundub, et ka kohati vormimütsid) ju säilitati. See lisand seal võib olla sõja hilisemas faasis 1918.aastal lisatud rahvuslik kokard või lihtsalt mingi määrusteväline somodelkin, mis laagris millegi pärast levis...

Avaposti kaks viimast pilti ju fotostuudios tehtud - kes neid sõjavange selleks otstarbeks fotograafi juurde vedama hakkas ja mis mõttega?

Võivad olla ka tehtud nn välistuudios. Kulissid kaasas. Sõjaajal olid mitmedki fotograafid lausa sõltuvad vangidest tehtavatest fotodest ja postkaartidest, sest mida aeg edasi, seda maksujõuetumaks muutus tavaline sakslane. Ohvitseridest sõjavangid aga nautisid teinekord palju paremaid olme võimalusi ja rahasummasid, mis tegid nad vägagi atraktiivseteks äriobjektideks.
Pealegi oli teinekord sõjavangide liikumisvabaduse piiratus suhteline. Näiteks elati kohati hotellides, ausõna peale, et ei põgeneta. Tõsi, antud juhul vaevalt, et need vangid sellist vabadust nautisid.

Siin on pilt/fotokaart, mist tehtud 1917.aastal ühes suurimas NCO'dele ja sõduritele mõeldud laagris - Soltau laagris (Hannoveri lähedal). Kuskilt kaasa tassitud või toodud kulissid selgelt näha tagaplaanil.

Baierimaa sõjavangilaagrites valitses rahvaste sõprus.
Venelased, sakslased ja prantslased kõik ühe pildi peal. See vanginumbrite ja eritunnuste värk oli vist igas laagris erinev, sellel pildil ei paista neid samuti olevat!

Kusjuures kui mu silm ei peta, siis on pildil nii saksa ohvitserid kui vangidest alamväelased... Ja kas see kõige äärmine parempoolne härrasmees, kes istub, on sakslane või venelane? Ja keskmine ohvitser, kes möögaga sakslase paremal käel, tundub ka venelane?