Nüüd meie foorumit tutvustav lehekülg ka Facebook'is - FB Rindeleht

Olen natuke üle kolme aasta peaaegu iganädalaselt teinud Rindelehe FB lehele Eesti sõjaajalugu tutvustavaid postitusi, aga mõned päevad tagasi ületasin ühe postitusega mingi lubatud piiri. Järgnes mitu hoiatust, et kui ma end ikka kokku ei võta ja selliseid taunimisväärseid postitusi edasi teen, siis keeratakse leht üldse kinni. Ma siiski jätkan seal samas vaimus nagu kõik need aastad ja seega on ilmselt ainult aja küsimus, kui leht ära kaob. Mõningad pildistused, mis ma FB lehele olen teinud, on minu arvates täitsa õnnestunud ja oleks kahju, kui ühel heal päeval kogu materjal kõige kaduva teed läheb.

Kopeerin osa aastate jooksul tehtud pilte ja postitusi siia teemasse - siis võib olla kindel, et jäävad alles. Alustan sellest pildist, mis mõned päevad tagasi kellegi närvikava nii krussi keeras ja kogu päeva ära rikkus, et oli tarvis teavitada FB järelevalvet või kuidas seda nimetada.

Pildi juurde lisatud tekst oli umbes nii, et aprillis 1944. aastal telliti 20. ED jaoks 10 000 E-mõõgaga kraenurka ja 10. juunil hakati neid allüksustele välja jaotama.

Ka see pilt oli ka natuke liiga räige ja FB miilits kustutas ära.
Varrukalindi etikettidel ja autasustamispaberil on näha ruunid ja seda oli mõnele vist liiga palju taluda.

Eesti kaitseväe major / Relva-SS Obersturmbannführer Paul Vent'ile VR II/3 kuulunud portsigar ja hõbetopkad.
Paul Vent oli 20. Eesti SS diviisis 45. rügemendi ja hiljem 47. rügemendi ülem. 1944. aasta 14. augustil sai Vent omanimelise "Kampfgruppe Vent" ülemaks ja saadeti Tartu rindele.
Tema surma kohta liigub kaks versiooni. Ühe järgi langes ta lahingus 17. septembril 1944, teise järgi tegutses ta Lõuna-Eestis metsavennana ning langes lahingus 1944. aasta novembris.

uscha kirjutas: ↑E Juun 14, 2021 8:56 pm Olen natuke üle kolme aasta peaaegu iganädalaselt teinud Rindelehe FB lehele Eesti sõjaajalugu tutvustavaid postitusi, aga mõned päevad tagasi ületasin ühe postitusega mingi lubatud piiri. Järgnes mitu hoiatust, et kui ma end ikka kokku ei võta ja selliseid taunimisväärseid postitusi edasi teen, siis keeratakse leht üldse kinni. Ma siiski jätkan seal samas vaimus nagu kõik need aastad ja seega on ilmselt ainult aja küsimus, kui leht ära kaob.

Ka teistel sama probleem olnud... Huvitav, kas FB-l on seal mingi tehisintellekt programmeeritud "ebasobivaid" pilte avastama või on tegemist tõesti miilits-raporteerijatega? Ja viimase puhul huvitaks, et mitu "kaebajat" siis olema peab, et maha võetakse.

Seal kasutatakse nii tehisintellekti kui ka inimesi, kes vaatavad üle postitusi, mis on mõne kasutaja poolt raporteeritud.

Eesti lipupäeval, 4. juunil postitasin selle medali / mansetinööbi.

Eesti mereväe vanemleitnant Jaak Vendla VR I/3 esemete hulgas oli 18 mm läbimõõduga meenemünt, mille esiküljel on Eesti rahvusvärvides ristilipp ja tagumisel küljel kirjas "ESTI WABARIIK 1917". Tundub, et hiljem on münt kohandatud mansetinööbiks.

Täna 120 aastat tagasi, 1901. aasta 24. mail pidas Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" asutamiskoosoleku. Rattasõit oli pelgalt kattevari - seltsi eesmärgiks oli eestlaste liitmine ühtseks rahvustervikuks ja venestuspoliitikale vastuastumine. Hiljem kasvas Jalgrattasõitjate Seltsist välja Eestimaa Spordiselts "Kalev". Vabadussõja ajal moodustati spordiseltsi liikmetest Kalevlaste Maleva, millest peale Vabadussõda sai Eesti sõjaväe Kalevi Pataljon.
Pildil on 1901. aastal kinnitatud Jalgrattasõitjate Seltsi "Kalev" mütsimärk, mis anti 1902. aastal Balti raudtee ametnikule Rudolf Schiller'ile.
Mõned päevad enne Vabadussõja puhkemist, 1918. aasta 24. novembril määrati Rudolf Schiller sõjaminister Andres Larka päevakäsuga äsja loodud Eesti mereväe ülemaks.

Jalgrattasõiduselts "Kalev" teemast veel paar pilti ...

Eesti vabariigi esimesele Merejõudude juhatajale, kaptenleitnant Rudolf Schiller'ile kuulunud 14k kullast valmistatud Pavel Bure taskukell.

Esimese maailmasõja aegne 3. Peterhofi lipnike kooli rinnamärk, valmistatud 84 prooviga hõbedast.
Algne omanik on kahjuks teadmata.

Pildil on Eesti Vabariigi 27. aastapäevaks, 1945. aasta 24. veebruariks valmistatud puidust seinataldrik (läbimõõt 23,3 cm). Oletan, et see on toodetud Saksa okupatsiooni ajal. On vähem tõenäoline, aga siiski võimalik, et taldrik on valmistatud juba Nõukogude okupatsiooni ajal mõne metsavenna või lihtsalt eestimeelse mehe või naise poolt.

Vabadussõja-aegsele Scouts rügemendi leitnandile Eugen Ivanovile kuulunud Suurvürst Mihhaili suurtükiväekooli 50-aastapäeva juubelimärk.
84 prooviga hõbedast rinnamärk on valmistatud 1906. aastal Eduard märgitöökojas.

Ennesõjaaegsed Eesti kaitseväe 9. üksiku jalaväepataljoni rinnamärgid, valmistatud Tallinnas Roman Tavasti märgitöökojas.
Otsin oma kollektsiooni veel varianti, mille vapikilbi alumisel poolel on tuletorn.

Sõja ajal Eestis valmistatud SS mütsimärgid - vasakul tsinkplekist ja paremal raudplekist variant. Usun, et oli olemas ka messingplekist variant ja otsin sellist oma kollektsiooni.

Vabatahtlikult Lennuväe abiteenistuse ridadesse astunud Luftwaffe-Helfer Henry Rüütel kirjutab 14.07.1944 oma päevikusse: "Vahepääl on selgunud, et kuulume Lsp.Flak Ers.Abt.208 [Luftsperre Flak Ersatz Abteilung 208] alla. Abteilungi komandör on major Schlager ja patarei Chef Oberltn. Jordan. Feldpost Nr. 62722 Lg Pa Königsberg.".
Pildil on ka temale kuulunud Erkennungsmarke ja Lennuväepoiste mütsimärk.