Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
Vasta
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Päevikus on kogu tema sõjakäik alates mobiliseerimisest kuni Saksa vägede taandumiseni Eestist. Trükin ümber ja postitan järgemööda siia.
Lisan pildi ka tema päevikust ja vormikuue embleemidest, mis tal läbi Nõukogude aja õnnestus alles hoida.
käbin1.JPG
See oli 28. oktoober 1943, kui avaldati lehes mobilisatsiooni käsk, mis hõlmas minu aastakäigu mehi. Olin parajasti Tallinnas, kus käisin Tööstuskoolis. Käsku lugedes käis mõtte peast läbi, et nüüd on see siis tulnud mida oli oodata. Kohe järgmine päev sõitsin koju, kus olin kaks päeva. Esmaspäeval sõitsin Tallinna tagasi, kus tegime veel viimased olemised ja käimised. Tagasi koju sõitsin järgmisel neljapäeval. Laupäeva s.o. 6. novembri õhtul kell 12.05 sõitsime Rakvere komisjoni. Komisjon algas tegevust pühapäeva hommikul kell 8.00 ja esmaspäeva hommikul kell 5.30 sõitsime Rakverest välja, härjavagunis relvastatud Omakaitse saatel. Tallinna jõudsime päeval kell 11.00 ja sääl olime Uuel tänaval IV algkooli ruumes. Käisin esimest korda hüppes, tädit ja lelle vaatamas. Päeval kell 16.00 läksime Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kus saime kätte 5 päeva marsitoidu – 2 leiba, 1 1/2 purki konserve, 250 grammi võid, 40 grammi suhkrut ja 30 sigaretti. Säält läksime õhtul kell 5.00 Kopli jaama, kust sõitsime välja kell 10.00 õhtul, kuid jäime seisma kuhugi Balti jaama juurde, kust sõitsime välja hommikupoole ööd. Olime härjavagunites, 32 poissi koos õlgedel, kesk vagunit oli raudahi, mida tuli järjest kütta, et vagun seisaks soe. Meie sõit läks läbi Tapa, Valga, Riia, Dünaburgi, Kaunase, Vilno, Wirbalise, Eyeltkau, Allensteini, Illowo, Deblini, Warschau, Praga, Warssavi eeslinnade ja edasi kuni Kochanowkani. Sõidul oli paljugi, mida võiks üles kirjutada, aga see võtaks ruumi ja aega. Niipalju kirjutan, et Poolas on kõik vabamüügil peale riiete ja jalanõude aga kõik on hirmus kallis, nii et tööline ei jõua midagi osta. Valitseb leivapuudus. Poola metsad on täis metsavendi, raudtee äärsed täis vagunirususid. Tatra mägedes olla varjul kuni 300 000 relvastatud meest ühes tankide ja motoriseeritud üksustega. Küllaltki tugev sõjaline jõud.
Kochanovkast viidi meid laagri, kus olime algul III ringis, kuid säält tüüdi meid IV ringi 2. barakki ja 12. tuppa.
Söök on viletis, meeleolu on vilets, ehkki just ei nukrutseta aga koduigatsus paistab läbi igast laulust ja lausest.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Praegu oleme olnud laagris 1 1/2 nädalat kuid vormi pole kätte saanud, samuti pole veel saanud vett ja vilet.
Ringi liiguvad jutud, et meid viiakse siit ära, aga kes teab kust need pärit on. Igatahes on need jutud siiski hoidnud poistel veidi pead kõrgemal, sest lootus on olemas.
On jälle läinud mõned päevad sest ajast, kui ma viimati siia raamatusse kirjutasin. Täna on juba 1. detsember. Esimene jõulukuu päev kauges Poolas, kaugel kodust ja kodumaast ja pole lootagi, et jõuluks koju saaks. Hinges heliseb ühe laulu katkend, mida ka tihti lauldakse s.o. „Mu südame sügavaim iha, saaks koju veel tagasi, siis sirutaks sirgeks ma piha, mis muredest paindunud”.
Ootame kodust kirju, sest kiri kodust, see on nagu tükike kodumaad, mis viib su jälle tagasi koju, vähemalt seniks kui seda loed. Tihti täidavad pead mõtted, kas saad veel kunagi koju või kõnged kusagil ilma kodu nägemata, aga mis sääl teha, sõduri saatus.
Kodus on kindlasti juba lumi maas, siin aga on veel üsna soe. Vahel harva külmetab, kord oli ka lumi maas, kuid see sulas juba samal päeval.
Uut pole midagi olnud, ka mundreid pole me veel kätte saanud, aga karta on, et varsti saab ja siis algab see vesi ja vile nii, et turi aurab.
Kirjutan siia üles ka oma toa kaaslaste nimed, et pärast ära ei ununeks: Heino Suppi, Endel Kullamaa, Valter Meeder Kose asundus, Enn Liivamäe Kohtlast, Jüri Rahu Kohtlast, Gustav Haljend Adise asundusest, Ellard Peet Võnnu külast ja mina. Ka Suppi on Kohtlast.
Edasi hakkan märkima vist päevade viisi, nagu päeviku. Kunagi pärast hää lugeda.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Pole midagi uut olnud, päev sarnane kui iga teine. Vedelesime toas ja keetsime omale konservipurgis toitu.
2. detsembri õhtul saime kuulda ühe suure uudise, mis peaks ainult tõsi olema. Nimelt rääkis meie unter, et paari nädala pärast, kui vormid oleme kätte saanud, läheme siit laagrist ära kas Pihkvasse või Eestisse. Oleks see ainult tõsi, sest oleme sellest laagrist juba tüdinud surmani.
3. dets. Mehi võetakse kompaniidesse, kuid esialgu ainult kahte – 3. ja 5. kompaniisse. 3. kompanii on terviseparandajate kompanii ja 5. pioneerpataljon. Need mõlemad kompaniid jäävad vist siia Heidelaagrisse kuna meie läheme arvatavasti ära. Eile õhtul oli väike olemine õlle ja viinaga. Unter ja tema abi olid ka, nendega saame hästi läbi.
4. dets. 5.6.7.8.9. dets. Kõik läheb vana rada – söömine, magamine ja vahel ka tööl käimine. Mundrit pole veel ikkagi kätte saanud, ehkki varsti oleme siin olnud juba terve kuu, korralagedus selles värgis. Eile, see oli 8. detsembril võeti veel mehi „Narva” pataljoni. Aeti meid kõiki ritta ja üks saksa ohvitser käis mööda ja valis välja kõik „aaria” tõugu poisid, need läksid siis „Narva” täienduseks. Mina õnneks pole puhas „aaria” tõugu, mul on nimelt pruunid silmad. „Narva” poiste õppelaager asub vist kusagil Austrias või sealpool kandis igatahes. Törts maad kodust eemal. Osa poistel pidada olema juba varustus käes, eks näe millal siis meile see „õnn” naeratab saada selle suure „au” osaliseks.
Esimesed kirjad kodunt on jõudnud siia, eile said kaks poissi kirja ja täna jälle kaks meie barakist. Täna sai koguni üks meie toast. Kodust tuleb kiri üsna ruttu 4-5 päevaga. Aga koju läheb selle eest jälle ligi paar nädalat. Kodus pole ka midagi uudist, mobilisatsioon, mida oodati pikisilmi, mis pidi hõlmama vanemad aastakäigud on siiamaani veel tulemata. Ka meie siit ära viimise jutt on peaaegu vaikinud, eks me näe mis tulevik toob.
10-11 dets. Eile polnud midagi uut, ainult õhtul saime teada, et homme, s.o. 11. detsembril saame vormid kätte. Täna, s.o. 11. dets. Läksime juba vara hommikul kell 07.30 ladude juurde varustust saama. Varustusest saime kätte frentsi, kahed püksid, kahed saapad, kaks paari pesu, kiiver jne.
Praegu on poisid kõik mundris mehed, ei tunne vahel äragi, kui tagant vaatad.
Nüüd algab siis see mahv peale, algus juba oli. Kompül käis ja vaatas toad üle ja nagu tavaliselt ikka ütles mõne „manitseva” sõna puhtuse ja korra kohta.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

2-13-14 dets.
12. detsembril läksime terve barakiga umbes 20-30 km eemal asuvasse metsa raudteesihti ajama ja tammi ehitama kitsarööpmelise raudtee jaoks. Oli kaunis külm, autos tahtis kõrvad jää panna. Töö juures viskasin varvast ühes kirvega, olin metsas umbes tund aega, kui tagasi tulin sain kenasti sõimata, selle pärast veel rohkem, et kirve olin kaasa võtnud. 100 mehe peale oli ainult 3 kirvest. Pidin ikka kodus veel rohkem saama aga jäin ilma.
Eila ja täna on olnud jälle rahulikud päevad, pole olnud õieti midagi. Eila käisin terve päeva peale niipalju tööl, et viisime ühe koorma briketti III ringi kütteks. Õhtul pidime ilma jääma pudelist viinast, mis oli toas kapis, kui kompül tuli kontrollima kuid oli õnneks hää mees ja ei võtnud ära. Täna pole olnud midagi uut, tööl pole üldse käinud.
15-16-17-18
15 – Täna pidime minema õppust tegema, aga õppuse asemel viidi tööle. Käisime köögi juures briketti vedamas, õhtupool oli vaba.
16. Täna käisime hommikupool tööl, kuid õhtupool tegime juba õppust, esialgu küll ainult rivi ja pöördeid.
17 – Täna olime jälle kogu päeva tööl, kuid ainult nimeliselt. Hommikul läksime tööle. Võtsime poistega vankrid ja läksime laadisime briketti täis, tagasi tulles viskasime Peedi poisiga koos varvast, sest siin maksab moto „töö on lollide ajaviide”. Õhtupool käisime tööjuurest ära, õigemini ei käinudki töö juures, poes. Säält pole kah midagi võtta peale mingisuguse mahla ja muu kribu krabu.
18 – Selline päev nagu täna oli võttis juba naha märjaks. Hommikul kell 7.00 kamandati meid välja õppuseks paigale ja 67 mehele anti püssid kätte. Unustasin eile kirjutada, et meile toodi 67 püssi. Ja siis hakkasime mahvi saama – ikka Gewehre am hängen ja Gewehre abnehmen, sihtimisharjutusi ja muud prahti ja kui hästi ei läinud siis hinlegen – auf nii, et lumi tolmas. Seda asjandust tegime kah üsna tihti. Õhtul saime marketendri kompvekid kätte – 40 kompvekki.
19 – Täna oli pühapäev, kuid ega siin sellest suurt aru ei saa, kas on pühapäev või argipäev. Täna olid meil peamiselt sisetunnid, ainult üks tund oli väljas võimlemist. Õhtupool oli vaba, kuid mis siin selle vaba ajaga teha, muudkui istu toas ja vahi nelja seina.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

20. Pole midagi uut, jälle terve päev mahvi nii, et turi auras.
21. Täna olin õppusel ainult hommikupool, sest õhtupool olime kümme poissi söögisaali kaunistamas, sest õhtul oli meil jõulupuu. Sai sääl siis ka üsna kenasti kõike magusat keresse aetud ja ka tasku. Üks poiss virutas sigaretti ja jäi vahele. Viidi kartsasse. Õhtul jõulupuul saime alles „rängasti” süüa, iga 10 mehe peale oli 1 pudel viina ja muidu saime natuke keedetud kartuleid ja muud „möga”. Kohal olid ka mõned kõrgemad saksad, eesotsas kompül Peebusega. Pärast tuli sinna ka patül Alemann, sakslane. Ega olemisel väga viga ei olnud, sai laulu ja aeg läks üsna ruttu.
22. Täna oli meil järjekordne õppus püssidega. Poisid olid kõik unised eilsest jõulupuust, sest magada saime ainult 3-4 tundi. Õhtul käisin juukselõikajal, ka see toiming nõuab sult vähemalt poolt päeva aega ja kenakese kannatuse nende juuksuritega vaidlemiseks, sest ma jäin veidi hiljaks ja kui olin sääl oodanud juba ligi kaks tundi siis ta tahtis mind välja pukseerida, et temal pole enam aega. Oli tükk tegemist enne kui mul ära lõikas.
23. Jälle ainult õppus ja veelkord õppus, läheb kõik edasi samas tempos nagu on olnud kogu aja. Jalad on haiged, marssides vea jalgu nagu puupakke taga.
24. Täna on jõululaupäev, kuid hommikul ei saanud sellest aru sugugi. Hommikul tegime 1/2 tundi maastikujooksu, võttis nii võhma välja, et polnud muud kui ähi.
Kell 8.00 läksime osa poistega ühte raudteejaama, umbes 15-20 km laagrist eemal, laadima raudtee relsse ja muud sellist prahti. Tagasi tulime säält kell 12 päeval. Õhtupool oli vaba. Õhtuks ehtisime oma toa kenasti ära, tõime väikese jõulukuuse sisse ja tegime muidu kõik, et saavutada veidi kodusem tunne.
Päeval saime marketendri kompvekke, küpsiseid ja pudel veini mehe peale.Õhtul sai iga mees veel ühe kaunis suure paki küpsiseid, suitsu ja muud magusat kraami ERÜ poolt. Poistel oli hää meel, et ka kodumaal neid meeles peetakse. Õhtul kui kõik oli korras, läks kaunis kenaks võtmiseks. Poisid olid kõik kaunis pehmed. Ka mina olin siis esimest korda purjus. Ega muidugi mitte loll aga tundsin, et pea ja jalad surisesid ja jalg ei läinud alati sinna, kuhu tahtsid astuda.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

25. Täna oli esimene püha. See erines sellepoolest teistest päevadest, et polnud õppust. Päev läks mööda niisama aga õhtul läks trivoogaks lahti, niisugust ma pole veel enne kaasa elanud. Algas see kõik vaikselt. Õhtul mekkisime väikselt veini, mis oli üle jäänud eila õhtust. Spiiss oli parajasti meie toas, kui väljas kõlas vile ja erutatud hääled hüüdsid et UFA-dele olla kallale tungitud. Hüppasime kõik välja, spiiss läbi akna, paar poissi nägid neid ja hakkasid taga ajama. Kuid sellest ei tulnud midagi välja. Siis nähti üht poissi jooksvat I barakki. Poisid läksid taga eesotsas ühe vana grenader Krolliga. Sääl läks madinaks lahti, sest selle baraki poisid tundsid ennast olevat haavatud sellest kahtlustusest ja kui mina sinna sain olid poisid juba käsitsi kokku minemas. Siis tuli sinna meie spiiss Murumaa ja läks sääl kõvaks arvete õiendamiseks lahti. Muuseas oli ka seal ka rühmaülem Uscha. Evert. Saime sääl juba arved selgeks ja hakkasime ära tulema aga juhus tahtis et juhtusime ukse ees ühe purjus rändajaga kokku. Ja poisid tundsid selles ära mehe, kes oli nädal tagasi meie tuppa tunginud ja täägiga ähvardanud. See mees võeti kinni ka viidi Wachesse, sest spiiss sai aru, et ta tungis kallale ka täna õhtul. Kuid kui spiiss kuulda sai, et see nali oli juba nädal aega tagasi, sellega aegunud, mõtles ta et nüüd kui see mees kes Waches in lahti lastakse tuleb tal omal Wachesse minna. Kes teab, mis asja ta veel mõtles, kuid järsku pani ta ümber baraki nurga ajama kiskus vöölt rihma ja tahtis ennast sellega üles puua. Õnneks saime meie õigel ajal jaole ja hakkasime ta järel käima, et kui ta veel tahab enesega midagi teha, siis saame vahele. Meid oli 6 meest, mina, Heino Suppi, Peet Ellard, Meeder Walter, meie toitlustaja Kroll ja meie rühmaülem Evert. Piirasime ja nuiasime spiissi niikaua kuni ta lõpuks suure sõja peale tuppa saime. Ise jäime kuuekesi ukse alla passima. Olime olnud vaevalt paar minutit ukse all seisnud, kui Kroll, kes ukse all passis, järsku ukse lahti tõmbas ja sisse hüppas hüüdes ka meid kaasa. Sees nägime järgmist pilti – spiiss oli omale püksirihma kaela pannud ja ennast koiku otsa külge üles poonud, oli selili maas ja olidki viimsed hingetõmbed käes. Tõstsime siis ta üles, päästsime rihma lahti, avasime nööbid ja hakkasime väikselt kunstlikku hingamist tegema. Varsti oli mehel jälle elu sees, algul korskas küll tükk aega nagu hobune, kuid peagi oli elu sees. Pärast tahtis ka veel ennast kolm neli korda üles puua, rebis teki küljest ja käterätiku küljest ribasid, et nendega endale otsa peale teha. Pärast jäime kohe tuppa valvele, ehkki ta karjus ja käsutas meid välja, kuid jäime siiski passima. Pärast jäi ta lõpuks siiski magama. Ja tulime ära, üks jäi valvele. Eks näi, mis sest asjast tuleb.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

26. Eila oli teine püha, hommikupool oli õppus, mis kestis kuni kella 12.00. Õhtupool oli vaba. Spiiss ei teinud hommikul sellest asjast midagi välja, teab kas oli unustanud või ei tahtnud midagi rääkida.
27. Täna oli kibe päev. Terve hommikupool tegime maastikuõppust. Püksid olid kuni harkideni läbimärjad, sest lumi oli sula. Üldse on ilmad siin viimasel ajal olnud järsku sulad, kuid lund on veel maas kaunis palju. Õhtul tegime veidi rivi ja käisime süstimas.
28. Täna käisime laskmas. Ma olin tagajärgede näitaja. Kõige lõpuks lasksime meie. Ma lasksin üsna viletsasti – 36 võimalikust kõigest 24. See oli peamiselt selle viga, et me lasksime 100 meetri pealt ja vanadel saksa püssidel on algsihik 400 meetrit. Tuli sihtida palju alla, kuid et ma kodus olin harjunud laskma kohe märgi alla 100 meetri pealt siis ei julenud kah nii väga alla sihtida ja sellest see tuligi, et lasud läksid kõik ülesse. Laskmine lõppes umbes kell 2, õhtupool tegime veidi õppust.
29. Täna polnud õppust, käisime tööl. Vedasime hobustega kartuleid ja kivisütt.
30. Täna tegime jälle õppust, õhtul olid sisetunnid.
31. Täna on siis vana-aasta viimane päev ja homme on juba uus aasta 1944. Hommikul tegime maastikujooksu ja viisime ära oma erariided, mis jäid lattu seimsa, teab millal need säält ära lähevad. Õhtul oli meil väike olemine, anti ju 6 mehe peale üks liiter viina ja et meil oli veel üks pudel veini järel siis saime kaunis kõvad sakid peale. Siia on tulnud uusi untereid Tölzist SS ohvitseride koolist. Muidu kõik täitsa mehed, aga üks noor nokk on natuke ninakas, see tahab vist poiste käest üle tahi saada. Õhtul viibis meiega ühes ka meie uus spiiss Eduard Jalak ja üks unter Treufeld. Mõlemad marudad mehed, oli ka meie oma unter Evert. „Õhtu” lõppes alles öösel kell 1.00, s.o. juba aastal 1944.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Täna on siis juba aasta 1944, aasta kus võibolla lõppeb sõda. Ei tea, kas ma näen seda või ei, sest kes teab oma saatust ette. Igatahes meid ootavad praegu lahingud. Tänane päev oli nagu iga teine ainult õppus puudus, poisid on kõik kaunis lõbusas tujus. Õhtul tuleb vist jälle väike olemine, saime jälle 6 mehe peale 1 pudeli viina.
2. Täna oli pühapäev, kuid kes sellest aru saab. Hommikul tegime jälle õppust. Õhtupool oli nagu alati vaba, saime jälle 6 mehe peale 1 liitri viina. Õhtul oli väike võtmine.
3. Täna õppisime tundma MG34 (kergekuulipilduja). Tegime laadimist, lahti võtmist, kokku panemist, raua vahetamist jms. Õhtul tuli prohmakas, pidime ära kolima oma koduseks saanud barakist. Terve barakk aeti laiali, ühed läksid 13. barakki, ühed 3. barakki ja meie 1. barakki. Muidu pole siin elul väga viga ainult, et on teised juhid, on päris kahju lahkuda oma rühmaülem Evertist ja ühest teisest noorest poisist, kes algul paistis küll olevat igavene massuurikas, kuid pärast tuli välja, et paremat meest pole vajagi, ta nimi on Kustel.
4. On juba jaanuari kuu kuid siin on praegu veel täitsa soe. Ilm on udune ja sompus, sajab vihma. Nõmmelt on lumi juba peaaegu ära sulanud ainult mõnes kohas on veel veidi lund. Õppeplatsid on kattunud jääga, õieti sulanud ja siis siledaks trambitud lumega nii, et kui hakkad ümberpöördu tegema võid kergesti käpuli lennata. Meeleolu pole kõikse parem, kahju vanadest unteritest kuid loodame ehk saame kord jälle kokku.
Täna hommikul tegime jälle väikselt rivi, ilm oli sant, sadas vihma ja puhus vilu tuul. Muidu pole uutel unteritel kah suurt viga, aga nad pole ikka nii kodused kui seda olid vanad.
5. Täna oli hommikul 1/2 tundi võimlemist peale selle määrati 30 meest tööle, briketti vedama, ka meie tuba oli terves koosseisus tööleminejate hulgas. Aga vaevalt said poisid vankrid kätte kui meie juba ära aurasime. Olime kahekesi Peedi poisiga, pärast tulid veel Haljend ja Liivamäe ja Suppi kah juurde ja siis läksime III ringi asuvasse genesungskompanie poiste juurde, kus olime kuni kella 11.30 siis tulime ära kodu. Varsti pärast seda tulid ka söevedajad.Õhtul käisime saunas ja peale seda oli üks Unterricht.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

6. Täna oli kibe päev. Hommikul käisime maastikul MG õppust tegemas, äratulles ei klappinud laul hästi ja tegime kõvasti hinlegen'it. Õhtul tegime püssiõppust, nüüd on terve kere väsinud nagu ront. Täna pandi meie toast kolm meest kirja, kes lähevad unterite kooli, ka mul oli kunagi see lootus, kuid nüüd, kus meid löödi oma barakist lahti on ka lootis läinud vett vedama. Eks näeb, kuidas on parem.
7. 8. 9. 10. jaan.
Need päevad on möödunud kah samuti nagu kõik eelmised, pole olnud midagi uut, mahv jätkub samas tempos nagu ennegi. 8. jaanuari hommikupool oli meil maastikuõppus, kestis umbes 3 1/2 tundi. Väsitas üsna ära see püssiga roomamine ja hüpete kaupa edasi liikumine. Pärast olime üleni liivased ja märjad, püssid olid liivased ja ragisesid nagu käristid, kui lukku liigutasid. Oli sel päeval ju sula ilm ja metsa all oli mõnes kohas liiv väljas ja on sul siis lahingus aega vaadata, kuhu sa heidad.
Eila, s.o. 9. jaanuaril oli küll pühapäev, kuid vaatamata sellele tuli õhtupool, peale õppust põrandaid vuntsida ja tuba korrastada, sest Stammkompanie kompül Peebus pidi tulema apelli tegema, kuid jäi seekord tulemata. Täna käisime hommikul kinos ja ülejäänud aja tegime väljas rivi ja esinemist, pärast veidi laulu. Täna läks laul juba kaunis hästi. Peale lõunavaheaega oli jälle kino, mis algas kell 3.45. Näidati ühe luuregrupi tegevust, oli päris huvitav. Õhtul enam õppust polnud, nii et täna oli kaunis kerge päev.
11. Täna käisime hommikul maastikul jooksu tegemas. Pärast seda käisime tõime oma puuduva varustuse ära – rihma, seljakoti jms. Õhtupool oli granaadiheitmise harjutus.
12. Täna käisime hommikul kohe saunas, siis oli puhkus kuni kella 12.00 siis läksime täies varustuses – kiiver peas ja padrunitaskud vööl granaate heitma, iga mees heitis ühe granaadi. Õhtul tegime vähe laulu. Pärast määrati mehed jagudesse, jaos 11 meest + jaoülem. Ma olen 7. jao ülem, aga kes teab kas see veel nii jääb.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

13. Täna oli meil peamiselt laskeasendi harjutamine maastikul, mis kestis kuni kella 12. Õhtupool oli tubade korrastus.
14. Täna käisime laskmas, kuid lasta sai ainult 1/4 kompaniist, sest laskmine toimus alul ainult ühele, pärast kolme märklauda, teised olid sellal metsas laagris. Õhtul olin ma G.v.D. kuni kella 7 ja pärast peale kella 2 aga see on juba 15. jaanuar.
15. Täna hommikupool olin G.v.D. Kuid, et me olime kahekesi siis oli mul hommiku pool vaba. Käisin poes. Õhtupool käisime niisama kolamas, oli vaba aeg. Pakkisime osa asju sõidu jaoks.
16. Täna oli pühapäev. Oli terve päev vaba, ainult hommikul vaadati üle kas seljakotid on hästi pakitud. Õhtupool võtsime veidi viina. Unterid olid kõik kõvasti täis, meie Skubel oli üsna jalutu, kuid voodite lammutamiseks oli veel jõudu küllalt. Ka meie Suppi ja Peet, samuti ka kõik teised olime kaunis jommis. Täna oli ka meie vannutamine, vandusime võidule truudust.
17. Täna pidime ära sõitma, kuid sõit tuleb vist alles kolmapäeval, praegu ei tee me muud kui magame. Täna saime veel E.R.Ü. pakid kätte, ma sain ühed villased kindad ja veidi maiustusi.
18. Täna viilisime jälle terve päeva, õhtul käisime saiu toomas. Vinnasime sisse mitu saia ja ühe keskmise suitsuribi.
19. Hommikul käisime saunas. Õhtul sai üks sakslaste sabarakk hirmsasti peksa, üks silm väljas ja nägu segi pekstud (meie toa töö).
20. Täna oli ärasõidu päev. Uuritakse ... (ei loe nime välja) s.o. mees kes eile peksa sai asja. Kahtlustatakse ka Peeti meie toast, kuid ei tule sellest uurimisest midagi välja. Kell 1.15 võtsime pambud selga ja tulime jaama. Siin paigutati meid vagunitesse, keskmiselt 30 – 35 meest vagunisse. Ära sõitsime kell 7 õhtul.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

21. Oleme siis jälle sõidul. Aeg Heides on läinud märkamatult. Kõik on umbes samuti kui tulles ainult nüüd on poisid kõik mundris. Ilmad on veel kaunis soojad. Praegu seisame Lublinis. Ehkki on juba jaanuari lõpp on siin veel ilmad soojad. Täna õhtuks jõudsime Deblini.
22. Sõitsime öö läbi, öösel läbistasime Warschau. Hommikul olime jõudnud juba Bialystok'i. Sõit läks edasi kaunis kiire tempoga, nii et õhtuks olime jõudnud juba Wilnosse. Veidi aega seinud sõitsime edasi Dünaburgi poole.
23. Täna hommikul jõudsime Dünaburgi, isu oli sest sõduri elust ja olemisest täis ja väristasime varvast s.o. kadusime k. 13.00 oma ešeloni vagunist ära ja otsisime ühe rongi, mis sõitis Riga. Selle leidsime kaunis kerge vaevaga. Ja edasi läks sõit nüüd juba omal käel. Enne ärasõitu Dünaburgist tulid meie „luksusvaguni” veel üks Läti julgestuspolitsei kapten ja üks allohvitser, kuid nendega saime hästi läbi. Tänu nendele ei keeranud me Kreuzburgist Miitavi poole, sest meie rong läks Riia asemel Miitavi, vaid kolisime teisele rongile, mis sõitis edasi Riia suunas. Õhtul umbes kell 5 – 5.30 jõudsime ühte Riia eeslinnas asuvasse jaama, kus ootasime umbes kaks tundi, siis sõitsime edasi kiirrongiga. Riiga jõudsime pärast ühetunnilist sõitu. Põrutasime kohe suurde Riia sõidujaama. Maru suur linn, jaam on valge nagu päeval. Üks Läti lipnik, kes oli meid siiani juhatanud, soovitas meil minna meldima SS Meldestellesse aga egas me selleks siia ei tulnud. Katsusime, kuidas tagasi jaama saime. Siin passisime ja hiilisime ringi, ikka ühe rongi juurest teise juurde, ühega pidime juba ära sõitma, aga saime veel õigel ajal juba liikuvast rongist maha hüpata, sest see läks tagasi Miitavi poole. Nii kolasime jaamas ringi kuni järgmise päevani.
24. Tänane päev, s.o. öö leidis meid ühes tühjas härjavagunis. Külm on ja uni on, kuid magama ei tohi jääda sel lihtsal põhjusel, et külmud kringliks. Järsku tuli nendele tühjadele kaubavagunitele vedur ette ja hakkasime sõitma, nagu vedurijuhi käest kuulsime Riia kaubajaama, lootsime säält leida mõnda Walka sõitvat rongi ja sõitsime ühes. Kaubajaam asus umbes 8 km Riiast. Sinna jõudsime umbes kell 01.00 öösel. Ootasime ja otsisime sääl tükk aega, kuid ei leidnud rongi, mis sõidaks Valka. Riias kuulsime, et hommikul kell 05.00 läheb üks tööliste rong Walga suunas. See on aga reisirong. Olles külmetanud juba oma kaks tundi kaubajaamas ilma, et oleks leidnud mõnda Walka minevat rongi, otsustasime minna jalgsi Riiga tagasi. Kell oli 03.00, et jõuda siiski veel tööliste rongile. Aga sääl rääkis üks vana lätlane, et kell 04.15 läheb siit, kaubajaamast rong Riiga. Sõitsime sisi sellega Riiga ja säält edasi kella 5se rongiga. Külm oli ja tuju oli halb, mõtlesime - tuleb mõni „ketikoer” kontrollima siis tuleb, olime rängalt väsinud. Selle rongiga sõitsime Riiast umbes 50 km eemale, kuid et see venis nagu tigu ja et me leidsime ühes jaamas vagunid, mis olid määratud Kiviõlli, Tallinna ja Vaivarasse, siis kolisime sellesse rongi üle. Ja edasi läks meie sõit, nüüd juba õlitsisterni piduriputkas. Nii jõudsime õhtu kella 5ks Walka. Sääl murdsime lahti ühe vaguni plommid, oli vagun mis oli määratud Vaivara, lastitud laineliste katusekatte kividega. Selles sõitsime kuni Tartuni, sinna jõudsime öösel kell 11.30. Tartus kolisime jälle oma endistesse piduriputkadesse tagasi, sest putkas oli soojem kui vagunis.
25. Täna, veidi peale südaööd sõitsime Tartust välja. Tapale jõudsime umbes kell 12.30 päeval ja edasi sõitsime, seekord ühe kogukaubaga, umbes kell 3.00 p.l. Alul sõitsime pidurputkas, pärast vagunisaatajate vagunis. Kohtla jõudsime umbes kell 11.30 öösel. Olime jõudnud koju.
Meie sõit omalkäel kestis umbes kolm ja pool päeva. Selle ajaga sõitsime ära umbes 450 km, jänestena, päevas. Oma sõidu jagasime alguses etappideks. 1. Dünaburg – Riia, 2. Riia – Walk ja 3. Walk – Kohtla. Iga etapi jaoks kulus peaaegu päev – pühapäeva õhtuks Riias, esmaspäeva õhtuks Walgas ja teisipäeva õhtuks kodus.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

15.III 44.a. Kodus olime kuni 20. veebruarini, siis sõitsime Tallinna ja läksime 23. veebruaril Toompeale Kindralinspektuuri. Säält määrati meid Männikule. 23. veebruari õhtul sõitsime Männikule, kus meid määrati vahikomandosse. Vahikomandos olime kaks päeva, siis määrati meid kolmekesi (tagasi sõitsime neljakesi mina, Enn, Ellard ja Heino) 1. kompanii kaadriks. Heino jäi edasi vahikomandosse. Männikul oli elu täitsa hää, tööd oli vähe, päevad läbi maga ja õhtul said kaunis tihti ka linnalube Tallinnasse. Männkikul ei olnud me kuigi kaua, sõitsime sealt ära 8. märtsil – Raplasse. Nüüd elame juba teist nädalat Raplas, elu on täitsa hää. Alevis on tütarlapsi küllalt, kaadri jaoks. Oleme ju ainult meie mundris s.o. kaader, kuna noored pole veel ikak vorme kätte saanud, kuigi on juba 2 kuud sõjaväes olnud.

Raplast sõitsime ära 28. aprillil Kloogale, kus meid kui kaadrit enam ei tunnustatud ja meid määrati alul Stammkompanie ja sealt paari päeva pärast Genesung kompaniisse. Genesung asus alul Kloogal, kuid läks säält mõne aja pärast Paldiski. Paldiskis moodustati Genesungs kompaniis olevatest tervetest meestest üks uus marsikompanii, kuhu ka meie oma pandega kuulusime. See oli juuni alul, 4-5 juunil kui meie kompaniist võeti mehi mootorratturite ja autojuhtide kooli. Meie kolm – mina, Enn ja Heino läksime ratturiteks kuna Ellard läks autokooli. Meie väljaõpe toimus Kloogal, nendel Alaveres. Sõidukool kestis meil umbes 3 nädalat ja 25. juunil saime kätte SS Führerschein'i I klassi. Kloogalt versetzt'i meid Alaveresse Feld Ersatz Bataillon Fahrschule kompanii juurde, kus olime umbes kaks nädalat ja 12. juulil läks meil sõiduks lahti Heidelaagri Sturmgeschütz Abteilung 20 juurde. Sääl taheti meist teha autojuhid, kuid bensiinipuudusel ei saanud me sõidukooli teha vaid vaatlesime ainult mootorit.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

uscha kirjutas:See oli juuni alul, 4-5 juunil kui meie kompaniist võeti mehi mootorratturite ja autojuhtide kooli. Meie kolm – mina, Enn ja Heino läksime ratturiteks kuna Ellard läks autokooli. Meie väljaõpe toimus Kloogal, nendel Alaveres. Sõidukool kestis meil umbes 3 nädalat ja 25. juunil saime kätte SS Führerschein'i I klassi.
Siin nimekirjas on 50 meest, kes suunati mootorratturiks õppima.

Kommandierungen:
m.W.v.5.6.44 wurden gem.Btl.Bef.Nr.3/44 Ziff.3 von 2.6.44 des Ers.Btl.20 vom SS-Gren.Ers.Btl.20 zur 11./SS-Gren.Ausb.Rgt.20 zur Kraftfahrausbildung kommandiert:

1. SS-Frw.Rott. Abrams Harald 18.1.19
2. SS-Frw.Strm. Pinsel Hans 15.11.23
3. SS-Frw.Strm. Sögel Elmar
4. SS-Frw.Strm. Uustalu Leo 29.7.21
5. SS-Frw.Gren. Saar Peeter 5.6.24
6. SS-Frw.Gren. Kaasik Heinrich 24.9.23
7. SS-Frw.Gren. Heinla Artur 8.5.23
8. SS-Frw.Gren. Luhtma Elmar 13.2.25
9. SS-Frw.Gren. Laidvee Heinrich 28.10.23
10. SS-Frw.Gren. Toomväli Lembit 22.11.25
11. SS-Frw.Gren. Kobi Heinrich 18.2.24
12. SS-Frw.Gren. Kasenõmm Albert 16.9.24
13. SS-Frw.Gren. Soomets Arnold 29.7.23
14. SS-Frw.Gren. Jaanimets Hermann 22.5.23
15. SS-Frw.Gren. Paavos Aleksander 12.8.18
16. SS-Frw.Gren. Karpa Raimond 21.11.23
17. SS-Frw.Gren.Tammelaan Viktor 23.5.23
18. SS-Frw.Gren. Luik Lucien 26.6.25
19. SS-Frw.Gren. Rääk Vello 16.9.25
20. SS-Frw.Gren. Jaus Johann 29.6.25
21. SS-Frw.Gren. Luhaste Valter 16.8.25
22. SS-Frw.Gren. Säde Ernst 9.7.16
23. SS-Frw.Gren. Kivimaa Aleksander 15.7.23
24. SS-Frw.Gren. Kallasmäe Karl 16.12.25
25. SS-Frw.Gren. Boris Fedin (Fodin) 6.1.23
26. SS-Frw.Gren. Käbin Ülo 26.11.25
27. SS-Frw.Gren. Suppi Heino 9.4.25
28. SS-Frw.Gren. Liivamäe Enn 27.11.25

29. SS-Frw.Gren. Vaher Lembit 9.1.25
30. SS-Frw.Gren. Saksakulm Väino 19.1.25
31. SS-Frw.Gren. Aaliste Raimond 25.3 (5). 25
32. SS-Frw.Gren. Kõiv Lembit 25.12.24
33. SS-Frw.Gren. Piikre Paul 13.1.20
34. SS-Frw.Gren. Pohla Voldemar 13.1.20
35. SS-Frw.Gren. Hermann Lembit 21.5.24
36. SS-Frw.Gren. Luhavee Arnold 16.9.24
37. SS-Frw.Gren.Leppik Edgar 31.7.25
38. SS-Frw.Gren. Arand August 15.4.21
39. SS-Frw.Gren. Einsok Feliks 20.9.24
40. SS-Frw.Gren. Puis Osvald 30.8.12
41. SS-Frw.Gren. Solotnikov Theodor 26.4.26
42. SS-Frw.Gren. Raud Nikolaus 24.1.24
43. SS-Frw.Gren. Ankruvits Raimond 31.5.23
44. SS-Frw.Gren. Soodla Endel 14.3.25
45. SS-Frw.Gren. Peterson Mihkel 6.2.24
46. SS-Frw.Gren. Paimre Bernhard 2.11.25
47. SS-Frw.Gren. Aksel Märdikas 23.9.24
48. SS-Frw.Gren. Anton Jaan 26.10.24
49. SS-Frw.Gren. Lustmets Arved 17.2.24
50. SS-Frw.Gren. Saare Edgar 26.1.23
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

Heidelaagrisse jõudsime 18. juulil ja säät ära Tsechi sõitsime umbes 26-27 s.k.p. Tsechis elasime ühes väikeses linnakeses nimega „Amschelberg” või Kozova-Hara. Säält sõitsime ära umbes 28. augustil põiki läbi Saksamaa Danzigisse. Saksamaa elu oli muidu rahulik, ainult Lääne-Preisimaal ja üldse Põhja-Saksamaal oli näha kaevikute ja kaitseliinide ehitamist. Ehitamas olid peamiselt naised kuid harva nägi silm ka mõnd vana mehetudikest. Pärast kolmepäevast sõitu jõudsime Danzigisse. Poistel oli muidugi meel rõõmus, sest nüüd oli kodumaale minek enam vähem kindel. Kuid, et me nüüd Danzigis olime, ega me veel selle pärast laeval polnud ja nii tuli veeta veel mõnigi päev ja ega see paha kah teinud, ehkki süda kiskus kodumaa poole, kus asjad paistsid üsna halvad olema. Viimaks ometi olid meil meie masinad ja varustus laevale laetud ja sõit võis alata. Välja sõitsime Danzigist 6. septembri hommikul vara. Täitsa tore oli vahelduseks raudteele ka laevas sõita. See oli kah esimene pikem merereis minu elus. Tore oli vaadata, kuidas kallas kadus aegamööda kaugusse ja lõpuks pilved ta oma hõlma matsid. Meie ümber oli näha allveelaevu ja mõned ristlejad. Ülal tiirles paar lennukit, kes nähtavasti piilusid vene allveelaevu, kuid nende oht oli siis naeruväärt väike. Kuid kaugemale merele jõudes kadusid kõik meie saatjad ja jätsid meid üksi oma saatelaevaga. Saatelaevaks oli üks väike aurik. Meie laev oli uus, alles aasta olnud sõidus ja kaunis suur laev. Kuna ma nendes asjus olen võhik ei tea ma teda hinnata aga nii 15 000 – 20 000 tonni oleks ta ikka pidanud olema. Sõit kestis meil täpselt kaks ööd – päeva!
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Grenader Ülo Käbin'i päevik ...

Postitus Postitas uscha »

See oli parajasti 8. septembri hommik, päike tõusis ja kuldas oma kiirtega vaevumärgatavat Eestimaa randa. Samal ajal me laev sõitis sisse Naissaare ja Aegna vahelt. Hiiumaad nägime juba möödunud õhtul. Kaugel paistsid Tallinna tornid hommikupäikese kullas. Kõik sõdurid olid kogunenud tekile, nii eestlased, kui sakslased. Ka nemad vaatasid võõrast randa ja mõtlesid, et võibolla tuleb meil oma elu jätta siia, võideldes Euroopa katku vastu. Kuid meie südametes oli ainult rõõm ja mõtlesime, et kui nüüd veel laev peaks pöörduma tagasi siis küll hüppaks merde ja ujuks kaldale. Kuid seda polnud vaja, sest sama päeva lõunal laadisime oma kolid laevast maha, mis kestis umbes öösi kella 24-ni ja hommikul umbes kell 3 hakkasime neid jälle rongile laadima, millega saime valmis umbes kella 8-9 ja natuke aega pärast seda sõitsime ära „richtung” Jõhvi. Õhtu eel sõitsime läbi Kohtla jaamast, kuhu mul õnnestus üks kiri maha visata ja õhtuks jõudsime Jõhvi, kus algas kohe kibe mahalaadimine ja hommik leidis meid juba teelt Kurtna poole. Kurtnale me siiski ei läinud, vaid säält mööda ühte sohu rinde otsesesse lähedusse, kus veetsime oma aega punkrite ehitamisega ja postil ja mujal valves olles. Järsku ühel pühapäeva õhtul lööb terve laager kihama, ajab pillid kotti ja litsub varvast, kõige ees Stabs. Kompanii. Mind ja üht teist poissi määrati Stabs. Kompanii kaitseks kaasa, s.o. 17. septembri õhtul. Meil polnud hinges õrna aimugi, mis lahti on ja mõtlesime, et meid viiakse Tartu rindele, kus on suuremad löömised. Aga kui olime jõudnud juba välja suurtele teedele ja valgeks läks, siis nägime, et on alanud suur p õ g e n e m i n e. Autokolonnid liikusid järjest Pärnu poole. Kõigil oli kohutavalt kiire, aeti üksteisest mööda nagu oleks keegi ühtelugu tagant sundinud. Teel kohtasin oma vana kooli ja sõjakaaslast Enn Liivamäge ja tegime temaga plaanid valmis, et tuleb mis tuleb, kuid Saksamaale ei lähe. Mõtlesime, et kui Pärnus kohtume siis väristame varvast. Aga meie autod sõitsid hoopiski Pärnust mööda ja võtsid suuna üle Kilingi-Nõmme Riia poole. Ööks jäime ankrusse Mõisakülla, kust mina ühes teise eestlasega ära tulime, s.o. teisipäeva öösel, õieti juba kolmapäeva hommikul s.o. 20. septembril. Säält läksime mu sõbra Rieti poole Abja alevis. Ühe öö olin sääl ja neljapäeval, s.o. 21. sept. sõitsin Mõisakülast Pärnu suunas. Pärnu sain küll, kuid Pärnust edasi ei saa kuidagi. Vedelesin siis selle öö Papiniidu jaamas. Öösel käis venelane Pärnut ja sadamat pommitamas, kuid suuri kahjusid ei tekitanud. Hommikul, siis polnud muud teha kui hakkasime jalgsi Tallinna poole viskamaPärnust. Väljas juba pidasime ühe veotraktor „Lanzi” kinni ja kobisime 5-6-kesi sellele peale. Natuke vilets see olemine oli, aga peaasi, et sai edasi. Sellega saime kuni Märjamaani ja säält tuli edasi minna jalgsi. Andis ikka marssida, kuid õhtuks olime jõudnud juba Arudevahele, kust on Tallinna veel umbes 15-20 kuid säält enam edasi ei saanud, sest „naabrid” olid ees. Mis edasi juhtus sellest teine kord.
Reedel, s.o. 22. septembril langes Tallinn. Laupäeval läbistati Arudevahe. Ma jõudsin koju. 27. septembril venelase autoga.
LÕPP.
Sellel sõdurielul on lõpp, aga varsti algab võib olla uus ja hullem.
foorum.rindeleht.ee
Vasta

Mine “Memuaarid/Memoirs”