Mis märgid olid lipnikul.
-
Välgu Mihkel
- Huviline
- Postitusi: 105
- Liitunud: R Juun 22, 2007 12:02 am
Mis märgid olid lipnikul.
Kas keegi targematest teab, mis moodi tähistati SS võitlejat kui ta oli eestikeeles lipnik.
On rahvas rahvale ulatanud käe.
-
Välgu Mihkel
- Huviline
- Postitusi: 105
- Liitunud: R Juun 22, 2007 12:02 am
Kindlasti mitte. Sturmscharführer oli auaste, millele allohvitser võis pretendeerida peale 15.a teenistust - eluagse SS-allohvitseri karjääri tipp siis...Välgu Mihkel kirjutas:Kas ss-sturmscharführer (versorgungstruppen) on sama kui näiteks Standarten-Oberjunker, kas keegi teab? Jüri Remmelgase raamatus oli see viimane märgitud lipnikuks.
Standarten-oberjunker oli SS-ohvitseridekooli lõpetanud võitleja, kes enne ohvitseriks (-untersturmführer) ülendamist läbis kohustuslikku rindepraktikat. Tabelis oli see võrdsustatud vist oberscharführeriga
Lipnikku SS-tabelis polnud. Kui aga võtta arvesse, et EW-s lipnik ka kaadriohvitseri auaste polnud, siis võib oberscharführeri seisuses standartenoberjunkerit eesti keeli lipnikuks pidada küll
Sorry, kui liiga keeruline tuli... tegelt on see ju lihtne
-
Välgu Mihkel
- Huviline
- Postitusi: 105
- Liitunud: R Juun 22, 2007 12:02 am
Aitäh,
Mind huvitab asi selle pärast, et mu vanaema, kui otsis vanaisa taga lehekuulutustega siis seal märkis ta teda millegipärast lipnikuks. Ma ei tea, kus ta selle võttis. SS-is oli vanaisa alates 03.03.44. Viimane väeosa Eestis paiknes Pikva mõisas ja siis nimetas ta seda kohta eestikeeli possupaasiks. Pikva mõisas oli staap. Samas selgub ta kirjadest, et ta käis hobustega voorides, talitas hobuseid jne, kuni haavatasaamiseni Pühajõe kandis. Oma aadresis Kloogal väljaõppelaagris nimetab ta ennast SS Gren. Avarand Harald 1./SS – Gre. Ausb.u.Ers.Btl.33.
Hiljem väeosad muutuvad ja põhiliselt kaustab ta väliposti numbrit. Läbiv on siiski Grenadier, mis minu arusaamiste järgi on reamees. Võibolla nimetas vanaema teda eesti sõjaväe auastme järgi aga see oleks taas üsnagi meelevaldne. Et miks? Vanaisa ei kirjuta sõnagi sellest, kes või mis ta oli ja mida tegi. Isegi mitte Tallinna pommitamisest ei räägi, kuigi oli ise sel ajal Tallinnas ja saatis järgmisel päeval kirja. Sääsitis oma noort rasedat naist. Isa sündis 15 märts. Nii palju ainult käib jutust läbi, et õppustel tassis kuulipildujat ja kuidagi saab mõista mõnest väljendist et ta võis olla rühma juht. Umbes nii, et rühmajuhi omal loal võiks ju koju tulla. Tahaks kuidagi teada mis märke ta kanda võis. Olid tal mingid kupud või paelad peale õmmeldud või polnud midagi. Huvitav on ka asjaolu, et vanaema nimetas teda ohvitseriks. Aga ohvitser selle sõna tõsises mõttes polnud ta kindlasti. Kui üldse siis mingit sorti allohve aga neid allohvesid oli vist päris mitut masti mehi.
Mind huvitab asi selle pärast, et mu vanaema, kui otsis vanaisa taga lehekuulutustega siis seal märkis ta teda millegipärast lipnikuks. Ma ei tea, kus ta selle võttis. SS-is oli vanaisa alates 03.03.44. Viimane väeosa Eestis paiknes Pikva mõisas ja siis nimetas ta seda kohta eestikeeli possupaasiks. Pikva mõisas oli staap. Samas selgub ta kirjadest, et ta käis hobustega voorides, talitas hobuseid jne, kuni haavatasaamiseni Pühajõe kandis. Oma aadresis Kloogal väljaõppelaagris nimetab ta ennast SS Gren. Avarand Harald 1./SS – Gre. Ausb.u.Ers.Btl.33.
Hiljem väeosad muutuvad ja põhiliselt kaustab ta väliposti numbrit. Läbiv on siiski Grenadier, mis minu arusaamiste järgi on reamees. Võibolla nimetas vanaema teda eesti sõjaväe auastme järgi aga see oleks taas üsnagi meelevaldne. Et miks? Vanaisa ei kirjuta sõnagi sellest, kes või mis ta oli ja mida tegi. Isegi mitte Tallinna pommitamisest ei räägi, kuigi oli ise sel ajal Tallinnas ja saatis järgmisel päeval kirja. Sääsitis oma noort rasedat naist. Isa sündis 15 märts. Nii palju ainult käib jutust läbi, et õppustel tassis kuulipildujat ja kuidagi saab mõista mõnest väljendist et ta võis olla rühma juht. Umbes nii, et rühmajuhi omal loal võiks ju koju tulla. Tahaks kuidagi teada mis märke ta kanda võis. Olid tal mingid kupud või paelad peale õmmeldud või polnud midagi. Huvitav on ka asjaolu, et vanaema nimetas teda ohvitseriks. Aga ohvitser selle sõna tõsises mõttes polnud ta kindlasti. Kui üldse siis mingit sorti allohve aga neid allohvesid oli vist päris mitut masti mehi.
On rahvas rahvale ulatanud käe.
Siin näen siis kahte varianti:Välgu Mihkel kirjutas:Aitäh,
Mind huvitab asi selle pärast, et mu vanaema, kui otsis vanaisa taga lehekuulutustega siis seal märkis ta teda millegipärast lipnikuks. Ma ei tea, kus ta selle võttis. SS-is oli vanaisa alates 03.03.44. Viimane väeosa Eestis paiknes Pikva mõisas ja siis nimetas ta seda kohta eestikeeli possupaasiks. Pikva mõisas oli staap. Samas selgub ta kirjadest, et ta käis hobustega voorides, talitas hobuseid jne, kuni haavatasaamiseni Pühajõe kandis. Oma aadresis Kloogal väljaõppelaagris nimetab ta ennast SS Gren. Avarand Harald 1./SS – Gre. Ausb.u.Ers.Btl.33.
Hiljem väeosad muutuvad ja põhiliselt kaustab ta väliposti numbrit. Läbiv on siiski Grenadier, mis minu arusaamiste järgi on reamees. Võibolla nimetas vanaema teda eesti sõjaväe auastme järgi aga see oleks taas üsnagi meelevaldne. Et miks? Vanaisa ei kirjuta sõnagi sellest, kes või mis ta oli ja mida tegi. Isegi mitte Tallinna pommitamisest ei räägi, kuigi oli ise sel ajal Tallinnas ja saatis järgmisel päeval kirja. Sääsitis oma noort rasedat naist. Isa sündis 15 märts. Nii palju ainult käib jutust läbi, et õppustel tassis kuulipildujat ja kuidagi saab mõista mõnest väljendist et ta võis olla rühma juht. Umbes nii, et rühmajuhi omal loal võiks ju koju tulla. Tahaks kuidagi teada mis märke ta kanda võis. Olid tal mingid kupud või paelad peale õmmeldud või polnud midagi. Huvitav on ka asjaolu, et vanaema nimetas teda ohvitseriks. Aga ohvitser selle sõna tõsises mõttes polnud ta kindlasti. Kui üldse siis mingit sorti allohve aga neid allohvesid oli vist päris mitut masti mehi.
1) antud isik oli EW reservohvitser (lipnik) - s.t. ajateenistuses läbinud reservohvitseri (-aspirantide) kursuse. Leegionis / Eesti diviisis võidi talle määrata standartenoberjunkerile analoogiline rindepraktika periood, peale mida ta oleks ülendatud untersturmführeriks
2) või antud isik ei omanud EW reservlipniku kraadi ning võis sobiva üldharidusliku tausta tõttu olla leegioni kaudu suunatud ühte SS-ohvitseridekooli (Bad Töltz või Neveklau - just neis koolitati mittesakslastest ohvitserikandidaate)
Nagu aru saan, on vanaema lahkunud taevastesse sfääridesse ja tema käest enam küsida ei saa... Siis võiks vaadata kõnealuse isiku sünniaastat ja kalkuleerida - kas ta võis olla EW reservlipnik või oli ta selleks liiga noor
Ohvitserikursuse lõpetanud ja rindepraktikat läbivast standartenoberjunkerist veel niipalju, et need võitlejad kandsid allohvitseri vormi oberscharführeri pagunitega, kuid sealjuures ohvitserimütsi ja -vöörihma. Ning oma rindepraktikat läbisid nad rühmaülema ametikohal.
-
Välgu Mihkel
- Huviline
- Postitusi: 105
- Liitunud: R Juun 22, 2007 12:02 am
http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... php?t=2387
Sellelt lingilt saab tema kohta kõik teada mis üldse teada on. Rohkem ma pole kuskilt midagi leidnud. Ma ei tea kas arhiivides on säilinud tema kohta Eesti sõjaväes oleku staatust. Väljas ta igatahes Eestist ei käinud, alles siis kui läks ja jäi. Ma ei tea, ta oli siis 22 aatane. Ilmselt võis ta ju siis reservlipnik olla. Aga huvitav jah, kas seda kuskilt veel teada annab saada.
Minu käsutuses on üks nimekiri, mis on koostatud 09.03.44 Liste 1
12(r) kompani üldnimekiri. seal on ta 24 kohal. 23 kohal on keegi Auväärt Herbert ja talle on kirjutatud taha lipn, kohe järgmisel real, siis vanaisa järgi on kolm kriipsu, justkui nagu kordusmärgina, et mitte tervelt välja kirjutada. Sama kordub iga nime järgi. Näiteks 7. Abolkaln Konstatin 14.09.12 rms. seejärel on 8-14 meest kolme kriipsuga ja 15 lpn.16 kolm kriipsu, 17 v-madr, 18 - 20 kolm kriipsu, 21 Aud Edgar rms. 22 Aus Areksander pion. 23 Auväärt Herbert lipn. ja 24 kolm kriipsu vanaisal. seejärel jätkub kõik sama moodi. vahelduvad reamehed kapralid jne. Mõnel on ka taga kolm punkti, mitte kriipsu aga see võib ka olla kirjutaja näpukas. Võta nüüd siis kinni.
Sellelt lingilt saab tema kohta kõik teada mis üldse teada on. Rohkem ma pole kuskilt midagi leidnud. Ma ei tea kas arhiivides on säilinud tema kohta Eesti sõjaväes oleku staatust. Väljas ta igatahes Eestist ei käinud, alles siis kui läks ja jäi. Ma ei tea, ta oli siis 22 aatane. Ilmselt võis ta ju siis reservlipnik olla. Aga huvitav jah, kas seda kuskilt veel teada annab saada.
Minu käsutuses on üks nimekiri, mis on koostatud 09.03.44 Liste 1
12(r) kompani üldnimekiri. seal on ta 24 kohal. 23 kohal on keegi Auväärt Herbert ja talle on kirjutatud taha lipn, kohe järgmisel real, siis vanaisa järgi on kolm kriipsu, justkui nagu kordusmärgina, et mitte tervelt välja kirjutada. Sama kordub iga nime järgi. Näiteks 7. Abolkaln Konstatin 14.09.12 rms. seejärel on 8-14 meest kolme kriipsuga ja 15 lpn.16 kolm kriipsu, 17 v-madr, 18 - 20 kolm kriipsu, 21 Aud Edgar rms. 22 Aus Areksander pion. 23 Auväärt Herbert lipn. ja 24 kolm kriipsu vanaisal. seejärel jätkub kõik sama moodi. vahelduvad reamehed kapralid jne. Mõnel on ka taga kolm punkti, mitte kriipsu aga see võib ka olla kirjutaja näpukas. Võta nüüd siis kinni.
On rahvas rahvale ulatanud käe.