Harald Riipalu

[Meelis]

Kas keegi on lugenud Valter Allase raamatut Mälestusi koolipäevist, sõjakeerisest ja põgenikelaagreist (Ilmunud 2006) ja pannud tähele, et raamatu autor on suht kriitiline Harald Riipalu suhtes? Huvitav, kas tegemist oli mingi isikliku vimmaga või võis ka jutul tõetera sees olla? Oleks huvitav teiste arvamusi ka kuulda!

[freiwilliger]

Raamat on läbi loetud ja minagi panin tähele, et Riipalut on autor kujutanud tavapärasest teise nurga alt. Raske öelda millest see tuleb kuigi minu jaoks ei olnud see täielik üllatus, sest 36.rindepataljoni puudutavates (veteranide) väljaütlemistes olen varemgi seda tooni kohanud.
Üldiselt olen märganud, et teisteski kaitsepataljonides ei olnud alati suhted kõige sõbralikumad ja norimist tasandil ohvitser- ohvitser, tuleb ette.
Mis aga puutub Allase enda persooni siis antud raamat tema sõjateest annab väga uduse pildi. Peale 36.rindepataljoni ei räägi ta eriti konkreetselt muudest üksustest, kus teenis. Seega raamatu lugemist lõpetades koostasin käepärastest allikatest autori kohta CV.

[Jaan59]

Ega Allase seal raamatus eriti midagi ei ilusta ega heroiseeri küll.Kirjutab mismoodi ešelon seisis Riias kuna Riipalu omale uut mundrit tellis(tegu ilmselt selle Hinzeri pildil oleva vormiga ),samuti kirjeldab eesti põgenike halvustavat suhtumist saksa poolel võidelnud eestlastesse põgenikelaagris,tüdrukute nn. tantsuõhtutest amidega jne.Mis Riipalusse puutub siis teda kritiseeris ka Valdo Kallion oma meenutustes..

[kass]

Pole sattunud neid lugema. Kui keegi viitsib lühidalt sõnada mida nimelt ette heideti. Tänud.

[Jaan59]

Pole sattunud neid lugema. Kui keegi viitsib lühidalt sõnada mida nimelt ette heideti. Tänud.

No peaasjalikult juhtimise puudumist Avinurmes ja Riipalu mandlioperatsiooni ajastatust.militaar.netis ripuvad Kallioni mälestused kuskil üleval..

[Wiking]

Kui nüüd mõelda neid etteheiteid, siis võiks ütelda, et päris eestlaslik, või veel laiemalt - eht inimlik. Kõikidele eesti legendaarsetele sõjameestele on ühtteist ette heidetud, tihti teevad seda need, kel endal suhted "süüdistatuga" olid nigelad või kehvapoolsed. Aga seda ei saa pahaks panna, inimene jääb ikka inimeseks.

Homo homini lupus est

[Jaan59]

Noh eks legendaarsed sõjamehed on samamoodi eelkõige inimesed oma headega ja vigadega

[skulmars]

Lisan siia ühe kirjutise hiljuti siit ilmast lahkunud Einar Sandeni sulest. Juttu on seal Harald Riipalust, Ain Merest, Edgar Reiksaarest ning teiste Eesti pagulaste eluteest Inglismaal pärast II ms

"Viimased aastad Harald Riipaluga" Verbum Habet Sakala 1989, Toronto

[Estoloog]

Teemast välja, aga Sakalaga seoses üks mind huvitav küsimus: Villem Saarsen elanud millalgi Saksa ajal Tartus Aleksandri tänavas Julius Lille juures. Kes oli see nende korporatsioonikaaslane, kes tuli langevarjuga Nõukogude poolelt ja varjas end Lille juures, kuni eestkostjad ta (langevarjuri) n-ö õigeks rääksid. Langevarjur jäänud Eestisse 1944. a.

[skulmars]

Teemast välja, aga Sakalaga seoses üks mind huvitav küsimus: Villem Saarsen elanud millalgi Saksa ajal Tartus Aleksandri tänavas Julius Lille juures. Kes oli see nende korporatsioonikaaslane, kes tuli langevarjuga Nõukogude poolelt ja varjas end Lille juures, kuni eestkostjad ta (langevarjuri) n-ö õigeks rääksid. Langevarjur jäänud Eestisse 1944. a.

Mul 1 nimi äkki oleks: Hans Ainson
http://tarvastu.vil.ee/index.php?sisu=232&&t=91

Kood: Vali kõik

Eriline, peaaegu legendaarne isiksus oli direktor, kes tuli Enno Hommuku järel. See mees oli Hans Ainson, siitsamast Mõnnaste külast pärit Kõssa talu perepoeg. Ta lõpetas ülikooli, sai juristiks, oli isegi Tartu linnapea. 1917. aastal gümnaasiumiõpilasena oli ta revolutsioonilise meelsuse pärast Tartust välja saadetud Pihkvasse. Seal oli ta näinud tsaar Nikolai II, kes oli Petrogradist välja sõites kinni peetud Pihkvas ja seal troonist loobumise aktile alla kirjutama pidanud. Sellest ja paljust muust rääkis ta ajalootundides.
Kui Eesti oli okupeeritud, siis 1941. aastal küüditati Hans Ainson koos perega Siberisse. Kohe algas ka sõda. Ainson suutis veenda sealseid võimumehi, et soovib minna partisanina võitlema sakslaste vastu. Ta valdas hästi vene keelt ja teda jäädi uskuma. Ainson saadeti vastavasse kooli, varustati vajalike atribuutidega ja saadeti parašütistina Eestisse. Tal lasti maanduda langevarjuga Mõnnaste kodutalu karjamaal. Aga Hans Ainson läks saksa võimumeeste juurde, andis ära relvad ja saatejaama. Ja jälle teda usuti ja võeti lahkelt vastu. Aga tal oli peidetud veel teinegi saatejaam, millega andis ka mingeid teateid Moskvale. Ta juba nägi, et sakslased sõja kaotavad.
Kui venelased tulid tagasi, ei juhtunud Ainsonile midagi halba, et läks üle sakslaste poolele, sest nii olevatki kokku lepitud. Nii ta seda lugu ise rääkis. Mustla kooli direktorina õpetas ta ka ajalugu, see oli eriline õpetamine. Ta ei kasutanudki õpikut ega konspekte. Ta rääkis, rääkis ja klass kuulas hiirvaikselt. Ega ta meid tavaliselt küsinud. Ta vestles õpilasega küsimise asemel ja pani hindedki selle põhjal. Enamikku meist hindas ta viiega.

Ja siis ühel päeval tuli ta klassi, tõsisem kui muidu, ja ütles, et peab meilt ära minema ja kahetseb, et oma kodupaika tuli, sest on olnud pealekaebusi mineviku kohta. Ja ta läks. Käisime mõne poisiga hiljem tal ka Tartus külas. Ta on maetud Tarvastu surnuaeda.

Seoses Riipaluga oleks 1 palve:

Oleks tarvis sellest fotost http://cl.ly/3S37470l2m0R3k2K2K2W võimalikult detailset versiooni. Just detailid oleksid olulised, niiet kui kellelgi oleks võimalik seda pilti jagada siis võib selle ohtralt vesimärgistada. Saab keegi aidata?

[freiwilliger]

Tahad Riipalu korporandiks värvida? Kuidas tal üldse ülikooliga asjad laabusid- 1932.TÜ, õigusteaduskond, korp!Sakala. Millal aga ülikooli lõpetas?

[skulmars]

Tahad Riipalu korporandiks värvida? Kuidas tal üldse ülikooliga asjad laabusid- 1932.TÜ, õigusteaduskond, korp!Sakala. Millal aga ülikooli lõpetas?

Õppis TÜ jur 32-33-,
Lõpetas EV KSK 37

Värviline pilt oleks kindlasti ilusam, eksju ?

riipalu.jpg (26.89 KiB) Vaadatud 14139 korda