H.Stuf.Toivo Kaarheit

Saksa relvajõududes teeninud eestlastest ohvitserid
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

160758.jpg
160758.jpg (88.83 KiB) Vaadatud 18511 korda
3. märts 1942.
Frondile ei lähe meist keegi, jääme põliseiks Kiievi elanikeks, kuni meid viiakse kodumaale.’
Mõned noored jah, Eerik Rammo j.t. olid varem andnud kuhugi palved sisse, et saada joonestajaiks kuhugi tehnilisse asutusse, nad juba komandeeriti Musta mere kanti. Mõned isegi tahavad astuda Aafrika korpusesse, noored poisid tahavad seigelda, mõtlevad ikka, et mujal on parem ja huvitavam.

4. märts 1942.

…Aga pole mõtet Pärteli Väinoga vaielda, kui talle ei meeldi, siis ei meeldi. Kui temaga täna vaielda, et näiteks: „Heesti rahvas om kuradi sitt rahvas, pole kindlath hiseloomu, kusth thuul, sinna phoole pööraph“. Vaidlen vastu, toon näiteid, et pole sitem ühtegi jne., et kui eestlasi oleks 80 miljonit Euroopas, siis maailm põruks neil käes!
Paar päeva edasi: „ Heestlased on ikka kange rahvas, khui neid holeks 80 milj. jne…“!

8. märts 1942.

Teiseks üllatuseks on see, et mulle hakkas järsku leht käima, „Eesti Sõna“ tuli korraga viis numbrit, aadress oli šapirografeeritud masinkirja järele, nii et ei tea, kas tuleb kohe toimetusest või saadab Hermann, usun aga, et tuleb talitusest, sest lehed on täiesti värsked, s.o. uued ja kulumata.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

9. märts 1942.

Siin on esimese komp. ülem kapten Semjonov igasuguste väljanõudmiste vastu mõjukaid samme astunud. Mõned arvavad, et ta on “V“ de huvide eest väljas. Teised jälle, et oma huvide eest, kardab, et üksus sulab n.ö. käte vahele ära. Kuuldub, et „V“ d tahavad ja püüavad meeleheitlikult seda teostada, et meid jälle nendega liidetaks.

Meil paistab siin uus mure, meie „Ostland“ pataljon on ümber nimetet lihtsalt nr. 33.
Arvavad, et saab siuke, nagu iga teinegi pol. Pataljon.

16. märts 1942.

Ninast tilgub kogu aeg destilleeritud vett, väljas on 9 kr. külma ja toas umbes sama palju või pisut vähem sooja, istun kogu aeg toas palit seljas, müts pääs nagu põhjanaba uurija. …aga kirjutanud pole ma ka enam viimasel ajal, sest esiteks on väga külm toas ja ebamugav, teiseks jäime elektrist ilma.
Äsja lõpetasin tolle maailma kuulsa nõukogude „teadlase“ Papanini päeviku lugemise, sellest selgus, et P. polnud kellegi teadlane, vaid lihtne laeva – masinist – enamlane, teiseks nad ei rikastanud teadust õieti mitte millegagi, vaid kõik oli – nagu see tavaline Nõuk. paradiisis – suur bluff. Mõtlesin, et nopin sellest päevikust väljavõtteid ja kirjutan „Esti Sõnale“ sellest artikli.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

25. Märts 1942.

Mul tuleb ka vahete-vahel elutüdimus peale!
Olen ohvitser, olen selleks ka rohkem kohane, kui mõni, kes seda mundrit kannab. Meldisin end ohvitserina, ohvitserina võeti teenistusse, sama kindral mitu korda tõotas, et meid rakendatakse ohvitseridena ja nüüd? Ole reamehena n. ö. ja ülemusiks on poisikesed, kes selleks pole sugugi kõlbulikud ning kelledele isegi väiklast lõbu pakub „reamees-ohvitsere“ šikaneerida! Ja oleksin veel rindel võitlemas – kuid siin!... jah, eks inimene õpib surmani, õpib elu tundma, ümber hindama tõelisi väärtusi, üle parda viskama seniseid tõekspidamisi, et kujundada üha uusi, mida jälle üle parda visata, kui aeg tuleb.
Mul on praegu meeleolu kõvasti alla nulli, ei tea, mida teha! Lõhuksin terve maailma maha, et rusudest ehitada oma näo ja soovi järele uut ning paremat. Tõesti on väga halb, metsik meeleolu, kohe kõik keeb minus, usun, kui keegi mind praegu ärritaks või vihastaks, võiksin saada mõrvariks.
Oligi selleks, et meeleolu selliseks muutus, väline põhjus, kuid sellest ei sobi kirjutada.
Ma pole vist küll oma elus nii raevunud olnud, kui praegu.

5. aprill 1942.

Kui Tartu puutud, siis otsi härra Karl Hintzer üles, too peaks vist juba olema Tartus, oli meiega koos ja tegi meist palju ülesvõtteid, kuid pilte mitte, lubades neid alles Eestis teha.
Lase enesele näidata tema tehtud pilte ja telli neid, mis sulle meeldivad, pole oluline, et mina alati „pääl“ olen.
Ta tegi ka mõningad võtted filmikaameraga, ehk saab sulle lühifilmi demonstreerida.

Hintzeri taat ise koos eelmainit kaamerga.
160824.jpg
160824.jpg (65.16 KiB) Vaadatud 18475 korda
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

19. juuni 1942.

Meil olid siin viimased päevad, õieti möödunud nädal, täis elevust ja erutust. Nädala algul tuli nõudmine kolme res. ohv. peale tõlkideks Tallinna, paar päeva hiljem veel üks. Saadetakse vanuse järjekorras, kui mõni ramp jälle vahele ei tule, siis on peatselt minugi käes kord, kui nõudmine jätkub. Siis tuli siia üks suurimaid ninasid Riigist, mind kamandati koos teiste kamraadidega tema kaitseüksusesse. Paar päeva sõitlesime ringi, praegu saabusime lennuväljalt, sõitis teine ära.
Kuuldavasti on lähemal ajal veel üks suur tegelane oodata, Tallinnast pärit v.h. sääl sündinud mehi.

2. juuli 1942.

Naasedes viiepäevaselt äraolekult, tolmusena, määrdununa, väsinuna, tormasin kohe kantseleisse saamaks kirja. Kiri aga ei ole veel saabunud ning pettunult ja kurvalt vedasin end oma tuppa neljandal korral.
Puhastasin oma lahutamatu sõbra, püssi, puhastasin riided ja varustuse, pesin end üleni, võtsin maha nädalase habeme, sõin ja nüüd raadiomuusika saatel olen nii kaugel, et enne magamaminekut veel natuke kirjutan.
Väsimus on tõesti suur, sest pühap. hommikust saadik olen peaaegu magamata, sest need mõned varastet tunnid Pripeti soistes metsades sääseparvede summis – need nagu ei tule arvessegi.
Olen üpris õnnelik, et saan ise veel kirjutada ja et seda ei pea mõni kamraad tegema – nagu nii mitmel juhul…
Üleeila õhtul – õieti oli see hilisõhtu, algav öö, kuu parajasti tõusis üle kidurmändade ja vaevakaskede latvade veripunasena, kuidagi ebamääraselt valgustades Pripeti tasa sulisevate lainete kohal hõljuvat udu, - üleeile õhtul, lamades roostikus laukas ja pinguldatult teritades kuulmist ja nägemist, käed kramplikult püssil, iga sahina puhul kõrges roos või paksus pajuvõsas võpatudes, mõtlesin imelikult palju elu üle järele, mõtlesin ja säärane rusuv, kurb meeleolu oli, et võib-olla ei näe enam kunagi…
…aga nüüd jälle usun ja loodan, et nii hull siiski see asi pole… kuigi oleks juhtuda võinud ka teisiti, nagu nii mitmel…küll mitte meie seast, kitsamas mõttes, kuid saksa kamraade matsime tõotusega, nende eest kätte tasuda Polesje ürgmetsis toimunud roim!
Kaheksateist bandiiti, kes sattusid meie kätte, said teenitud tasu, kuid vähe on sellest, et mehe asemel mees, vähemalt kümme enamlast peab aetama hauda ühe saksa või meie kamraadi asemel!
Pisutki pakkus rahuldust see, et neid langes ja jäi kõdunema soolaukaisse veel mitmekordselt enam, kuid suur osa pääses põgenema ja usun, me enne ei puhka, kui oleme hävitanud viimsegi.
Need pole inimesed, nad on loomad!
Juhtus analoogia Paju lööminguga, uuesti jõudes nende kindlustet soosaarele, leidsime kamraadide laibad, kamraadide, kes olid haavatuina jäänud maha…sinu kadunud vend Paul meenus mulle, vaadeldes seda, mida nood loomad olid teinud! Ja metsik raev valdas meid kõiki! Tasuda!!!
Meie mehed on niigi verised tibladele, sest meil on nendega eriarved veel õiendada sel arvul, mida nad meie rahvale on teinud …usun, kui oleks meie teha olnud, siis oleksime olnud suutelised tasuma samasuguselt… kuid saksa kamraadid ei mõista seda, nad on liiga läänelikud siin aasias, liiga inimlikud vaenlastegi vastu!
Olid rasked päevad juba selja taga, pühapäeva hommikust „jalul“ ca. 300 km. autosõitu + matk + võitlustega edasiliikumine, magamatud ööd, kuid siis kadus kõik väsimus, ununesid veriseks hõõrdunud jalad, läbimärg ja mudane riietus tundus imekergena, vaid metsik tahe põles kõigi silmis. Edasi! Järele kuraditele!
Üksvahe oli mul au ja õnn liikuda paksus padrikus kõigi ees, julgestusena ja piilurina, Aleks Wedleriga koos hiilisime läbi vaenuliku metsa, kompül paarkümmend sammu meie taga… kuid kahjuks meie ei sattunud partisanidele, võib-olla ka meie isiklikust seisukohast õnneks!
Sest tõtt ütelda, kuigi ma hirmu ei tundnud ei siis ega ka hiljem mitte, ei ka varem, siiski oli õige ängistav tunne ja polnud sugugi tahtmist seal kusagil Rokitno soodes oma elupäevi lõpetada.
No läks seekord hästi, polnudki seda vaja teha, läks läbi!

…ole ettevaatlik, ära mine üksi metsa! Pripeti metsades nägin ja kogesin õudseid asju, kes ütleb, et mõni ärakaranud röövel end ka Kastre ja Peramaa laialdasisse metsadesse ei poeta?
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

Kiievis, neljap. 9. juuli 1942

Istun praegu kusagil linnas, ametruumis, alluvad, kes vabad on, magavad, on vrdl. vara, kell on 6-30, aga päike juba paistab päris elevalt ja kärbsedki on puremislusti täis.
Oleksin eile õhtul „kodus“ olnud, oleksin saanud koos teistega jälle metsa jahile minna, aga kuna olin ametis, jäi seekord mul minemata. Aleks Wedler küll läks.

…ja nii kord minagi meenutan oma Kiievi ja „sõja-aega“ muheda muigega, kui seletan sulle ja laste-lastele oma seiklusi ja sõjaelamusi suurest maailmasõjast, mida järeltulevad põlved uurivad ja tuubivad ajalootundides.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

14. Juuli 1942.

Istun praegu ikka veel Kiievis ja oma toas – kauaks, seda ei tea. Meid kõiki tahetavat kasutada Ukraina miilitsal õppuste teostajaiks ja tõlkideks jne., siis tuleb küll üle maa laiali minna…


17. Juuli 1942.

…poisid hakkavad puhkust kodumaale saama, 20 päeva, esimene sõidab homme, s.o. esimene „lend“, vist seitse meest korraga. Kui läheks järjekorras, siis oleks minu kord umbes septembris, aga nüüd on kaks asjaolu, mis võivad seda asja muuta.
Esimene lugu on see, et pärast major Sarmiste – Stunde „ärasõitu“ liideti mõlemad „Ostlandi“ pataljoni pooled üheks – Res. Pol. Btl. 33-ks läti kolonel Branšnevitsi juhtimisel.
Mõni päev tagasi saabusid „V“ d`ki siia ja „uus“ ülemus kolis ka siia.
Kuuldub, et meid tahetakse laiali saata üle Ukraina väljaõppe teostajaiks ukraina kaitseliidu peale, osa tõlkideks väeosade juurde. See vist toimub tuleval nädalal. Kui meid laiali saadetakse ja kuhugi ära komandeeritakse, siis on puhkuse saamine enam kui küsitav.
Teiseks looks on see, et läksin komüli. kpt. Siimuga raksu. Olles korrapidaja, selgus, et Siimu sina- ja joomasõbrad Messner ja Juhanson magasid sellal, kui komp. võeti paigale.
Olin juba varem (paar kuud tagasi) selles asjas kompülile kirjaliku ettekande teinud, kuid tagajärjeta, ta oma sõpru kraadepoisse ei karista ja mina olen siis nagu tola sääl.
Sellepärast ei teinud ka nüüd välja ja lasksin neil magada. Polekski midagi katki olnud, kuid ltn. Fisker hakkas Juhansoni taga otsima, kes muidugi magas. Fisker läks Siimu juurde ja tegi talle etteheiteid, et nii ikka ei lhe jne. Siim hüppas minule karvu, et mispärast mehed magavad? Mul hüppas hing täis ja ütlesin, et mis mina saan teha, ega ma käsitsi neile kallale minna ei saa, kui äratan neid , saadavad mu p-sse, keeravad teise külje ja magavad edasi, kui kannan neid karistamiseks ette, siis kompül ütleb, et iga väikse asja pärast ei saa mehi karistada..jne. , jne.
Sõna sõnast ja läksime kõvasti tülli. Tema ütles, et mina ei saa siis korrapidaja olla, kui ei suuda korda pidada, mina vastasin, et kui kompül. toetab neid kraadepoisse ja joodikuid minu vastu, siis muidugi ei saa korda pidada, et tema ei oska kompaniis korda luua ja distsipliini hoida ja ei kõlbaks kompanii ülemaks jne., jne.
See kõnelus toimus kantseleis, terve kantseleitäie rahva ees…
Arvan, et nüüd niipea ma puhkust ei saa. Siim on päris ilaks ja joodikuks muutunud viimasel ajal – lõpuks, ega teda asjatult ei visatud eesti sõjaväest välja.
Väljanõudmine jääb ainsaks lootuseks, näis, kas see kunagi täitub?’Meid oligi välja nõutud ja see nõudmine otsaga Branšnevitsi käes, kuid too oli tagasi saatnud põhjendusega, et meist keegi ei soovi kodumaale!! Põhjus on ka enam-vähem selge, siin pataljonis on suurem osa ohvits, kohtadel teenivaid end. Tegevväe ohvitsere, kes omal ajal Eesti või Läti sõjaväest välja visati kas joomise, võimetuse või võlgade – vekslite pärast. Neil on kodumaa pind kuum ja nad ei ihka minna tagasi, siin aga nad on uhked härrad ja sellep. nad kardavad kodumaa pinda.

Homme, laupäeva õhtu pühitsetakse meie esimest aastapäeva.

Kaarheit kirjutab, et Ukraina nn. kaitseliidu või miilitsapataljonid kandsid läti sõjaväe vormi!

24. juuli 1942.

Mul vist tuleb minna ausbilderina kolmeks või kaheks kuuks kas Brest – Litovski, Dnjepropetrovski, Nikolajevi või Simferoopoli, kui see teostub, siis jääb senikauaks mu puhkusele saamine seisma.
Kirjutasin ülemustele palvekirja, et mind saadetakse Eesti Omakaitsesse.


26. Juuli 1942.

…mis Palloniga on juhtunud!? Ta olevat sõitnud Saksa oma perek. järele ja sääl - surnud! Mõnede järele, kas südamerabandusse , teiste järele kaelatõppe (angiina).
Pallon oli pataljoni koosseisus Frankrfurtist alates. Suve hakul 1942. sai ta Kiievist Eestisse
Huvitav, kas võiks olla tegu sama mehega?
http://russianestonia.eu/index.php?titl ... 0%B8%D1%87
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

18. August 1942 ikka endises asukohas

Saabusin täna „matkalt“ Pripjati soodesse, Pinskist lõunas, oli suurem madin, suurimaid üldse, milliseid seni olen teinud kaasa.
Enne väljasõitu 12 skp. jäi nii, et tagasi tulles saan puhkusele, nüüd olen aga vahepeal komandeeritud 19. skp. algavaile unterführerite /allohv./ kursustele, mis kestavad 6 nädalat siin Kiievis kuni 30. sept.


Mind määrati ukrainlaste pääle õppuste teostajaks Belaja Zerkvasse (valge kirik), väikelinn Kiievist umb. 80 klm. Lõuna pool.

20. august Belaja Zerkovis

Käime ukr. Kaitseliidu või vabatahtliku politseiga õppusil jne. ning vaatame, et kõik klapib.
Siin oled n. ö, härra, nagu kusagil suures mõisas mõisavalitseja, igasugused tentsikud ja passijad ees ning taga.
Aru ja Luts peavad Kiievist saabuma.
Kell 5.30 tõusen, võimlen, pesen. Vahepeal tentsik lööb saapad läikima. Kella 6 paiku jalutan köök – söögisaali.
Kell 6.45 olen kompaniis. Kasarmu asub sadakond sammu eemal. Siin on mu komp. rivistet, ukrainlasest kompül. esineb raportiga, siis algab päevatöö. Õppus minu ülemjuhtimisel ja järelvalvel. 11.30 – 13. 45 on lõunavahe.
14.45 – 18.00 on jälle teenistus, kuid enamasti minul on see aeg peaaegu vaba, kuna on tööteenistus, sport, igasugused koristamised ja apellid ukr. endi ülemuste juhatusel. Kell 18.30 on õhtusöök.

Toakaaslasteks Seisler ja Anupõld
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

Üksus, kuhu Kaarheit ausbilderiks saadeti oli Ukraina Schutzmannschaft Bataillon 116 .
Kokku teenis 116. pataljonis viis eestlast - Kaarheit, Anupõld, Asu, Seisler ja Luts.
Postiaadress:
Abs. Obw. T. Kaarheit
Schutzmannschafts. Btl. 116
Belaja-Zerkow;Gen.-Bez.Kiew/Ukraine/.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

4.oktoober 1942.

Kiievist tulid poisid ja rääkisid, et Elmar on välja nõutud E. Leegioni jaoks, olevat tulnud käsk, et esmasp. 5. skp. peab olema sõiduvalmis. Voldemar olevat päris väga kuri ja kade ning olevat sõitnud kohe Markgrafi asukohta, et seda asja „klaarida“. Ei tea, mis Elmari seisukohast olegi parem. Kui mind välja nõutakse, lähen päris meelsasti.

Mulle usaldati lisaks oma kompaniile ka kamraadi oma, kes on puhkusel. Nüüd siis mässan kahe kompaniiga ja sellep. ongi aega äärmiselt vähe.
Sellega seoses tuleb mul vist 1. nov. paiku minna ühele vastutusrikkale postile – ajutiselt, umbes kaheks kuuks, välja vahetama kamraadi. See pole nii kaugel, Fastowis, s. o. B.Z. ja Kiievi vahel, kuid too on umbes pataljoniülema koht.Ega ma vastutust nii väga kardagi, nagu ehk mõni arvab, küllap saan sellega hakkama. Kahju vaid, et saksa sõjaväes palk ei käi koha, vaid aukraadi järele!

Meil on siin tõstekang. Igal hommikul pärast võimlemist hüppasin tõstekangi juurde, 50 klg. Ja rebisin ta korduvalt üles.
Paar – kolm päeva tagasi tegin sama, hüppasin manu ja rebin üles – aga keegi oli lisanud raskusi manu, nii et oli 90 klg., - mida ma alles rebides märkasin ja äkki valu kõhus. Ei kao ära kah, nüüd juba kolmandat – neljandat päeva. Pisut paremaks on läinud, aga kõht on ikka hell.

Meil on igal laupäeval traditsiooniline kamraadide õhtu, istume kõik koos, tõstame klaase ja puhume mõnusat juttu. Enne ei passi ära ka minna, kui ülemus, hauptmann lauast tõuseb. Nüüd ta lahkus, tulin ka ära. Mõned võtavad hommikuni välja, mulle viimasel ajal – nagu ise ehk tead, suurvõtmine enam ei istu.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

15. oktoober 1942 Belaja Zerkovis

Meil on nüüd nii, et sõidame pühap.-esmasp. siit minema.
Kuuldub, et Eesti Leegioni õpetatakse välja umbes sääl kandis, kus meiegi saime möödunud aastal oma õppuse, nii et kodumaale vist küll niipea ei saa.
Kuuldavasti on nüüd lõplik otsus nii, et sõidame tuleval teisipäeval teele. S. o. 20. skp. Täpselt aasta eest hakkasime 20. okt. ida poole liikuma.

Teisip. 20. oktoober 1942. Kiievis.

Saabusin praegu Belaja Zerkovist, poole tunni pärast sõidab leitnant Türnpuu teele eestisse puhkusele, kirjutan temaga ruttu mõned read.
Meid kutsuti kõiki, s.t. eestlasi kokku, et läheksime Eesti Leegioni. Siia jõudes selgus, et esialgu on see üritus jälle seisma pandud.
Vanad ja nende poolt ülesköetud ülemused sõdivad vastu. Nii et ei teagi, kas tuleb jälle B.Z.-sse tagasi minna või Leegioni!
Viimase väljaõpe pidi toimuma kusagil Poolas. Minul on praegu ükspuha, mul sääl B.Z.-is ka hää ja härrasmehe, komp. ülema elu. Hull ja pahandust tekitav on õiendamine ukrainlastega, aga läbi saab. Eesti Leegionis saaks ohvitseri koha v. t. mundri(ohv. Koht on mul praegugi) ja oma poistega oleks ilusam asja ajada, aga kindel on see, et tuleb rindele esiritta minna. Nii, et mul kaaluvad mõlemad kaalukeeled praegu ühtlaselt, kuidas saatus määrab, sellega olen rahul.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

21. oktoober 1942 Kiievis

Paljud, kartes E.L. saatmist lasevad endid … ja saksastuvad, õnn teele. Üldiselt aga E.L. luuakse tuleliini üksusena, nii et sääl olles on kindlasti suuremad väljavaated nii raud- kui puuristi saamiseks, kui siin ja kes neist ristidest ongi väga huvitet?
Kui E.L. tuleb, siis kuuldavasti kusagil Galiitsias, Debrzynis (?) igatahes Lembergi kandis. Meie, s.o. Kiievi mehed pidime minema varem sinna, sääl kuu- pooleteisekuulise eriõppuse saama ja siis alljuhtidena hakkama õpetama kokkutoodavaid E.L. suguvellesid.

3. november 1942. Kiievis.

Täna õhtul sõidan ära siit uutele randadele. Nüüd, kus on asi selge on meel hää! Võib-olla kohtan seal mõndagi vana sõpra või tuttavat.
Praegu loen „Nimed marmortahvlil“, mis 2/3 on hümn hirmule.
Üleeila s.o. laupäeval käisin ooperis „Traviata“, eile olin revüüs ja täna õhtul lähen rongile. Näis, mis edasi saab.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

7.november 1942.

Nii, nüüd olen juba teist päeva uues kohas ja uues miljöös.
Korraldasin juba pisut tuba ning pakkisin asjugi lahti, kuid siis levis teade, et ehk tuleb homme veel kuhugi teise tuppa üle kolida.
Üldiselt aga meeldib mulle siin väga ja on päris hää meel, et sain sealt endisest kohast tulema. Kuuldavasti saan siin ka oma endise ohvitseri aukraadi.

Minu uus aadress on T.K. Feldpostn. 48314B



11. November 1942.

Istusin oma toas, lugesin ja vaatasin pilte, siis tulid kamraadid, et lähme kinno.
Kino asub umbes 2. klm. Eemal, sirget asfalteeritud teed minna. Etendusi on iga päev algusega kell 20.00. Läksimegi, oli naljafilm, kohati sai naerdagi.

SS-Ustuf (s.o. Untersturmführer = n. ltn.) TK Feldpost 48314 B

19.november 1943.

Detsembrist alates on minu aadress: SS-Untersturmführer T.K. SS-Leg.-Estland. Bad.Tölz, Ober- Bayern SS-Junkerschule.
See ohvitseride kool, kuhu läheme umbes kolmeks kuuks (alates 15. detsembrist kuni märtsini, mõnede järele 1. maini) end täiendama, asub Münchenist lõuna pool, alpides, seega väga kaunis ümbruses.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

Kir.jpg
Kir.jpg (75.72 KiB) Vaadatud 18190 korda
Teisip. 19.jaanuar 1943.

Päike parajast vajub Blombergi taha.

Teisip. 2. veebruar 1943.

Andsin sooviavalduse üleminekuks 8-kuulisele aktiivohvitseride kursusele.
TK.jpg
TK.jpg (61.56 KiB) Vaadatud 18190 korda
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

Euroopa vabatahtlikud Bad-Tölzis 1943.
00BT.jpg
00BT.jpg (77.38 KiB) Vaadatud 18157 korda
Kunagi pandi wehrmacht-awardsis nägudele nimed ka taha

1943. detsembris on Kaarheit juba O.Stuf
00BT2.jpg
00BT2.jpg (73.82 KiB) Vaadatud 18157 korda
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

Postitus Postitas ivalO »

Pildistatud kas Venemaal või Narva rindel, talvel 1943./1944.
Kaar.jpg
Kaar.jpg (49.53 KiB) Vaadatud 18088 korda
Hauptsturmführer, 46. rügemendi kompül. (Tammiksaare järgi luurekompanii ülem).
Saab 11. märtsil Vepsküla juures mürsukildudest haavata. Väidetavalt sai sama mürsu kildudest surma 45. Rüg. II pataljoni komandör Elmar Lang.

Kaarheidi kohta kirjutab Harri Rent: "Sai 11.03.1944. haavata, enne Voka haiglat suri autos haavatuna. Oli väga hea mees, inimeste vastu sõbralik."
Vasta

Mine “Ohvitserid/Officers”