Kolonel Mart Kaerma
Postitatud: P Juul 26, 2015 9:47 pm
MART KAERMA
Sündis 2. veebruaril 1897. a. Rapla vallas taluomaniku pojana. Nooruspõlv möödus maal isa talus, kus juba varakult aitas oma vanemaid põllutöös, mida jätkas ka hiljem kooli õppetöö vaheaegadel kuni Vene tsaari sõjaväkke mobiliseerimiseni.
Üldhariduse omandas koduvalla ministeeriumikoolis, Tallinnas Ekaterina II nimelises linna kõrgemas koolis ja selle kooli juures asuvatel pedagoogilistel kursustel.
1916. mobiliseeriti vene sõjaväkke. Noorena, reamehena ja allohvitserina teenis 175. tagavara polgus (Karu külas-Novgorodi kubermangus). 1917. a. Kevadel astus 2. Oranienbaumi lippnikkude kooli.
Lippnikkude kooli lõpetamisel astus lipnikuna teenistusse Eesti Tagavara Pataljoni Tartus.
Vabadussõja puhkemisel astus teenistusse 6. jalaväepolku, mille ridades võitles kuni Vabadussõja lõpuni. 7. nov. 1919. sai rinnust haavata, mille tagajärjel viibis Tartu Sõjaväe haiglas 2 kuud.
Eesti Vabadussõja lõppemise järel teenis 6. jalaväepolgus rühma- ja ratsakomando ülemana.
1924. a. viiakse algul Allohvitseride ja hiljem Sõjakooli, kus teenis rühmaülemana – kursuse ohvitserina ja kompaniiülemana.
1929. aastal astus võistluskatsetega Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetamise järel määrati teenistusse Sõjavägede Staapi käsundusohvitseriks.
Alates 1932. aastast kuni 1940. a. sept. Teenis Haridusministeeriumis Koolinoorsoo riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõunikuna.
1940. a. sept. määratakse Eesti korpuse 171. laskurpolku Petseris.
Punaväest pääseb 28. juunil 1941. a. haiglasse evakueerimise ja hiljem Petseris varjamise tagajärjel.
8. juulil 1941. a. asub organiseerima Petseri Omakaitset, millisel kohal teenis kuni 25. okt. 1941. a.
25. okt. 1941. a. määratakse Tallinna Nõmme Omakaitse ülemaks, milliselt kohalt 20. dets. samal aastal määratakse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse juhatajaks.
6. augustist 1942 teenib Tallinna prefekti ametikohal.
Sõjaväeteenistuses olles lõpetas seitse mitmesugust täienduskursust. Oli ise lektoriks Sõjakoolis praktilise taktika ja praktilise ja teoreetilise didaktika alal.
Juhatanud kolme koolinoorsoo sõjalise õppuse instruktorite kursust, ühtlasi olles nende kursustel lektoriks, Kodanlik – Õhukaitse instruktorite kursust ja tehniliseks juhatajaks ja komandandiks olnud Tondil ja Võrus korraldatud algkooliõpetajate laagrites.
Koostanud jalaväeeeskirja I osa algprojekti.
Kaasautor „Riigikaitselise õpetuse käsiraamatu“ ja „Juhi käsiraamatu“ koostamisel. http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... -seene.pdf
Sündis 2. veebruaril 1897. a. Rapla vallas taluomaniku pojana. Nooruspõlv möödus maal isa talus, kus juba varakult aitas oma vanemaid põllutöös, mida jätkas ka hiljem kooli õppetöö vaheaegadel kuni Vene tsaari sõjaväkke mobiliseerimiseni.
Üldhariduse omandas koduvalla ministeeriumikoolis, Tallinnas Ekaterina II nimelises linna kõrgemas koolis ja selle kooli juures asuvatel pedagoogilistel kursustel.
1916. mobiliseeriti vene sõjaväkke. Noorena, reamehena ja allohvitserina teenis 175. tagavara polgus (Karu külas-Novgorodi kubermangus). 1917. a. Kevadel astus 2. Oranienbaumi lippnikkude kooli.
Lippnikkude kooli lõpetamisel astus lipnikuna teenistusse Eesti Tagavara Pataljoni Tartus.
Vabadussõja puhkemisel astus teenistusse 6. jalaväepolku, mille ridades võitles kuni Vabadussõja lõpuni. 7. nov. 1919. sai rinnust haavata, mille tagajärjel viibis Tartu Sõjaväe haiglas 2 kuud.
Eesti Vabadussõja lõppemise järel teenis 6. jalaväepolgus rühma- ja ratsakomando ülemana.
1924. a. viiakse algul Allohvitseride ja hiljem Sõjakooli, kus teenis rühmaülemana – kursuse ohvitserina ja kompaniiülemana.
1929. aastal astus võistluskatsetega Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetamise järel määrati teenistusse Sõjavägede Staapi käsundusohvitseriks.
Alates 1932. aastast kuni 1940. a. sept. Teenis Haridusministeeriumis Koolinoorsoo riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõunikuna.
1940. a. sept. määratakse Eesti korpuse 171. laskurpolku Petseris.
Punaväest pääseb 28. juunil 1941. a. haiglasse evakueerimise ja hiljem Petseris varjamise tagajärjel.
8. juulil 1941. a. asub organiseerima Petseri Omakaitset, millisel kohal teenis kuni 25. okt. 1941. a.
25. okt. 1941. a. määratakse Tallinna Nõmme Omakaitse ülemaks, milliselt kohalt 20. dets. samal aastal määratakse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse juhatajaks.
6. augustist 1942 teenib Tallinna prefekti ametikohal.
Sõjaväeteenistuses olles lõpetas seitse mitmesugust täienduskursust. Oli ise lektoriks Sõjakoolis praktilise taktika ja praktilise ja teoreetilise didaktika alal.
Juhatanud kolme koolinoorsoo sõjalise õppuse instruktorite kursust, ühtlasi olles nende kursustel lektoriks, Kodanlik – Õhukaitse instruktorite kursust ja tehniliseks juhatajaks ja komandandiks olnud Tondil ja Võrus korraldatud algkooliõpetajate laagrites.
Koostanud jalaväeeeskirja I osa algprojekti.
Kaasautor „Riigikaitselise õpetuse käsiraamatu“ ja „Juhi käsiraamatu“ koostamisel. http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... -seene.pdf