24. VEEBRUAR 2014 VABAÕHUMUUSEUMIS

[Wiking-Estland]

Krt. Lüüsimees võinuks olla mede mees

[Kriuks]

Kust neid heledaid sineleid nüüd siis nii massiliselt (Amblas sama pilt) välja on võetud?

[ivalO]

Heledate sinelitega on mindud kolmekordset tuluppi tegema üliõhukesel jääl!
Eesti Rahvaväes oli nende kasutusperiood väga lühike.

[Heiki]

Ambla sündmused 25.02.1918. Heledad tsaariarmee sinelid tugeval jääl.

[divine]

Frondimeestelt pilte: http://www.front-line.eu/?page_id=2537

[ivalO]

Juba jõudsid!
Sõnaga "üli" võimendasin ennist tõepoolest üle.
Pidasin silmas tsaarisineli kasutust eestlaste poolt üldiselt.
Ambla on ju teine teema, miks sa seda siia püüad segada?
Vabaõhumuusemi üritusel oleksite võinud samuti sinelites üles astuda, miskipärast otsustasite aga üldse loobuda!

Tsaarisineli kandmisest eestlaste poolt niipalju, et kanti kahes ajavahemikus.
Esmalt alates rahvusväeosade moodustamisest aprillis 1917. kuni nende laialisaatmiseni sakslaste poolt märtsi keskpaik -aprilli algus 1918.
Teine periood algab novembrikuus 1918. ja kestab kuni aprill - mai 1919.

Vene ja saksa mundreid peeti Vabadussõjas siiski vaenlase omadeks ja üritati neid võimalusel mitte kanda.
Sõjaministri poolt kinnitati juba 23. märtsist Eesti Vabariigi ohvitseride ja rahvaväelaste univorm.
Vaevalt, et päevapealt uus riietus väeosadesse jõudis, sestap pakungi vene sinelite kasutusaja lõpuks aprill -mai.

[Heiki]

Ei püüa segada, sineli teema sai alguse Ambla fotodest. See selleks. Eemärk on käia üritustel ühtselt riietatud üksusena mitte vanaisa vana kasuka ja M16 kiivriga mis kindlasti oleks lihtsam ja kordades odavam. Eelkõige selleks, et teemakauge publik saaks aru kes kellega sõdib.

Kuna enamus aktiivseid mehi oli sel päeval seotud Kaitseliidu üritustega, otsustasime Vabaõhumuuseumi lavastust toetada torude ja paukmoonaga, nagu olime lubanud. Loodetavasti oli abi.

[Heiki]

Niipalju siis meediast. Vaene ajakirjanik ei saanud isegi aru kuhu ta komandeeriti. Keerad enne Õismäed mere poole ja juba oledki Saaremaal, Saaremaa Vabaõhu muuseumis.
http://www.postimees.ee/galerii/31196/v ... -saaremaal

[Kriuks]

Keerad enne Õismäed mere poole ja juba oledki Saaremaal ...

Ja siis me veel loodame, et kallis publikum hakkaks orienteeruma erinevate riikide ja aastakäikude vormirõivastuses ...

Dima oma barankadega ja see teine taat tolle четвертнои-hoidjaga - väga lahe igatahes!

[ivalO]

käia üritustel ühtselt riietatud üksusena mitte vanaisa vana kasuka ja M16 kiivriga

Väga hea, et jutuks tegid, tahtsingi ennist lisada paar pilti päris ehtsate soomusrongi poistega.

[Heiki]

Tänud heade piltide eest. Võib-olla kunagi ongi vajadus soomusronglasi kehastada. Eelkõige püüame püsida stsenaariumis ette antud aja ja koha raames.

[kompül]

Frondimeestelt pilte: http://www.front-line.eu/?page_id=2537

Valgustan "Rindelehe" rahvast seoses "frondimeestega", Alates 2013 jagunes sõjaajaloo klubi Front Line kaheks eraldi seisvaks klubiks. Venelased ca 5-7 meest (punaarmeelased) moodustavad klubi FRONT LINE ja eestlased (leegionärid) moodustasid uue klubi FRONT LINE EESTI (28 eestlast ja 2 venelast).

FRONT LINE EESTI tegeleb 20.-nda sajandi Eesti sõjaajaloo taaslavatuste läbiviimisega. Klubi tegevuse peamised suunad:
Waffen-SS 20. diviisi Eesti grenaderipataljoni "Narwa" jäljendamine
Vabadussõja aegsete Kuperjanovi partisanide jäljendamine

[ivalO]

Väga tore, et on tegijaid ja meestel tahtmist.
Sai siin foorumiski viimaste sündmuste varal väheke eluvaimu sisse.

[funker]

Eemärk on käia üritustel ühtselt riietatud üksusena mitte vanaisa vana kasuka ja M16 kiivriga

Nii ja naa. Asi peab ka fun olema - nii tegijatele kui ka vaatajatele. Minu punktid lähevad siinkohal konkurentsitult herr Divine outfit'le

[kompül]

Tihti tahavad renaktorid edevuses eristuda oma vormidega teiste hulgast, see pärast on lahe kanda erinevaid kiivreid, kasukaid ja saapaid. Vabadussõja näidislahingutes on seda võimalik teha.
Maailmasõdade (1MS ja 2MS) lahingutes aga peaks üksus (jagu-rühm- kompanii sai ühtse varustse) kandma ikka enamuses ühest ja samast laost pärit olevaid mundreid. Erinevused tekkisid haavata saanutega, kes said hävinud varustuse asemele uued vormid (mõni kord ka uuema mudeli).

Selgituseks Front Line Eestiga seotud "heleda sineli " teemale. Amblas oli tegemist etendusega, kus kajastati 25.02.1918 aasta sündmusi. Tsiviilriietuses olid kohalikud Aegviidu Omakaitse mehed. Heledate sinelitega olid Eestisse jõudnud rahvusväeosad, kes kandsid tsaariarmee vorme rahvustunnustega ehk sini-must-valgeid linte pagunitel ja ümber käe.

Kuna 25.ndal veebruaril Saksa keisri armee polnud veel Eestisse jõudnud ja Briti-USA-Prantsuse abini läks veel 8-9 kuud aega, siis ainsad armee rõivad pärinesid Vene impeeriumi ladudest.

Lisan siia jutukese, kuidas käis Vabadussõja alguses varustuse hange.

Saapa probleemid:
Saabaste hankimiseks viidi mitmes eraettevõtetes läbi rekvireerimine, kuid Rahvaväe järjest kasvavaid vajadusi see muidugi ei rahuldanud. Osa saapaid saadi Pärnust koos kinnaste ja sooja pesuga, kuid need jalanõud ei sobinud oma suuruselt sõduritele. Õnnekombel selgus, et Soomes on suured laovarud. Nii tellitigi Tampere saapavabrikust kohe 3000 paari poolsaapaid.

Detsembris 1918 asutati Tallinnas Merimetsal Varustusvalitsuse saapatöökoda, kus hakati rekvireeritud nahkadest saapaid valmistama. Nahk saabaste tarvis hangiti Eestist: maakonnavalitsused pidid saatma Tallinna nahavabrikusse ümbertöötlemiseks toornahad ja see omakorda andis nahad üle Varustusvalitsusele. Sealsamas saapatöökoja juures käivitati ka sadulsepatöökoda, kus võimaluste piires valmistati rakmeid nii sõduritele kui ka hobustele.


Kuna sisuliselt oli tegu ikkagi käsitöökodadega, siis ei suudetud vaatamata 24-tunnistele vahetustele alati kõiki Rahvaväe vajadusi rahuldada. Näiteks sai töökoda ükskord korralduse valmistada Narva rindel olevatele Soome üksustele ühe öö jooksul 200 paari saapaid. Kuna tavaliselt kulus kingsepal ühe saapapaari valmistamiseks 1,5 päeva, siis tuli Varustusvalitsusel küsida abi Tallinna kingseppadelt, kellega koostöös ülesanne lõpuks ka edukalt täideti.


.... ja veel huvitavat varustusega seotud probleemidest:

Sõja alguses valitses suur puudus riietusest ja jalanõudest. Esimesest kriisist tuldi välja Saksa vägedelt riidematerjali ülevõtmisega. 06.12.1918 asutati Tallinnas praeguse Ahtri tänava asukohal Varustusvalitsuse esimene rätsepatöökoda. Hiljem muudeti Varustusvalitsuse töökojaks ka Kanuti Gildi ruumid (aadressil Pikk 20). Oli aegu, kus raske oli isegi nööpe hankida. Lahendus leiti nii, et nööpe hakati esialgu valmistama tavalistest plekiribadest. Kuid juba 1919. aasta alguses suudeti hankida Suurbritanniast mereväelaste rõivad, Prantsusmaalt Ameerika relvajõudude riideid ja saapaid ning Saksamaalt kasukaid.

Rahvaväe pesuvarustuse valmistamisel oli täita suur roll organisatsioonil Ühistöö, mis alguses tootis pesu Balti puuvillavabriku ja Kreenholmi vabriku ladudest rekvireeritud materjalist. Kui Balti puuvillavabrik 1919. aastal tööd jätkas, siis varustatigi Ühistöö toetusel Rahvaväge pesuga kogu Vabadussõja vältel. Märkimist väärib, et oma panuse pesuvalmistamisse andsid ka Kuremäe kloostri nunnad.



Kes edasi viitsib lugeda, siis, lisan siia ka kuidas käis sõja alguse toitlustamine :
Rahvaväe toitlustamine
1918. aasta novembris puudusid Varustusvalitsusel vähimadki toidutagavarad. Kriitilisest olukorrast otsiti väljapääsu sellega, et mobiliseeritavaid kohustati Rahvaväe teenistusse ilmuma ühe nädal toidumoonaga ning enda riietes ja saabastes (lisaks pidi iga mobiliseeritav võtma kaasa oma magamiskoti, padja, teki ja kaks lina). 29.11.1918 saadi esimene summa toiduainete soetamiseks – 4000 marka. Kuna Eesti oli Saksa ja Vene vägedest laastatud, siis näis esmapilgul, et selle rahaga ei olegi midagi peale hakata.

Esimesed Rahvaväe tarvis hangitud toiduained tegelikult varastati Saksa vägedelt Tallinna Kopli sadama mereväe ladudest.

Pimeduse varjus laeti akna kaudu kahele veoautole suhkrut, soola ja kõike, mida laost veel kätte saadi. Need ained paigutati Tallinnas Pagari tänaval asuvatesse ruumidesse ja nõnda pandigi alus kaitseväe esimesele toidutagavara laole.

Järgmisel sarnasel operatsioonil teisaldati öösel Koplist juba kümmekond Saksa armee raudteevagunit, mis viidi linna elektrijaama taha. Seal tühjendati vagunid kaitseliitlaste abiga ning Varustusvalitsuse kätte langes kaks vagunit kaeru, kaks vagunit lihakonserve, kaks vagunit viina, üks vagun aedvilja ja mõni vagun nisujahu, kuivikute jt toiduainetega.


Väga pikk jutt, aga tundus, et võiks teid huvitada.