Sattusin lugema Eesti sõjamehe laulikut, aastast 1916

Selline tore sõjaväljalt saadetud laul.

Sealt Bosporuse kalda pealt
On kuulda Türgi nutu healt
Ta kurdab oma rumalust
Ja soovib willul hukatust.
Oh Willu miks mind petsid sa,
Et hakkasin ma sõdima
Ma murdsin erapooletust
Kuid nüüd on kadund sõjalust.
Ju Dardannellid kaovad
Stambuli müürid vaovad
Sofiast maksa rääkida
Oh Muhamed mind aita sa.
See Limann-Sanders hulluste
Mind mässis saksa võrgusse
Ja von der Goltz see aitas ka
Et hullu tembu tegin ma.
Oh Enver-paša sul ka süüd
Et siplen hukatuses nüüd
Sa äraandjaks hakkasid
Mind Saksa võrku tõukasid.
Sa Enver oled tõeste hull
Tead küll ,mis ütlesin ma sul
Et Venemaaga sõdida
Ei tohi iial Türgimaa.
Nad Plevna all meid peksivad
Batumi ammu võtsivad
Kuid ikka ma ei parane
Vaid ennast peksta laseme.
Oh Allah, Allah Muhamed
Tea, et on viimsed päevad need
Mis veel Europas elame
Meid aasiasse aetakse.
Seal Türk ja Willu Fransuga
Oma päevi võtvad lõpeta
Konstantinoopolis kuldne rist
Saab aga ilutsema vist!

Mälestuseks Sani jõe ääres langenud Belomorski polgu Eesti sõja seltsimeestele, kellega mina seltsis võitlesin ja keda halastamata vaenlase kuul tabas sani jõest üleminekul ja kelle matuse juures mina olin nende ühise lahtise haua ääres seistes kõrge ja liivase jõe kalda peal - rahu teie põrmule, kallid suguvennad ja sõjaseltsimehed.
Sani ääres Austrias 21.oktoobril 1914 Haavatud Eesti sõjamees Paide kreisist Esna wallast, Johannes Strööme

Kas see oli trükitud laulik?

See laul on hea näide tollasest propagandateenistuse tööst!
Jah, see on kindlasti Kuhlbarsi teksti "Linda laulu" eeskujul. Viisi "Sealt Läänemere kalda pealt on kuulda Linda leinahäält" on teinud Ado Piirikivi. "Linda laul" oli laulupidudelt vist nii omaks lauldud, et vastavaid märkusi, et laulus kasutada seda viisi, on erinevatel tekstidel paljudes trükilaulikutes. Ka näiteks 1893 a. "Sõa laulikus".

Sõjatemaatilistesse laulikutesse treiti tekste muidugi ka sõjaväljalt eemal olles nägusa kirjutuslaua taga. Pidi ju tundelisi ning traagilisi sõjatekste avaldama, rahvas armastas neid - eriti, kui "sõjaväljalt saadetud". Nagu umbes ajakirjanduses fabritseeriti uudiseid, et jõuda teistest ette; ennustati, mida ja kuidas võis seal lahinguväljal parasjagu olla ning virutati siis see lehte kui "sõjaväljalt otse saadetud".

Johannes Strööme Esnast (ehk siis Johannes Ströme) ent tundub päriselt olemas olnu. Kas ta ka selle teksti kirjutas ehk haavata sai, seda ei tea vist enam keegi. Kuigi - see polnud ju nii kaua aega tagasi, ehk mõni Esna mees oskab öelda?

Kaja, nr. 240, 10 oktoober 1932 on teadaanne selle mehepoja abiellu heitmisest.


Linda laulu noodi võib nt. leida siit:

[digar.nlib.ee] lk. 33


Laulu on parodiseeritud ka nt. "Meie Matsis", ilmselt kuna laulu algus on selgelt äratuntav ning väga sobiv materjal parodiseerimiseks - et mis seal Läänemere kalda pealt siis kuulda on

Ja tulebki välja, et luuletus on fabritseeritud ning Ströme on "tanki pandud" nii otseses kui kaudses mõttes - Meie Matsis 1915 nr 42. on luuletus:


J. Kuulipilduja/ Juku Kuulipilduja pseudonüümi all peidab end Juhan Kruustee (Kruberg) (1884-1941)

ISIK andmebaas ütleb muuhulgas ka:

Tsiteeri:
Pseudonüüm: J. Kuulipilduja
Märkus: Eesti sõjamehe laulik. Tln., 1916. - Meie Mats 1915; 1916.
Allikas: Alus: V. Kruustee teade 1951.



Kas see 1916 a. laulik on käsikirjaline või too trükitu? Eesti Sõjamehe laulikut lasti välja vist kaks trükki; 1915 ja 16, esimeses ei ole toda laulu üldse, teises on allkirjas "Kuulipilduja" ent sisaldab ka paari Strööme laulu. (või pseudoströöme).

Tervist ja tubli töö!
Vaatasin seda laulikut( trükitud jah Tallinnas "Teaduse " kirjastuses, et sellel lehed puudu.LK 37 kus meie laul, jätkub lehega 43, kus Ströömi järelhüüe kirjas. Aga seda Kuulipilduja nime kohtab siin veel.

Lauri Õunapuu targal abil