i]Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas. Pildi autor on Jakob Bockmann. Foto: Eesti Rahva Muuseum[/i]

Rahvusarhiiv asub unustatud hingede otsingule

Rahvusarhiiv plaanib enneolematut internetikampaaniat esimeses maailmasõjas osalenute väljaselgitamiseks.

Sel suvel sai ilmasõja algusest sada aastat ja tulevaks aastaks valmiv ühisloome veebikeskkond sisaldab skaneerituna toonaseid mobiliseerimisnimekirju, mis loodetakse inimeste abiga kõigepealt ümber trükkida. Edasi on võimalik aga iga nime juurde märkida, milline oli noorsõduri saatus. Seejuures loodab arhiiv lisaks ajalooallikatele inimeste teadmistele oma perekonnaloost ja kohaajaloost. Samuti on mõnelegi vabadussõjas hukkunutele pühendatud mälestussamale lisatud ka ilmasõjas hukkunute nimed – pärast sõdurinimekirjade veebi sisestamist saab need nimed kokku viia. Sarnase projekti on läbi viinud Briti Rahvusarhiiv, mis indekseeris inimeste abiga sõdurite päevikutes esinevaid nimesid.

Ajaloolase Tõnu Tannbergi kinnitusel on meil praegu võimatu ette kujutada, mida tundsid rindele kahurilihaks saadetud maapoisid, kes kohtusid millegagi, mida meie oleme vähemalt filmidest ja piltide pealt näinud. «Seni oli sõda kahemõõtmeline – maismaal ja merel,» selgitas Tannberg. «Nüüd lisandus õhusõda. Sellele lisaks kuulipildujad, tankid ja mürkgaasid.»

Ka minu vanavanaisa Aleksander Andresson hukkus ilmasõjas. Kui tegin toimetuses väikese ringküsitluse, siis sageli ei mäleta inimesed isegi seda, millesse nende vanavanaisad või vanavanavanaisad surid, rääkimata täpsemast teadmisest. Üks kolleeg mäletas küll sugulast, kes hukkus suures sõjas, aga sellega mälu ka piirdus.

Tegin katse saada ajaloolaste nõuannete varal informatsiooni oma vanavanaisa ilmasõtta mobiliseerimise ja hukkumise kohta, ehk leiab siit lugejagi mõningaid näpunäiteid. Mina siiski ebaõnnestusin otseste tõendite leidmisel Aleksander Andressoni mobiliseerimise kohta, sest ta kolis Läti Ainaži valda ja Läti digitaalarhiiv on alles lapsekingades. Samas õnnestus Pärnumaa Laiksaare vallaarhiive ja kutsealuste nimekirju uurides teada saada, et toona veel Laiksaares elanud vanavanaisa kutsuti 1904. aastal sõjaväeteenistusse. «Kui ta võeti 1904. aastal sõjaväkke, siis teenis ta kolm aastat ja seejärel arvestati reservi,» rääkis Tannberg. «Reservistide mobilisatsioon oli tõesti esimene ja on üsna kindel, et vanavanaisa ka selle moblisatsiooniga sõjaväljale läks. Nendele anti mobilisatsioonikäsk kätte vana kalendri järgi 18. juulil, seejärel vaadati nad komisjonis üle ning siis saadeti veel kümnekonnaks päevaks koju.» Niisiis läks Aleksander Andresson sõjaväljale juba 1914. aasta esimestel augustipäevadel ja sinna ta jäigi.

Meie rahvusarhiivi Saagas on aga mobiliseeritute nimekirjad toonase Eestimaa kubermangu ja Liivimaa Eesti ala kohta tegelikult juba praegu kättesaadavad SIIN. Saaga kasutamiseks peab end kõigepealt registreerima.

Märksa keerulisemad on aga lood sõtta läinute edasise saatusega. Tannberg oskab soovitada üht Venemaa veebikeskkonda, kuhu on vabatahtlikud sisse toksinud ka paljude Liivimaalt ja Eestimaalt pärit sõjameeste nimed ning saatused – nende auaste, perekonnaseis, kodukoht ja info kuupäevaga ning millal inimene on hukkunud, haavatud või teadmata kadunud. Eesti- ja Liivimaa nimekirjadest leiab siiski andmeid vaid 1914. ja osaliselt ka 1915. aasta kaotuste kohta.

Nils Niitra POSTIMEES

Juhtus nii, et mu isa õppis omal ajal paberipuudusest tähti kirjutama Kuremäe(Viljandimaa, Kaubi mõisa maadel) haigla registreerimisraamatusse ja seetõttu see meil siiani alles.
Tohterdasid 1 ms. sõjavange ja neid valvanud sõdureid Kiievis õppinud ja sealt naise leidnud Dr Kanter siis abikaasaga. Zurnaal pedantselt täidetud sakslaste sissetulekuni. Algab 3 sept. kuni ülejärgmise aasta 1 veebruarini (1915- 1917?).
Viimane kanne on numbriga 634. Selle raamatu abil saaks sõjavangide hauad Hallste kalmistul tuvastada. Igal haual on veel säilnud kollasest kivist tahvel, enamusel küll kiri unbekannte Deutsche krieger. Mõnel ka vist nimigi (hele, lagunev kivi raskesti loetav). Üldiselt maeti nad vast järjekorras, siis mõne nime väljalugemisest aitaks ülejäänute tuvastamiseks.

Kas Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit (Volksbund Deutsche Kriegsgräberfürsorge e. V.) ei ole sellega tegelenud?

Kui nad ei teagi, et selline olemas on. Üllatas ennastki, et tuleval aastal saab sada aastat vanaks see heft.

Praportšik Hans(Ants) Nig(g)ul Karli p.
Langenud lahingus 1. aprillil 1916.
Langemispaik teadmata.

Mingite I ilmasõja ajal ilmunud ajalehtede (Pühapäevaleht või miskit sellist) sabades kirjeldati sõjasündmuseid ja olid ka pildid soldatitest kes kusagil rindel kadunuks jäänud või surma saanud.Ka kangelasteod olid üles tähendatud.Mul peaks ka mõned sellised lehed olema ,vaatan järgi.

Vanad ajalehed on digitaalsel kujul aadressil dea.nlib.ee

Minu riputatud pildimaterjal pärineb 1916. aastal ajalehe "Russoje Slovo" lisana ilmunud pildilehe numbitest.
Siia noppisin eestlaste kohta käiva materjali.
Muu, mis minu arust huvi võib pakkuda, läheb fototeemasse I MS läbi piltniku silmade. Alamporutšik A. M. Ilves langenud.
Autasustatud 4. klassi Püha Anna ordeniga.
Lõpetanud Aleksejevski Sõjakooli.

Leidsin oma lehejätke üles.Tegu siis ajalehtede " Aeg " ja " Koit " kaasaandega ,nimega "Perekonnaleht" aastast 1916
Esimene pilt leht nr 2

Weel pilt samast lehest

Weel paar lehekülge

Mis munder küll sellel eelmisel lehel oleval nr.3 sõduril seljas on ?

Mingi kaardiväeüksuse paraadmunder.
Päris huvitav, August Tomander jookseb ka läbi!

Perekonnalehte kahjuks digaris ega dea.nlib all skännituna pole...niiet käige oma numbrid letti

"Avaldas Esimese maailmasõja ajal teateid rindel olevate eestlaste kohta (haavatute ja langenute nimekirju, fotosid, kirju)."

http://www.ebay.co.uk/itm/1915-Imperial ... 1298704594
http://www.osta.ee/perekonnaleht-1914-1 ... 78240.html

ERA.2124.2.723 sisaldas mõnda huvitavat

Uurisin veidi digilehti ja esimesed andmed leidsin 20. nov. 1914. ajalehest "Eestimaa Kubermangu Teataja"
Leht küll vene keelne, aga alates 1914. aasta lõpust trükitakse ära nimekirjad langenud, haavatud ja teadmata kadunud Eestimaa Kubermangu alalt pärit sõduritest.
Tollase jaotuse järgi kuulus lõunapoolne Eesti ala Liivimaa Kubermangu alla.
Seega Lõuna-Eesti mehi selles ei ole.