PSMK õhutõrje

[ivalO]

Tõepoolest vähe, aga sõdurid saidki ainult nn. taskuraha, kuigi tabelis on märgitud palgad (жалованъя).
Tegu siiski ajateenijate, mitte palgaliste sõjaväelastega.

Kuupalk!

kp.jpg (80.61 KiB) Vaadatud 6298 korda

Vanaema jutust mäletan, et pool kopikat maksis väike kolmnurkne timbu saiake.
Bambardiirile jagus päevas kolm timbut sisse vitsutada ja raha jäi veel ülegi!
Prii ülalpidamine kroonu poolt, ju oli nn. palk mõeldud kirjatarvete ostuks.

[Vares]

Seda ma jah silmas pidasin, et tegu polnud nn üleajateenijate-palgaliste sõduritega (сверхсрочник). Ikka tavanekrutid, kes kõik olid riigi lobil muidugist. Ja riietusel ning elukohal. Samas, nagu me ühest teisest alateemast teame, siis võidi vast seda "palka" (juudi)rätsepate juures pidupäeva mundrite nn upgradimiseks kasutada
Üldiselt kehtis teenistusse kutsutud sõduritele makstava "palga" kohta 1905.aastal väljaantud määrus, mille kohaselt nad said igakuiselt 50 kopikat.
Lisaks "palk" või taskuraha kõikidele alamväelastest ametimeestele kirjutajast sepa või koorimuusikuni reamehe auastmes. Kusjuures tehti vahet kaardiväel ja tavaarmeel ning tavatasul ja suurendatud lisatasul (sõjapiirkonnas näiteks).


Üleajateenijad said siiski korraliku palga (oклад, пособие), mis maksti välja vastavalt kehtivale skaalale. Jefreitori 120'st rublast aastas kuni seal podpraporšikul juba 342 kuni 402 rublani aastas. Lisaks lisatasud (olenevalt auastmest ja teenistusajast) 280-400 rubla aastas. Ühekordne makstav toetus kahe aastase perioodi järel 150 rubla, allohvitseridel iga kümne aasta järgi aga 500 rubla. Lisaks maksti elamiskulud kinni ohvitseridele eluaseme üürimiseks ettenähtud summast 50% ulatuses. Lisaks maksti boonust abielumeetele, jefreitorile aastas 72 rubla kuni allohvitseride 180 rublani.

[ivalO]

Kiiveri nikerdatud templid:

templidA.jpg (143.45 KiB) Vaadatud 6229 korda

PSMK Maarinde Õhukaitse juhataja oli samuti eestlane.
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee mobilisatsiooniosakonna juhataja, hilisem Tallinna komandant ja Laidoneri staabi kantselei juhataja kapten Konrad Rotschild.
Merekindluse õhukaitse juhina oli Rotschild podporutšiku auastmes.
Küllo Arjakase helisalvestisel Konrad Rotschildist Merekindluse perioodi miskipärast mainitud ei ole?
https://arhiiv.err.ee/vaata/15682
Postimehe artiklis 2008. aastal kirjutab Arjakas:
1916. a algul saadeti ta õppima Vladimiri sõjakooli. Suurte rindekaotuste tõttu valmistati ohvitsere ette kiirkorras, nii ülendati Rotschild 1. mail lipnikuks õigusega saada alamleitnandiks kaheksa kuu pärast ja sõjaväljal igal ajal.

Järgmiseks teenistuskohaks sai Merekindluse 4. suurtükipolk Tallinnas. Siin asus ta teenistusse 15. juulil 1916. a, olles kuulipildurite komando ülem, polgu adjutant jt kohustes. 1917. a veebruaris sai temast roodu vanemohvitser, 27. aprillil ülendati alamleitnandiks.

Aga juba kuu varem, 28. märtsil tegi Konrad Rotschild oma valiku, võttes Tallinnas kinos Grand-Marina osa esimesest Eesti sõjaväelaste koosolekust. Lipnik Rotschild valiti seal Eesti Sõjaväelaste Büroo sekretäriks ja peagi sai temast keskbüroo juhataja.

Eesti Sõjaväelaste Büroo oli esimene eesti rahvusest sõjaväelaste esindus nii Eestis kui Venemaal ja peeti vajalikuks koondada eri rinnetele laialipaisatud eestlastest sõjamehed kodumaale.

1917. a juunis oli Eesti sõjaväelaste I kongress, kus moodustati Sõjaväelaste Ülemkomitee ning Rotschildist sai selle mobilisatsiooniosakonna juhataja. Neid kohuseid täitis ta kuni 12. veebruarini 1918.

8. novembril 1917. Pöördub Rotschild Merekindluse Maarinde Õppe- ja Mobilisatsiooniosakonna ülema poole palvega moodustada neljas õhutõrjepatarei.
Patarei paigutada Vaila küla juurde.

[ivalO]

Rotschild K.jpg (23.46 KiB) Vaadatud 6179 korda

Salme tänav Nr.6 elanikud võiksid maja fassaadile riputada Rotschildi tahvli, päris uhke oleks!
Vabadussõjas jäeti mees teenimatult aumärkidest ja tunnustusest ilma.