PSMK õhutõrje

[ivalO]

Merekindluse ehitusel osalesid kohalikud elanikud, samuti teenis Merekindluste allüksustes ka eestlasi, nii sõdureid, kui ohvitsere.
Sellest lähtudes saigi uuritud veidi tolleaegset õhutõrjet, selle paiknemist ja korraldust.
Käsk luua PSMK õhukaitse, anti Tsaari Stavka ja Mereministeeriumi korraldusena juulikuus 1916. aastal.


Peeter Suure Merekindluse Maarinde Süürtükiväe õhukaitseüksused ja nn. aero-patareid.

9. veebruaril 1917. on vastavalt PSMK Õhukaitse ülema kontradmiral Leskovi käsule, eraldatud Tehnikaosakonna laost kolm 75.mm. õhukaitsesuurtükki (аеропушка) üles seadmiseks Dunteni kasarmute juures olevale väljale. Isikkoosseis suurtükiväest.
10.
Dunteni kasarmute ja mõisa alal paiknesid maarinde 4. Suurtükiväepolgu üksused.

Aero-patarei isikkoosseisu moodustasid patarei komandör, tema asetäitja (ohvitserid), suurtükiülemad (3), patarei veltveebel, bombardiirid ja kanoniirid, neist 4 sihturit, 4 vaatlejat ja 21 suurtükiväelast.
Kokku 2 ohvitseri ja 36 allohvitseri-sõdurit.


24. oktoober 1917. Ringkiri Maarinde suutükiväe polkude 1,2,3 ja 4 ülematele.

Olemasolevatel andmetel kasutab vaenlane Moonsundi operatsioonil laialdaselt tsepeliine ja aeroplaane.
Seoses sellega on ette näha peatset vastase lendmasinate ilmumist Merekindluse õhuruumi. Tarvitusele võtta vastavad abinõud, 1,2,3 ja 4 polgu komandöridel määrata igast polgust üks nooremohvitser, kelle juhtimisel moodustada kaitsesektorite juurde üks aero-patarei.
Need patareid moodustaksid õhutõrje esimese ešeloni, teise ešeloni jääks Dunteni kasarmute juures olev patarei.
4. polgu komandöril määrata ohvitser, kes koordineerib õhutõrje patareide tehnilist, väljaõppelist ja isikkoosseisulist osa.

Ohvitseride nimekiri esitada 26. oktoobriks kell 10.00 hommikul.

Kindralmajor Nagorov.

Mainitakse Dunteni kasarmuid, kas need ei olnud mitte samad ehitised, mida Funkeri pildil sai ladudeks nimetatutena taga aetud?
Kasarmute kõrval U kujulised suurtükkide töökojad ja laskemoonalaboratoorium.
Püsti pidi tolajal olema ka Dunteni suvemõis ise, kas sellest on mingeid andmeid?
Kus asus ja millisel territooriumil?

[funker]

Püsti pidi tolajal olema ka Dunteni suvemõis ise, kas sellest on mingeid andmeid?
Kus asus ja millisel territooriumil?

Sellega on lihtsam.

http://et.wikipedia.org/wiki/Dunteni_m%C3%B5is

Dunteni mõis (Duntenhof) oli suvemõis Tallinnas Tondil.[1] Ala jääb tänapäeval Tondi tänava (Duntenstraße, Дунтенская ул.) aadressidele 82, 84, 86, 88 ja 90.

See ka:

http://rooma.postimees.ee/140907/esileh ... 282919.php

[ivalO]

Dunteni suvemõis oli siis hilisem (EW aegne) ohvitseride kasiino?

Dm.jpg (53.81 KiB) Vaadatud 12877 korda

Ja mainitud Dunteni kasarmud on hoopis praegused Tondi kasarmud, mitte ehitised praeguse haigla territooriumil?

[funker]

Ja mainitud Dunteni kasarmud on hoopis praegused Tondi kasarmud, mitte ehitised praeguse haigla territooriumil?

Tundub küll nii. Haigla omad jäävad sealt liiga kaugele.

Vaata seda ka. Zuumi kant sisse ja vaata neid suurtükiväe kasarmuid.

http://maps.google.com/maps?q=http://si ... indlus.kml

Kood: Vali kõik

http://et.wikipedia.org/wiki/Tondi_kasarmud

Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise Dunteni mõisa sundvõõrandatud (1914. aastal) maa-alale.

[ivalO]

Selle kandi kaardid on mul erinevatest ajastutest olemas.
Sellepärast ma nii julgelt neid objekte sidusin.
Kasarmute ja ladude vahel jooksis otse nii tee, kui raudtee.
Saksa sõjaväe kaart 1918. aastast, sellel on kõik raudteed peal.
Laskumine Rahumäe surnuaia tagant, kogu see pusa seal all ladude piirkonnas, Tondi kasarmute esine lõik koos tupikutega ja pööre üle Kristiine heinamaa Stroomi suunas.

Järgmine kaart on koostatud Kaitseväe poolt 1937. aastal.
Mis aasta kaardile nad oma objektid kandsid, seda kahjuks ei tea.
Tondi kasarmud ja laod on kenasti näha, tee kasarmute eest viibki otse ladude territooriumile.

Peakski seda ladude asja täpsemalt uurima, niipalju nüüd vist aru sain, et peale suurtükkide remonditöökodade oli seal tegev ka laboratooriumirood.

[ivalO]

Näha, et seoses Sakslaste maabumisega Eestis, esialgu küll ainult saartel, läks Merekindluse staapides õhukaitse organiseerimisega väga kiireks.
31. Oktoobril 1917. nõutakse Merekindluse Õhukaitse ülema poolt juba aruannet positsioonidest, lahingumoonast , isikkooseisust ja relvastusest.
Andmed saata kiiresti Üksiku Tagavara Suurtükiväedivisioni staapi, õhukaitse ülema nimele.



Samaaegselt aero-patareide loomisega, moodustati Tallinnas õhukaitse alarmrühmad.

Aerorühm (аеровзводь) No. 1 -“Pikk Hermann“
Komplekteeriti Merekindluse ladude tööroodu meestest.
Rühma koosseisus 8 sõdurit.

Aero-rühm No.2 -Tselluloosi vabrik
Merekindluse ladude töörood, koosseisus 8 sõdurit.


Aerorühm No.3 – Петровская верфь (Noblessner)
Сводная рота подводнаго плавания !!!
Kaheksa sõdurit. (sõduritel suurtükiväe auastmed)


Aerorühm No.4 - Patarei kasarmud
Kindluse jalaväepolk, 8 sõdurit.

Aerorühm No.5 - Vene-Balti Laevatehas
Сводная рота подводнаго плавания !!!
Kaheksa sõdurit.(sõduritel suurtükiväe auastmed)

Aerorühm No.6 – Tuletõrjemaja (Viru)
Merekindluse ladude töörood, koosseisus 8 sõdurit.

Aerorühm No. 8 – Majakatöökojad (kus?)
Merekindluse ladude töörood, koosseisus 8 sõdurit.

Kas Kadriorgu ja Paberivabrikusse seati õhupostid, seda ei selgu, kuigi mainitud neid on?
Eesti rahvusest mehi üheski rühmas ei olnud.

[ivalO]

Numbrilised õhupostid olid varustatud telefonsidega ja relvastatud „Maksim“ kuulipildujatega.
Õhuvaatlejatele viidi läbi vastav väljaõpe ja insruktaaž liikuvate lennumasinate pihta tulistamises.
Kuulipildujad alaliselt täielikus lahinguvalmiduses, kuid ilma jahutusveeta.
Vesi vastavas anumas kuulipilduja kõrval.

Kui aeroplaan liigub kuulipilduja suunas, tõsta toru 45 kraadi üles ja seada sihik 3000 meetri peale.
Kui aeroplaani kontuur kattub sihikukirbuga anda otse ridatuld sihtmärgi pihta.
Möödalendava lennuki puhul anda otsetuld 30 sekundi jooksul objektist 10 lennukipikkust ette.
Peale 30 sekundit tulistada otse eemalduva lennumasina pihta .
Kaugenevat lennukit tulistada kuni toru on tõusnud 45 kraadise nurga alla ja objekt kaob sihiku väljast.

Oma lennumasinate tarbeks oli välja mõeldud vastav õhupallide süsteem.
Kui info oodatavast lennust saabus „Pikka Hermanni“, tõmbas sealse õhuposti meeskond üles kaks õhupalli , üleval valge ja all must.
Õhuhäire puhul palle üles ei lastud.
Lisaks olid sadama õhuvaatluspunkti, Hermanni torni ja Tselluloosi vabrikule paigaldatud alarmsireenid.
Täisalarmi puhul pidid eelmainitutega ühinema kõigi sadamas seisvate laevade ja Tallinna vabrikute viled.
Öösel kehtis linnas pimendamine, elektrijaamast katkestati linna elektritoide.

[ivalO]

Vastuseks 31. oktoobri järelepärimisele aeropatareide loomisest ja nende lahinguvalmidusest.
13. november 1917.
Esimeses kaitsesektoris on loodud kolm aeropatareid.
Relvastatud 3 tolliste kiirlaskekahuritega (1902. aasta mudel)
1902. aasta kolmetollise välikahuri õhutõrjeversioonist leidsin sellise foto.

Ajakirjast „Niva“ ja aasta 1916.
Kas raportis oli mõeldud just selliseid suurtükke, võib ainult aimata?

Patarei No.1 – Vääna-Viti (Bиттенпевель) 2 divisioni lõigus.
Patarei juures laskemoonakeldrit ei ole.
1270 šrapnelli ja 540 granaati asuvad patarei läheduses paekivist kuuris.
Meeskond majutatud patarei juurde.
Patarei ülem praportšik Haagman Konstantin Axel


Patarei No.2 – Humala (Хумалъ) 5 divisioni lõigus.
Laskemoonakelder puudub, 120 šrapnelli on 10 sülla kaugusel asuva 6 tollise patarei No.17 niššides. 1760 laengut on ladustatud aeropatareist ühe versta kaugusel asuvasse paekivist kuuri.
Meeskond majutatud kasarmusse , mis asub patareist kolmveerand versta kaugusel.
Patarei ülem praportšik Remmel John

Patarei No.3 – Vääna-Posti (Петергофъ) 7 divisioni lõigus.
500 šrapnelli on lähedalasuvas kuuris, 1164 laengut Hüüru asunduses, laskemoonakeldris No. 5.
Meeskond majutatud patarei juurde.
Patarei ülem praportšik Tjuljev

Kõik patareid on antud hetkel lahinguvalmiduses.
Lisaks on moodustatud kuulipilduja - aerorühm, asukohaga Vääna-Posti (Петергофъ) ja mis allub 7 divisioni ülemale.

Grupi ülemaks praportšik Haagman.

Juurde on lisatud käsitsi joonistatud kaart - skeem patareide paiknemisest.

Tõstsin kokku tänapäeva aerofoto ja skeemi, keerasin ilmakaared paika ja ühtlustasin mõõtkava.
Joonistatud skeem osutus üllatavalt täpseks!

[ivalO]

Eesti ohvitseride andmebaas


Konstantin Axel
Haagmann (Hagmann)
Isanimi
Nikolai
Sugu
mees
Sündinud
29.11.1894  
Surnud
07.05.1919  

teenistus
ei ole -> Kindluse raskesuurtükiväe divisjon (mainimine), lipnik
22.12.1918
teenistus
Soomusrong nr. 3, nooremohvitser (mainimine), lipnik
06.01.1919
teenistus
ei ole -> Soomusrong nr. 1 (mainimine), lipnik
07.02.1919
teenistus
Soomusrong nr. 3 (mainimine), lipnik
18.02.1919
Surnud
Koscheljäha (langes)
07.05.1919


John
Remmel
Isanimi
Johan
Sugu
mees
Sündinud
06.04.1895

teenistus
Inseneri rood -> Inseneripataljon (mainimine), alamleitnant
01.12.1918
teenistus
Inseneri rood -> Inseneripataljon (mainimine), alamleitnant
30.01.1919
teenistus
Välipatarei nr. 7, ülem -> Kindluse raskesuurtükiväe divisjon, kindluse patarei nr. 12, ülem (üleviimine), alamleitnant
04.10.1919
teenistus
Inseneripataljon -> reserv (reservi arvamine), alamleitnant
24.04.1920
auaste
alamleitnant -> leitnant, Kindluse Suurtükiväe Divisjon (ülendamine)
26.05.1920

[otofoto]

Remmel John
Surnud 23.5.1996 München

[ivalO]

Daatumite järgi elas Remmel siis 101 aastaseks!
Sõjamuuseumi andmebaas kuni aastani 1920.
Arhiivi andmetel oli aastatel 1928.-1930. tegev EW metallitööstuses.
Kas on andmeid tema edasisest käekäigust?

[ivalO]

Vääna-Posti positsioon

Humala positsioon

[ivalO]

[uscha]

Natuke üle poole aasta tagasi ilmus Eesti Päevalehes artikkel Väänast leitud Esimese maailmasõja aegsete õhutõrjepatareide kohta - artiklit saab lugeda SIIT.

[ivalO]

Tuleb see artikkel meelde jah!
Pildil peaks olema seega Humala positsiooni õhutõrjepatarei No:2 mille ülemaks oli eelpool kuvatud John Remmel.

Põhimõtteliselt peaks puhastatud betoonalus aerofotolt nähtav olema.
Kahjuks on uusim Maaameti aerofoto maikuust 2012.