Väga huvitav arutelu. Mis puutub mu vanavanaisa välimusse, siis oli ta tõesti tolle aja kohta pikk mees (oli ka mainitud ilmasõtta võtmise ankeedis) ning võrdlemisi valge peaga. Polnud suurem jutumees, alati tõsine ja kui ütles, siis nii oli. Seega, et ta luiskas ankeedil ennast paremaks, pole usutav. Pigem võis ennast ise reameheks teha, et mitte kohe ülemaks minna.
Pilt ka, võetud perepildist mis tehtud 1910ndal aastal (kahjuks teadaolevalt ainuke varasest ajast säilinud)
Lisan siia veel senini leitud dokumendid ja allikad:
Sünd:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1140,384,0
Saaga EAA.4967.1.8:24?1162,598,1674,850,0
Võeti 03.10.1914 väeteenistusse I Maailmasõtta: Saaga EAA.316.2.61:61?820,2031,1646,528,0 Ühisloome Jaan Kaas
Teenis 1914-1918 Vene armee Raskeratsakaardiväe polgus (Лейб-гвардии Кирасирский Его Величества полк või Лейб-гвардии Кирасирский Ея Величества Государыни Императрицы Марии Феодоровны полк)
Võeti 17.12.1918 Eesti Rahvaväkke: 1893.a. sündinud Pärnumaa tagavaraväelaste toimikud Saaga ERA.680.3.96:32
Võitles Vabadussõjas laiarööpmelisel soomusrongil nr. 1 "Kapten Irw": Saaga ERA.680.3.96:33
- 26.12.1918 määrati luurajate komando reameheks
- 08.02.1919 ülendati kapraliks
- 16.02.1919 sai rünnakul Senno külale haavata ja evakueeriti Tartu haigemajja: Saaga ERA.2124.2.464:3?116,2172,3611,152,0; Saaga ERA.2124.2.464:6?218,550,3673,610,0
- 21.06.1919 saabus tagasi teenistusse
- 01.07.1919 määrati luurajate komando 1. rühma 2. jao ülemaks
- 20.09.1919 ülendati noorem-allohvitseriks: Saaga ERA.529.2.68:223; Saaga ERA.2124.1.498:40
- 06.05.1920 arvati reservi vanem-allohvitserina
Võttis osa kahe Eesti soomusrongi sangarlikust retkest Irboska jaama vallutamiseks
Katkend kolonelleitnant Paul Villemi mälestustest ("Kahe soomusrongi viiepäevane sõjaretk Irboskasse 14.-18.02.1919." // Sõdur 1938, nr 48, lk 1187-1201):
16. veebruar (p ü h a p ä e v). Kell 0600 Soomusrong nr. 1 sõitis Irboska jaamast kolm km Pihkva poole, kus rongi luurajad ette saadeti. Vaenlase soomusrong ja patareid (viimased Tšernõševa rajoonist) avasid otse marutule meie soomusrongi pihta. Üks mürsk purustas raudteerööpa otse meie soomusrongi alt. Vagunid sõitsid siiski imekombel õnnelikult katkisest kohast üle, kuid vaenlase pool olev lahtine platvorm raudtee parandamise materjaliga jooksis roopaist välja ja rong kiskus seda tüki maad lohistades järel. Vaenlase ägeda tule all oli võimatu upitada seda platvormi tungraudadega tagasi teele, mispärast kapten Irv laskis ta rongi küljest lahti haakida ja maha jätta. Vaenlase suurtükituli saatis meie soomusrongi kogu aja. Varsti sai kapten Irv luurelt teateid, et 14. veebruaril meie poolt vaenlasest puhastatud külad on uuesti punaväe valduses ja et vaenlase suurest ülekaalust ja aktiivsusest tingitult meie 2. Jal-polk on jäänud kaugele taha. Hoolimata äärmiselt raskest olukorrast, olles vaenlasest peagu täiesti sisse piiratud, kapten Irv oma kahe soomusrongiga siiski ei taandunud, vaid, hinnates meile ideaalsete Irboska positsioonide vallutamise suurt tähtsust, otsustas jääda kohale. Veel enam — ta otsustas teotseda aktiivselt, tungida ise soomusrongi dessandiga vastasele kallale, et tõmmata endale vaenlase tähelepanu ning seega kergendada meie jalaväe edasijõudmist Irboska positsioonile. Soomusrong nr. 1 ülema kt. ltn. Neps sai ülesandeks vallutada dessandiga Irboska jaamast lõuna pool asetsev suur Senno küla. Ltn. Neps tahtis tungida dessantahelikuga Irboska jaamast otse üle lageda välja Senno küla peale. See katse aga ei õnnestunud, sest kohe pealetungi algul, paarsada sammu raudteest, said haavata dessandi juht ltn. Neps, al-ltn. Joh. Veiderman, lipnik K. Hansen, veltveebel Aug. Kallas ja reamehed-vabatahtlikud O. Piir, J. Kaas ja S. Semjenov. Peale viimase olid kõikide haavad õnneks kerged. Dessant tuli raudtee äärde tagasi. Kapten Irv aga ei loobunud oma otsusest vallutada Senno küla. Irv määras dessandi juhatajaks sama rongi tehnika k-do ülema lipnik O. Dreher'i. Dessant liikus raudtee ääres Petseri poole ja tungis siis Kolomna ees asetseva mäeseljandiku suunas Senno peale. Irv ise asus juhtima dessandi toetamiseks avatud suurtükituld. Dessant puhastas Senno vaenlasest, kuid kauaks sinna ei jäänud, vaid tuli tagasi soomusrongile. ...
Soomusrongide sangarlik võitlus tõmbas endale ka Lõuna Väerinna Sõjavägede Juhataja tähelepanu. Ta avaldas selle kohta 17. veebruaril päevakäsu alljärgneva sisuga: Soomusrongide ja nende dessandi-vägede kangelaste viimaste päevade hiilgava ja ennastsalgava töö eest lõuna väerinnal, Isborski ümbruses, kus võitluses vaenlase suuremate jõududega kõik aeg viimase kange risttule all iseäranis 15., 16. ja 17. skp. vaenlasele suuri kahjusi tuues ja meie jalaväge mõjuvalt toetades üliinimlikku vaprust üles näitasid ja vaenlase keskel müstikalist hirmu sünnitasid, niisama ka võitluses Stackelni eel, kus raskeid raudtee paranduse töid julgeit ja kiirelt vaenlase kange tule all tegid ja ülesnäidatud vahvuse eest Koiküla võtmise juures 15. skp., saadan soomusrongide divisjoni juhatajale kapten Irvele ja kõigile soomusrongide ja nende dessandi vägedele südamlikke tervitusi ja avaldan neile oma kõige sügavamat tänu."
Esitati Vabadusristi saamiseks, annetati Vabadussõja mälestusmedal haavatasaanutele: Saaga ERA.680.3.96:34?137,810,2029,714,0