Eestlased kürassiiride polgus

Teemad, mis seotud eestlaste teenimisega Vene Keisririigi sõjaväes - üksused, isikud, fotod, varustus, aumärgid jne.
jrgen20
Huviline
Postitusi: 571
Liitunud: E Nov 14, 2005 2:33 pm
Asukoht: Järvamaa

Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas jrgen20 » T Mai 19, 2020 8:00 pm

Pidev uurimustöö tõi päevavalgele info, et mu esivanem teenis kürassiiride polgus esimeses ilmasõjas. Kus ja kas on olemas adekvaatset infot antud polkude kohta? Suguvõsas liiguvad jutud osalemises Türgi sõjas, eeldan et üks polkudest asus sealkandis? Polkudest tean vaid niipalju, et ühte valiti pikkade ninadega tumedapäised mehed ja teise pikad ja ilusad. Esivanem oli toll aja kohta pikka kasvu (178cm) seega eeldan, et kuulus teise varianti.

Kasutaja avatar
Borja
Veteran
Postitusi: 1478
Liitunud: R Dets 21, 2007 10:00 am
Asukoht: Siilis

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Borja » T Mai 19, 2020 10:54 pm

1st Brigade:
Her Sovereign Majesty Empress Maria Theodorovna’s Chevalier Guards Regiment
Life-Guards Horse Regiment
2nd Brigade:
His Majesty’s Life-Guards Cuirassier Regiment
Her Majesty’s Empress Maria Theodorovna’s Life-Guards Cuirassier Regiment
..need neli kaardiväe ratsakorpuse esimesse diviisi kuulunud polku olid tsaariarmee ainsad nn kürassiiripolgud.

Olen suht kindel, et ükski neist polkudest ei olnud 1.maailamasõjas kunagi teisejärgulisel Kaukaasia(-loe: "türgi") rindel..
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke

ellotshka
Huviline
Postitusi: 353
Liitunud: L Veebr 21, 2015 12:25 pm

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas ellotshka » L Mai 23, 2020 11:12 pm

Vene keeles leiad vähemalt need 2, kus kürassiiri nimi sees, siit: https://gwar.mil.ru/army/?military_unit ... %8F&page=6

Eestlasi neis oli, kuigi vähe, vt nt http://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/sol ... %BCras&q=1

Vares
Huviline
Postitusi: 255
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Vares » N Mai 28, 2020 1:32 pm

Kürassiire oli siiski Venemaa imperaatrolikus armees rohkem kui neli polku. Mõiste kürassiir kasutati ka näiteks Astrahani 8.tragunipolgu puhul. Jah tehniliselt tragunid, kuid omavahelises suhtluses ning erinevates ametlikes plaanides, nimekirjades jne kasutati polgu kontekstis mõistet kürassiirid, sest selle polgu eripäraks oli, et 1860 aastal ühines puhas Astrahani -ilgelt pika nimega suurvürst Nikolai Nikolajevi poja Vanema kürassiiride polk (siis üks osa koos lipuga) Uus-Arhangelski tragunipolguga ning kuigi nimi seal vahepeal varieerus, oli ta enamasti tuntud kui Astrahani 8.tragunipolk. Polgu osad üksused kandsid teatud juhtudel kürasse ning kasutusel oli ka vana kürassiiride lipp.

Sama lugu oli ka Sõjaväe Ordeni 13.tragunipolgu; Gluhhovski 6.tragunipolgu; Kaasani 9.tragunipolgu; Malorossiskii 14.tragunipolgu; Novgorodi 10.tragunipolgu; Novotroitski-Ekaterinoslavskii 4.tragunipolgu; Starodubskii 12.tragunipolgu ja Harkovi 4.ulaanide polguga.
Mingil ajal 19.sajandi keskel peale Krimmi sõda terve rida kürassiiripolke liideti tragunitega (ja ühel juhul ulaanidega), samas jäädi edasi osade üksuste kontekstis vana lipu alla ning kogu polku defineeriti kui raskeratsavägi ehk neid polkusid loeti kürassiiride hulka. Kohati kandsid mõned eskadronid teatud juhtudel ka kürasse.

Nii nad figureerivadki kaasaegsetes nimekirjades-plaanides-loeteludes jne alapealkirja "kürassiirid" all. Ka võib teinekord kohata vana paraadfotot, kus kirjas "kürassiir" või "kürassiirid", samas munder tragunite oma. Harvemini ka ulaanide oma. Ka mõnedes mälestustes nimetab keegi end kürassiiriks, samas kui polgu nimetus täpsustamisel on kas tragunite või ulaanide oma. Nüüd kui vastav polgu number on mõni üleval loetletutest, siis ei olegi tegu eksitusega. Oligi kürassiir.

jrgen20
Huviline
Postitusi: 571
Liitunud: E Nov 14, 2005 2:33 pm
Asukoht: Järvamaa

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas jrgen20 » N Mai 28, 2020 7:07 pm

Jätkuv arhiivide digitaliseerimine tõi järgneva info:

Teenis 1914-1918 Vene armee Raskeratsakaardiväe polgus (Лейб-гвардии Кирасирский Его Величества полк või Лейб-гвардии Кирасирский Ея Величества Государыни Императрицы Марии Феодоровны полк)

Tänu arhiividokumentidele oleme nüüdseks suutud täita 4-aastase tühimiku esiisa eluloos.

Vares
Huviline
Postitusi: 255
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Vares » N Mai 28, 2020 11:02 pm

Miks just arvate, et teenis emmaskummas neis nimetatud polkudes? 1.kaardiväe ratsadiviisi koosseisus oli veel näiteks Kavalegardide polk.
Ka 2.kaardiväe ratsadiviisi koosseisus oli kaardiväe raskeratsaväe polkusid - Ratsagrenaderide polk näiteks. Kas kuskil oli konkreetsem väeosa nimetus? Ta ei saanud ju teenida korraga kahes teie nimetatud polgus?

Kasutaja avatar
Borja
Veteran
Postitusi: 1478
Liitunud: R Dets 21, 2007 10:00 am
Asukoht: Siilis

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Borja » E Juun 01, 2020 8:18 pm

Hea Vares - sa tekitad siin segadust praegu..

Küsitav isik teenis (eeldatult) kürassiiride polgus ja seda umbes 1.MS ajal - või natsa enne seda sõda..

Venemaal Napoleoni sõdade ajal hulgalise(ma)lt olnud kürassiiripolgud viidi veel ammu enne 19.saj lõppu üle tavalisteks tragunipolkudeks - ning peale seda ei olnud neil enam mingit suhet "kürassiiridega".
Juba tükk aega enne 19/20.saj.vahetust kinnistus tsaariarmees kürassiiripolkude arvuks neli - milliste nimetused on ka siit teemast juba (erinevas tõlkes) läbi käinud..

Kui küsitav isk oli kindlasti kürassiir, siis pidi ta olema teeninud ühes neist neljast polgust - ning tõenäoliselt just ühes neist kahest polgust, mida teemaalgataja oma viimases postis pakub..

Sest teised kaks kürassiiripolku - Leib-Gvardii Kavalergardskii ja Leib-Gvardii Konnõi polk - olid ikka s_taks elitaarsed - n.ö "paleekaardivägi".. neil oli ka eriti uhke (lisa)univorm Peterburi tsaaripaleedes teenistuseks.. kahtlen, kas maavillaseid sinna teenima sattus..


P.S. ka Mannerheim oli "kavalergard" muuseas
Viimati muutis Borja, T Juun 02, 2020 4:42 pm, muudetud 2 korda kokku.
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke

jrgen20
Huviline
Postitusi: 571
Liitunud: E Nov 14, 2005 2:33 pm
Asukoht: Järvamaa

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas jrgen20 » T Juun 02, 2020 6:31 am

Kürassiirid on mängu tulnud Rahwawäe komisjoni vastuvõtu lehelt, kuhu on märgitud eelnev teenistus (täpset polku kahjuks pole).'

Pilt ka:

Pilt

Kasutaja avatar
Borja
Veteran
Postitusi: 1478
Liitunud: R Dets 21, 2007 10:00 am
Asukoht: Siilis

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Borja » T Juun 02, 2020 9:44 am

jrgen20 kirjutas:
N Mai 28, 2020 7:07 pm
Teenis 1914-1918 Vene armee Raskeratsakaardiväe polgus (Лейб-гвардии Кирасирский Его Величества полк või Лейб-гвардии Кирасирский Ея Величества Государыни Императрицы Марии Феодоровны полк)
Esimene neist kürassiiripolkudest paiknes enne 1.MS Tsarskoje Selo´s ning teine Gatšinas - siit ka polkude hüüdnimed: ühed olid "tsarskoselskije kirassirõ" ja teised "gatšinskije kirassirõ".. vbolla on sellest abi.

Kaks teist (üdini aadellikku) kürassiiripolku paiknesid mõlemad otse Peterburis.

Veel - kürassiiridel kui tõesti raskel ratsaväel oli polgu koosseisus vaid 4 x eskadroni.
Kõigil muudel ratsapolkudel - tragunid, ulaanid, husaarid, kasakad - koosnes polk 6 x eskadronist(-kasakatel sotnjast).
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke

Vares
Huviline
Postitusi: 255
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Vares » T Juun 02, 2020 2:36 pm

Ma siiski pisut jahutaks Borja sinu entusiasmi "üdini aadelikest" kürassiiri polkudest.

20.sajandi alguseks ei olnud alamväelsed ja sageli isegi allohvitserid ei kavalegardides ega ka mujal ennematel aegadel selgelt eliidile mõeldud polkudes ainult aadlikud. Jah neid oli, kuid valdavalt oli teenistuse määramisel juba muu.

Kavalegardide puhul oli määravaks pigem pikkus, juustevärv (blond) ja harituse tase. Eestlased - õige juuste ja silmade värvi, hästi toitununa ja oma 98% kirjaoskuse tasemega - sobisid kenasti.
Põhimõtteliselt võiks isegi Tema Kõrgeaususe ja Temakese Kõrgeaususe polkude puhul, teades oma esivanemate juustevärvi, ise määratluse teha. Ühte läksid punapead, teise blondid.


Kindralleitant Viktor Minuti mälestustest lõiguke:
https://books.google.ee/books?id=lU9SDw ... 23&f=false

Tulles tagasi ka tragunite juurde, siis päris korrektne ei ole väita, et puudus suhe kürassiiridega. Nagu mainitud olid enamustel ülal loetletud polkudel kasutusel vanad lahingulipud kus peal kiri "kirassiir", toimisid kõik endised tavad ja tähtpäevad ning ka mundriliselt tehti vahet "endiste kürassiiripolkude" ja tavaliste tragunipolkude vahel. Kõige lihtsam oli seda märgata pagunitel. Endistel kürassiiridel olid valged äärepaelad.

Ning asja iroonia seisis selles, et kuigi päriskürassiirid loeti nö raskeratsaväeks, siis alates kürassiiride sulatamisest tragunipolkudesse nägid määrustikud ette nende kasutamist tragunite taktikaga. Ehk siis vahet polnud olid sa kavalegard või tragun, taktikaline väljaõpe ja kasutusviis lahingus oli sama. Mingit šokirünnakut määrustik raskeratsaväele ette ei näinud.

Kasutaja avatar
Borja
Veteran
Postitusi: 1478
Liitunud: R Dets 21, 2007 10:00 am
Asukoht: Siilis

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Borja » T Juun 02, 2020 4:18 pm

Minu "entusiasm", hea Vares, ei tarvitse miskit "jahutamist" - see püsib kenasti neutraalsuse piires ega vahuta kudagi üle ääre välla :mrgreen:
Niisama kui ei lähe minu "entusiasm" ka valeteed pidi otsima mingeid müstilisi kürassiire väljaspool nelja ainukest kürassiiripolku Venemaal ja 20. sajandil :|

Sinu järjekordne segasevõitu text ei muuda kudagi ära lihtsat tõdemust, et teemakohane isik teenis suurima tõenäosusega kahes teemasmainit KÜRASSIIRIpolgus - millede nimed on eesti k-de halvasti tõlgitavad (kuna meil puudub vahetegemine mees- ja naissoo vahel).. aga milliseid polke kõnekeeles kutsuti "tsarskoselskije kirassirõ" ja "gatšinskije kirassirõ"..

Isiku teenimine kahes muus KÜRASSIIRIpolgus - "kavalergardski" ja "konnogvardeiski" - on vähemtõenäoline aga ka võimalik.
Ning just praegu tabas mind tõdemus, et isiku "raffaväe ankeedis" on tema varasema väeosa kohta ju kirjutatud "Kürassiiri ratsakaardiväe polk" - mis on enamvähem otsetõlge eesti keelde Peterburis paiknenud "leib-gvardii konnõi polk" venekeelsest nimetusest..
Seega on meil võimalikke KÜRASSIRIpolke, kus isik võis teenida, juba kolm.. kavalergardid ma siiski välistaks, sest sel juhul oleks (suure tõenäosusega) ka isiku "raffaväe ankeedis" just nõnna ka kirjutatud tema varasema väeosa lahtris - "kavalergardide polk"..

Varese muud leierdused tragunite "suhtest" kürassiiridesse, raskeratsaväest, miskist "šokirünnakust" (ja millest iganes veel) on teemavälised ning kannavad endas vaid väikeses foorumivaieluses allajäämise kibedust (nothing personal).
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke

Vares
Huviline
Postitusi: 255
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Vares » T Juun 02, 2020 11:51 pm

Niipalju ikka vast jahutasin su entusiasmi, et aadliratsaväe polkudest me enam ei räägi. Alamväelased olid kahes "aadlipolgus" ikka tavalised nö alamklasside mehed. Nüüd kui oletada, et antud inimene teenis ihukaardiväe ratsaväe polgus, siis võiks algatuseks vaatada tema isikutunnistusel või mujal kirjelduses kirjas olnud juuste värvi. Kui see oli tumebrünett ("Жгучий брюнет"), siis sobis ta sinna polku vast alamväelaseks küll. Kui oli blond, siis sinna ta ei sobinud, siis võis ta teenida kas kavalegardide (pidi samas olema väga pikk ja siniste või helehallide silmadega) või Temakese Kõrgeaususe kürasiiride hulgas.
Tema Kõrgeuasuse kürassriks saanuks ta kui oli punapea. Kui kandis vuntse ja oli brünett, siis võis ta teenida ihukaardiväe ratsagrenaderina jne.

Sellistes asjades valitses Venemaal kord. Nikolai I ajast.

Kõiges muus, saab aga öelda nii ühte kui teist ning mille puhul nii mõnigi mees (eriti juba 1918.aasta järgses Eestis) sai väita et ta oli kürassiir. Näiteks. Teenides samas aega hoopis mõnes muus polgus. Mis võis omada sidet kürassiridega (olles samas tragunipolk) või mitte.. Ja nii oligi.
Alles hiljuti võisid lugeda lugu meedias soomusronglasest-rühmaülemast Lindemannist, kes väitis end lenduriks, ohvitseriks ja kelleks veel puha. Olevat teeninud 5.tšerkessi-kaardiväe husaaripolgus ja saanud kuhjaga aurhasid.. Lennukitega vast isegi tegeles, kui motorist aga sellist husaaripolku kahjuks ei eksisteerinud. Ja ta ei onud ainus, kes lennukalt või vähem lennukalt esines..

Nii, et tegelikult on meil võimalusi rohkem kui kolm. Lausa kümneid. Seni kuni pole näiteks fotot mundris või korrektset kirjeldust teenistuskäigust väeosa täpsusega, teenistuse algust kuupäevaliselt ja kohapõhiselt, ei saa välistada tegelikult midagi. Ma olen neid sõjaväelaste arvestusankeete lugenud ja näinud kümneid. Enamasti suudetakse oma ilmasõjaaegne või ka -eelne teenistuskoht ikka korrektselt ära nimetada. Mitte puterdades väeosa seffide või polgu nime ja numbriga. Eriti kui ollakse teeninud kaardiväes, mis eeldab venekeele mõistmist. Vähemalt teenistuses vajaminevas terminoloogias Mida segasem asi oma teenistuskoha korrektsel nimetamisel, seda rohkem küsitavusi.
Muideks, 4 aastat ilmasõja aegset teenistust 1.ratsakaardiväe diviisi ükskõik mis kaardiväepolgus tähendas juba kindlasti mitte enam reameest. Kui me räägime rindemeestest või rinde lähedases tagalas (voorimehed, loomade hooldamisega seotud tegevused jne) teeninutest. 4.aastaga saadi vähemalt jefreitori pael peale.

jrgen20
Huviline
Postitusi: 571
Liitunud: E Nov 14, 2005 2:33 pm
Asukoht: Järvamaa

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas jrgen20 » K Juun 03, 2020 6:39 am

Väga huvitav arutelu. Mis puutub mu vanavanaisa välimusse, siis oli ta tõesti tolle aja kohta pikk mees (oli ka mainitud ilmasõtta võtmise ankeedis) ning võrdlemisi valge peaga. Polnud suurem jutumees, alati tõsine ja kui ütles, siis nii oli. Seega, et ta luiskas ankeedil ennast paremaks, pole usutav. Pigem võis ennast ise reameheks teha, et mitte kohe ülemaks minna.

Pilt ka, võetud perepildist mis tehtud 1910ndal aastal (kahjuks teadaolevalt ainuke varasest ajast säilinud)

Pilt


Lisan siia veel senini leitud dokumendid ja allikad:

Sünd: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1140,384,0

Saaga EAA.4967.1.8:24?1162,598,1674,850,0

Võeti 03.10.1914 väeteenistusse I Maailmasõtta: Saaga EAA.316.2.61:61?820,2031,1646,528,0 Ühisloome Jaan Kaas

Teenis 1914-1918 Vene armee Raskeratsakaardiväe polgus (Лейб-гвардии Кирасирский Его Величества полк või Лейб-гвардии Кирасирский Ея Величества Государыни Императрицы Марии Феодоровны полк)

Võeti 17.12.1918 Eesti Rahvaväkke: 1893.a. sündinud Pärnumaa tagavaraväelaste toimikud Saaga ERA.680.3.96:32

Võitles Vabadussõjas laiarööpmelisel soomusrongil nr. 1 "Kapten Irw": Saaga ERA.680.3.96:33

- 26.12.1918 määrati luurajate komando reameheks

- 08.02.1919 ülendati kapraliks

- 16.02.1919 sai rünnakul Senno külale haavata ja evakueeriti Tartu haigemajja: Saaga ERA.2124.2.464:3?116,2172,3611,152,0; Saaga ERA.2124.2.464:6?218,550,3673,610,0

- 21.06.1919 saabus tagasi teenistusse

- 01.07.1919 määrati luurajate komando 1. rühma 2. jao ülemaks

- 20.09.1919 ülendati noorem-allohvitseriks: Saaga ERA.529.2.68:223; Saaga ERA.2124.1.498:40

- 06.05.1920 arvati reservi vanem-allohvitserina

Võttis osa kahe Eesti soomusrongi sangarlikust retkest Irboska jaama vallutamiseks

Katkend kolonelleitnant Paul Villemi mälestustest ("Kahe soomusrongi viiepäevane sõjaretk Irboskasse 14.-18.02.1919." // Sõdur 1938, nr 48, lk 1187-1201):

16. veebruar (p ü h a p ä e v). Kell 0600 Soomusrong nr. 1 sõitis Irboska jaamast kolm km Pihkva poole, kus rongi luurajad ette saadeti. Vaenlase soomusrong ja patareid (viimased Tšernõševa rajoonist) avasid otse marutule meie soomusrongi pihta. Üks mürsk purustas raudteerööpa otse meie soomusrongi alt. Vagunid sõitsid siiski imekombel õnnelikult katkisest kohast üle, kuid vaenlase pool olev lahtine platvorm raudtee parandamise materjaliga jooksis roopaist välja ja rong kiskus seda tüki maad lohistades järel. Vaenlase ägeda tule all oli võimatu upitada seda platvormi tungraudadega tagasi teele, mispärast kapten Irv laskis ta rongi küljest lahti haakida ja maha jätta. Vaenlase suurtükituli saatis meie soomusrongi kogu aja. Varsti sai kapten Irv luurelt teateid, et 14. veebruaril meie poolt vaenlasest puhastatud külad on uuesti punaväe valduses ja et vaenlase suurest ülekaalust ja aktiivsusest tingitult meie 2. Jal-polk on jäänud kaugele taha. Hoolimata äärmiselt raskest olukorrast, olles vaenlasest peagu täiesti sisse piiratud, kapten Irv oma kahe soomusrongiga siiski ei taandunud, vaid, hinnates meile ideaalsete Irboska positsioonide vallutamise suurt tähtsust, otsustas jääda kohale. Veel enam — ta otsustas teotseda aktiivselt, tungida ise soomusrongi dessandiga vastasele kallale, et tõmmata endale vaenlase tähelepanu ning seega kergendada meie jalaväe edasijõudmist Irboska positsioonile. Soomusrong nr. 1 ülema kt. ltn. Neps sai ülesandeks vallutada dessandiga Irboska jaamast lõuna pool asetsev suur Senno küla. Ltn. Neps tahtis tungida dessantahelikuga Irboska jaamast otse üle lageda välja Senno küla peale. See katse aga ei õnnestunud, sest kohe pealetungi algul, paarsada sammu raudteest, said haavata dessandi juht ltn. Neps, al-ltn. Joh. Veiderman, lipnik K. Hansen, veltveebel Aug. Kallas ja reamehed-vabatahtlikud O. Piir, J. Kaas ja S. Semjenov. Peale viimase olid kõikide haavad õnneks kerged. Dessant tuli raudtee äärde tagasi. Kapten Irv aga ei loobunud oma otsusest vallutada Senno küla. Irv määras dessandi juhatajaks sama rongi tehnika k-do ülema lipnik O. Dreher'i. Dessant liikus raudtee ääres Petseri poole ja tungis siis Kolomna ees asetseva mäeseljandiku suunas Senno peale. Irv ise asus juhtima dessandi toetamiseks avatud suurtükituld. Dessant puhastas Senno vaenlasest, kuid kauaks sinna ei jäänud, vaid tuli tagasi soomusrongile. ...

Soomusrongide sangarlik võitlus tõmbas endale ka Lõuna Väerinna Sõjavägede Juhataja tähelepanu. Ta avaldas selle kohta 17. veebruaril päevakäsu alljärgneva sisuga: Soomusrongide ja nende dessandi-vägede kangelaste viimaste päevade hiilgava ja ennastsalgava töö eest lõuna väerinnal, Isborski ümbruses, kus võitluses vaenlase suuremate jõududega kõik aeg viimase kange risttule all iseäranis 15., 16. ja 17. skp. vaenlasele suuri kahjusi tuues ja meie jalaväge mõjuvalt toetades üliinimlikku vaprust üles näitasid ja vaenlase keskel müstikalist hirmu sünnitasid, niisama ka võitluses Stackelni eel, kus raskeid raudtee paranduse töid julgeit ja kiirelt vaenlase kange tule all tegid ja ülesnäidatud vahvuse eest Koiküla võtmise juures 15. skp., saadan soomusrongide divisjoni juhatajale kapten Irvele ja kõigile soomusrongide ja nende dessandi vägedele südamlikke tervitusi ja avaldan neile oma kõige sügavamat tänu."

Esitati Vabadusristi saamiseks, annetati Vabadussõja mälestusmedal haavatasaanutele: Saaga ERA.680.3.96:34?137,810,2029,714,0

oliver
Huviline
Postitusi: 544
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas oliver » K Juun 03, 2020 7:42 am

Seda Senno küla ründamist kirjeldab samal soomusrongil teeninud Ilmar Raamot oma mälestustes.

Vares
Huviline
Postitusi: 255
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Eestlased kürassiiride polgus

Postitus Postitas Vares » K Juun 03, 2020 8:54 am

Kui nüüd eeldame, et andmed ja enda kohta kirjapandu on ikkagi tõene, puudvad teenistuse pisut seksikamaks muumise soovid, siis 1914.aastal saab välimuse põhjal üsna kindlas kõneviisis nimetada need polgud kaardiväe korpuses kuhu blond mees teenima sobis.

Pikkus 178 cm 1914.aastal seadis mäletamistmööda piirid kavalegardide polgus teenimiseks. Sinna võeti veel pikemaid. Jääb seljuhuhul Temakese Kõrgeaususe ihukaardiväe kürassiiride polk - sinised, Gatšina omad.
Viimati muutis Vares, K Juun 03, 2020 10:49 am, muudetud 1 kord kokku.

Vasta

Mine “Eestlased Vene Keisririigi Sõjaväes/Estonians in the Imperial Russian Army”