Karl Tannebaum

Teemad, mis seotud eestlaste teenimisega Vene Keisririigi sõjaväes - üksused, isikud, fotod, varustus, aumärgid jne.
Kasutaja avatar
eestileegion
Huviline
Postitusi: 325
Liitunud: T Mär 11, 2008 1:52 pm
Asukoht: Järvamaa

Karl Tannebaum

PostitusPostitas eestileegion » P Mär 20, 2016 10:58 pm

Karl Tannebaum oli elukutseline paberimäärija ning ilmselt seetõttu sai temast kirjutaja ka impeeriumi mereväes. Täpsema teenistuskäigu panen kirja mõni teine päev, aga praegu lisan vaatamiseks mõned dokumendid, mis tänaseks veel säilinud on. Miks ma nüüd selle teema üles ajan on see, et väidetavalt oli tal Messiina maavärina tagajärgede likvideerimisel osalemisel saadud autasule lisaks ka Georgi rist. Ehk leiaks sellele kinnitust ning saaks ta teiste sekka foorumi tublis nimekirjas.
Manused
telegramm.jpg
Teatis 1.jpg
Protokoll 899 esikülg.jpg
Protokoll 899 3.jpg
1529.jpg
1529 2.jpg
282 taga.jpg
282 ees.jpg
Viimati muutis eestileegion, E Mär 21, 2016 10:39 am, muudetud 1 kord kokku.

Kasutaja avatar
eestileegion
Huviline
Postitusi: 325
Liitunud: T Mär 11, 2008 1:52 pm
Asukoht: Järvamaa

Re: Karl Tannebaum

PostitusPostitas eestileegion » E Mär 21, 2016 8:42 am

Mingil põhjusel oli Karl (hiljem Kalev) haaratud eelmise sajandi alguse moeröögatusest ehk meremehevormist. Seda võib näha nii 1906. aasta fotol ("Karla" on mees valges), mis on üles võetud Paides Parkali tänaval kui ka 20ndatel Paides fotograafi juures tehtud fotol. Grupifotol on Paide spordiselts "Malev", kus meremehesärgi-moehullus on juba tõsisemalt levinud.
Manused
1449826.jpg
http://www.muis.ee/museaalview/1449826
1449826.jpg (98.69 KiB) Vaadatud 1883 korda
ImageServlet.jpg
http://www.muis.ee/museaalview/913470
db45bc0283c51ad74e375de01ca06d2e.jpg
Erakogu
Viimati muutis eestileegion, E Mär 21, 2016 10:37 am, muudetud 3 korda kokku.

Kasutaja avatar
eestileegion
Huviline
Postitusi: 325
Liitunud: T Mär 11, 2008 1:52 pm
Asukoht: Järvamaa

Re: Karl Tannebaum

PostitusPostitas eestileegion » E Mär 21, 2016 9:57 am

Kuna Karl oli kunagi kõva spordielu edendaja, siis tema mälestused on jõudnud ka mitmesse eri väljaandesse.

Paide kergejõustik enne Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal
Kergejõustiku harrastus leidis pikkamööda kõlapinda ka maakonnalinnades. Näiteks Paides, mis sel ajal sarnanes rohkem suure külaga, oli mõnisada majakest, 150 lüpsilehma. Tõsi küll, Vallimäele oli ehitatud tenniseväljak, kuid eesti soost poistel tuli seal piirduda vaid saksa noorukitele raha eest pallide kättetoomisega.

Teadlikult hakati Paides kergejõustikku harrastama 1912. aastal kui kohalik elanik Karl Tannebaum (Kalev Tammehoid) pöördus pärast ajateenistust Tsaari-Venemaa sõjalaevastikust koju tagasi. K. Tannebaum-Tammehoidi meenutuste järgi leidis 1908. aastal, kui soomuslaev "Tsarevitð" peatus Sitsiilia vetes, Etna vulkaani piirkonnas aset tugevajõuline maavärin. Oma elu ohtu seades abistasid soomuslaeva madrused kohalikke päästetöödel. Itaalia valitsus autasustas teiste seas ka K. Tannembaum-Tammehoidi "Mauriciuse lindiga".

Laevastiklasena mööda maailmameresid ringi sõites tutvus K. Tannebaum-Tammehoid kaasaegsete olümpiamängude ideede ja korraldusega. Koju jõudnud, asutas ta koos teiste spordientusiastidega karsklusseltsi "Idu" juurde spordiosakonna. Eeldati, et see kujuneb hiljem iseseisvaks spordiseltsiks.

"Idu" juhtkonnas tekkisid aga peatselt lahkhelid. "Idust" löödi lahku ning asutati spordiselts "Maleva", selle põhikiri kinnitati ametlikult 1914. aasta alguses.

Spordimehed tegid "Idu" allüürnikena küllalt energiliselt kergejõustikku. 1912. aastal suudeti korraldada kergejõustikukursus 29 osalejaga. Instruktoriks kutsuti Tallinna kalevlane A. Margevitð, kes õpetas kuidas tuleb kivi tõugata, ketast hoida, oda visata ja kepiga kõrgust hüpata. Kursuse lõppakordiks kujunes demonstratsioonvõistlus Aiavilja tänaval Tariuse pärijate krundil asunud näituseplatsil. Osalesid ka kalevlased eesotsas tulevase Venemaa rekorditeomaniku Johannes Villemsoniga. Võistluste eel tutvustas kalevlaste spordijuht Leopold Tõnson kursante võistlusmäärustega ja võistluste läbiviimise korraga.

Pärast kursuste lõppemist muretseti vajalikke spordivahendeid ning prooviti jõudu omavahelistel võistlustel. Vaatamata halbadele treeningu- ja võistlustingimustele küüniti küllaltki heade tagajärgedeni. Peatselt jõudsid Eesti kergejõustikuparemikku J. Pürn, K. Tepp, V. Laube jmt.

K. Tannebaum-Tammehoid söandas proovida esimese paidelasena oma võimeid ka väljaspool kodulinna piire. 11.-12. augustil 1912. aastal Tallinnas peetud II üle-eestimaalistele olümpiamängudele saabus ta Paidest jalgsi. 5000 m jooksus suutis ta tänu oma loomupärasele vastupidavusele paljajalu joostes jooksu lõpetada J. Villemsoni järel teisena (18.24,0 ja 18.28,8). Kolmandana lõpetas "Valvaja" võistleja E. Tanneberg (18.37,4).

Oma mälestustes meenutas K. Tannebaum-Tammehoid toonaseid treeninguid: "Jõudehetkel treenisin, vahel üsna kõvasti. Laudu ja teibaid lakaluugist sisse loopides harjutasin viskeid, kiire käiguga arendasin vastupidavust. Töölt koju tulles ei vaevanud ma end värava otsimisega, vaid armastasin ikka üle plangu karata. Tuli ette, et tegin harjutusjookse Paidest Türile ja tagasi."

Kaks aastat hiljem Riias peetud II Venemaa olümpiamängudele sõitis K. Tannebaum-Tammehoid omal kulul, 10 rubla toetust sai ta "Idu" järglaselt, Paide spordiseltsilt "Maleva". Maratonijooksus suutis mees võita 5. koha, möödudes staadionil Stockholmi olümpiamehest, tartlasest E. Reinmannist. Kolmekümne neljast starti asunust võistlejast suutis raske jooksu lõpetada vaid 11 võistlejat.

Esimese maailmasõja ajal soikus sportlik tegevus ka Paides. Siiski võisteldi Türil, Kohilas ja 1918. aastal Tallinnas teistel Eesti esivõistlustel.

Autor: Ruudi Toomsalu

Allikas: "Möödunut meenutades" [© Kirjastus AED 1999]


Järgneval lingil on näha katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenud Vene meremeestele püstitatud ausammas Messiinas:
https://www.tripadvisor.com/Attraction_ ... il=6749682
Pilt

Lisaks tasub mainida, et Karl-i vanaonu poja-poeg oli ltn Felix Tannebaum/ Tammeraid, kes teise sõja ajal oli 1. piirikaitserügemendi 3. pataljoni 12. kompanii ülem. Felixi vend Otto Tammeraid oli eestiajal tuntud metallikunstik, kes paraku haarati kaasa punaarmee ridadesse ning kes Leningradi blokaadis oma otsa leidis. Tannebaumi nimi läks eestistamise aeg lahku, küll aga on huvitav teada, et ilmselt suures rahvusromantikas sai Karl-ist Kalev, kelle abielust Linda´ga sündis poeg Lembit ning kelle poeg omakorda kannab nime Meelis.
Felix Tammeraid:
Pilt
Otto Tammeraid:
Ottojaposka.jpg
Allikas: wikipeedia


Mine “Eestlased Vene Keisririigi Sõjaväes/Estonians in the Imperial Russian Army”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist