Mis väeosa?

Teemad, mis seotud eestlaste teenimisega Vene Keisririigi sõjaväes - üksused, isikud, fotod, varustus, aumärgid jne.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7735
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Mis väeosa?

PostitusPostitas ivalO » E Okt 26, 2015 5:55 pm

Piltidel on kõik eesti poisid, fotod üles võetud 1916. aastal Petrogradis
img176v.jpg

img173v.jpg

ja pagunid
img173s.jpg
img173s.jpg (81.2 KiB) Vaadatud 3143 korda

img174s.jpg
img174s.jpg (66.82 KiB) Vaadatud 3143 korda

img176s.jpg
img176s.jpg (69.45 KiB) Vaadatud 3143 korda

img181s.jpg
img181s.jpg (90.69 KiB) Vaadatud 3143 korda

img184 s.jpg
img184 s.jpg (78.04 KiB) Vaadatud 3143 korda

img186 s.jpg
img186 s.jpg (88.49 KiB) Vaadatud 3143 korda

Kirves ja ankur oli ведомства путей сообщения- ei oskagi seda eesti keelde panna!
Väeosa paistaks aga üks olevat!

Kasutaja avatar
Wiking-Estland
Huviline
Postitusi: 871
Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
Asukoht: Viljandimaa

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas Wiking-Estland » E Okt 26, 2015 11:44 pm

Teedevalitsus, osakond.

Ben
Huviline
Postitusi: 535
Liitunud: K Okt 08, 2008 11:52 am
Asukoht: Tallinn

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas Ben » T Okt 27, 2015 11:39 am

pigem ikka transpordiministeerium. Vedomstvo on ametkond, see oli sisuliselt riigiamet, mis tagas ühendusteede (raudteed, maanteed ja vist ka veeteed) ehituse ja toimimise. Teedevalitsus oli mäletamist mööda ikka selline parimal juhul rajooni kui mitte linna tasemel kontor. Ametkond kandis (tsiviil)mundrit, aga sõja ajal pandi vähemalt rinde lähedal tagalas tegutsevad üksused sõjaväevormi.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7735
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas ivalO » T Okt 27, 2015 1:48 pm

Mehed olid siis sõjaväe- või riigiteenistujad?
Pagunitel numbrid ja nagu vene P - see peaks vast roodu tähendama?


Veel üks teistsorti pagun - 140 töörood ?
img175s.jpg
img175s.jpg (122.57 KiB) Vaadatud 3056 korda

Paelte järgi vanem allohvitser.
img175v.jpg

Vares
Huviline
Postitusi: 204
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas Vares » T Jaan 19, 2016 11:27 pm

Ma ei pööraks sellele (miteametlikule) nimekujule vedomstvo, mida sageli kohtab ka 20.sajandi alguses palju tähelepanu. Ametlik nimetus oli "Министерство путей сообщения" ja seda alates 1865.aastast. Kogu Vene impeeriumi ametnike armaada oli sisuliselt mundristatud. Tsiviilametites olid kasutusel nn poolsõjaväelised mundrid, mille puhul olid enamasti ametiastme näitajaks kraelõkmed ja mitte pagunid ning sõjaolukorras tekkisid ka tsiviilametkondadel selged alluvusvahekorrad jõuministeeriumidega, kusjuures eriti sõjaministeeriumiga.
1915.aasta veebruarist said teede ministeeriumi ametnikud, kes asusid-töötasid vallutatud territooriumidel või sõjategevuse aladel impeeriumi sees endale kraelõkmete asemel pagunid, et asi oleks nende puhul veelgi konkreetsem, sest just raudteed said üheks olulisemaks logistiliseks lüliks, mida üha enam käsutas de facto just sõjaministeerium.

Teede ministeeriumi ametnikud jagati 1915 kolmeks klassiks - kõrgem, keskmine ja alamaste. Kõrgema klassi omad said endale analoogsed pagunid nagu olid nad sõjaväe ametnikel - hõbedasel põhjaga; keskmise klassi omad said õiguse kanda välijäägrite tüüpi paguneid(фельдъегерского образца) - rohelisel põhjal. Esimesed kaks klassi võisid kanda ka isiklikku relva.
Kolmanda klassi ehk alamate astmete tegelased (sisuliselt alamväelased juba) kandsid rohelisi paguneid, mille olid tähed P.S. (П.С. = путей сообщения) ja vastavat värvi ääris, mis tähistas: roheline - teede teenistust; sinine-vedurid, vedukid; vaarika värv - liikumine aka движения; kolane - telegraaf ning violetne - materjaliteenistus. Nö vanemad kolmanda kategooria teenistujad võisid riiklike raudteede ülemate loal ja korraldusel kanda pagunitel ka allohvitseride paelu.

See eelpooltoodu oleks, "kuidas peaks olema", kui pagunitel on selgelt eristatav teede ministeeriumi märk (ja noil pagunitel enamasti siin on). Minu arust aga ei ole neil pagunitel näha P.S.'i. Vähemalt tavalises kirillitsas küll mitte, äkki on stiliseeritud "vanavene" tähed nagu noid teinekord võib sellel ajal muudel pagunitel näha?

Ben
Huviline
Postitusi: 535
Liitunud: K Okt 08, 2008 11:52 am
Asukoht: Tallinn

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas Ben » R Jaan 22, 2016 1:18 pm

see kõik, mis sa kirjutad, vastab tõele, aga ainult selles osas, mis puudutab teedeministeeriumi ametnike/töötajate välivormi panemist 1915.a. Lisaks aga kasutasid sama lõkme/pagunimärki ka sõjaväkke kuuluvate raudteevägede sõdurid ja neid oli I MS alguseks minuteada 2 brigaadi. Embleem elas üle ka revolutsiooni ja oli nõukogude armees kasutusel kuni ca 1940. Seepärast ka teistsugused lühendid pagunitel. Raudteeväed olid ja on (sest VF-s on nad siiani alles) on tüüpilised "rivitud" üksused. 140 Рбч Р ongi tõenäoliselt 140. töörood ja numbriga tööpataljon. Teedeministeeriumi meestele ette nähtud värvilis kante pole nagu samuti näha.

Vares
Huviline
Postitusi: 204
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Mis väeosa?

PostitusPostitas Vares » R Jaan 22, 2016 9:50 pm

Õigus jah! Ma täitsa unustasin, et noil olid ka ju raudteeväed. Algselt ehituse iseloomuga loodud, muutusid maailmasõja ajal osalt ka täitsa lahingulisteks (soomusrongide ja -autodega üksusteks). Kiire spikerdamine väidab suure sõja eelseks arvukuseks 1 polk (imperaatori isiklik ihu oma), 14 brigaadi ja 53 pataljoni. Lisaks veel ekspluatatsiooniga tegelevad pataljonid. Sõja algusega osa brigaade (Euroopa omadest kaks vähemalt) formeeriti ümber pataljonide suurusteks väeosadeks, mis allutati otse sõjapiirkonna juhatusele. Noil oli helerohelise paguni peal araabianumber punktiga (nagu pataljonidel tavaliselt). Ja ankur ja kirves. Midagi muud ei olnud. Ei RB'd ega PS'i.

Ju siis tehti veel juurde ka tööpataljone (RB), mis seotud samuti raudteega. Oletatavasti on ka noil pagunid helerohelised..


Mine “Eestlased Vene Keisririigi Sõjaväes/Estonians in the Imperial Russian Army”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist