Tunduks mütsi ees Uscha poolt hiljuti teematatud värvitud plekist vapp!
Mundri kohta ei oska arvata, spiiglid kangeste tolli moodi.
Kui vana Lui sellel pildil on?
Edasi teematab juba Välgu Mihkel.

Küsin vanaemalt järgi. Ta oli üsna noor, kui läks ja jäi. Püüan lähipäevadel teada saada. Kuremäe kloostri juurde maetud - ei saanud pikalt sõda pidada.

Riputan võrdluseks Uscha mütsivapi ja Saksa tolliteenistuse lõkme.

Lui oli ikka politseipataljonis. Tartu liinil sai hukka suure tõenäosusega Õvi küla kandis. Vigalas oli olnud 14.06 paiku. 37 pataljon läks läbi Tallinna, Tallinnast lahkuti 27 august. Arvatavasti sai surma juba varem 29 august. Kuulutuses on küll 30.

No kui märksõnad on Kuremäe klooster, Krivasoo ja politseipataljon siis palju variante olla ei saa. Edasine info aga kindlasti ka abiks.

Et siis kahjuks palju infot pole kirjadest välja lugeda.
Surmakuulutus on lehes: Võideldes Eesti vabastamisel bolševikest langes Lui kask 9.7.1926 lang 30.08.1944
mälestavad pataljoni ülem, ohvitserid, allohvitserid ja meeskond.
Feldposti numbrid 1983 Krivasoo
Pärnus 06.06.44 06331 D

Alla on kirjutanud
Unter,W.m. Kask
Kui targemad oskavad öelda, mis need initsiaalid tähendavad siis kirjutage.

Politsei unterwachtmeister vastab gefreiterile WH-s ja sturmmannile SS-is.
Pakun, et see Lui Kase auaste oligi.

Emajõe lahingutest kirjutab Artur Kartau: "Meiegi kaotused olid kibedad. Langes 37. pataljoni ülem Saimre. Teda asendas kapten Suude. Erna (?) lahingu lõpus jäi kadunuks hea relvakaaslane Lui Kask Orajõelt. Tuli kuulirahe all ..."

Seega teenis unterwachtmeister Lui Kask 37. politseipataljonis.

Aitäh Ivalo, aga mis tähendus nendel on, kas mingit sorti allohve või lipnik või mis ta olla võis. Jube noorelt vist mingid lõtškad sai peale. Vanaema väitis raudselt, et Lui oli politseipataljonis. Üks Narva tüdruk kirjutas talle koju ühe kirja, kus ta ilmselt üritab päästa mis päästa annab. Tekst on umbes selline: Ma olen Teie poja sõber ja me olime temaga Krivasoo külas neetud sakslaste eest peidus metsas ja kui hiiglamasuur vene armee tuli ja vabastas meid siis läksid meie teed lahku. Kiri on kirjutatud 20.09.44 Ilmselt vist see vene tüdruk ei teadnud Lui surmast aga püüdis atmaškat anda.

NB! Täiendasin teemat.
Ja vaata privasse!

Huvitav jah, et ta kirjutab tema kaduma jäämisest, tegelikult ta kaduma ei jäänud või vähemalt hiljem leiti ülesse. Vanaema rääkis ka sellest, et ta maeti algsest kohast ümber kloostri juurde - kus ta kõigepealt maetud sai seda ilmselt enam ei tea keegi. Orajõe on Treimani kandis ja sealt ta tõesti pärit oli. Ilmselt on siis ikka sama mees. Surmakuulutuses küll auastet tal pole, kuigi on teistel olemas nagu allvahtm. Johannes Suviste ja allvatm. Boris Hiis, kes on samal päeval surma saanud.

Rääkisin Arturiga. Ta polnud peale emaõje lahingut enam teda näinud. Sinna oli maetud päris palju mehi. Huvitavat sain veel teada, et nad olid Luiga kahekesi valgevene rindelt jalga lasknud ja jala koju tulnud. Vanaema mäletab seda seika, ütles, et poistel olid jalad verised. Nad olid tõepoolest olnud ka Tolliametis Häädemeestel ja seal nad sõpradeks saidki.

Väga tore, et vanahärra Kartau elu ja tervise juures.
Nüüd ka see tollivärk lahenduse leidnud.

Lui politseipataljoni mundris.


Lisan ka Lui sõjakaaslase Artur Kartau foto.

Foto "Eesti Sõjameeste Sakala Ühing 1991 X 2001" aastaraamatust.

Üksus kas 37. või 38. politseipataljon.
Umbkaudse langemiskoha saaks kuupäeva järgi kindlaks määrata.

Tere kamraadid!

Väga lahe oli leida lugemist oma onust Lui Kasest. Meil oli kodus ka kirju kus Lui kirjutab oma emale (minu vanaemale) sõjast kirju. Märkimisväärne on asjaolu, et Lui ema Karoliine rääkis ikka, et poeg langes Sinimägedes. Ju siis ajas ehk lihtsalt miskit sassi.

Aga jah kodus ei räägitud kunagi Luist, ju vist kardeti Siberisse saatmist.

Olge tugevad!
Ivar