Sai nüüd arhiivis ära käidud ning panen ka siia oma leiud kirja.
Sündinud on 14.08.1925
Teenistus saksa armees algas 04.06.1943 (arvele võetud Riias)
Palk 25.- RM kuus, kohe maksti 97 RM
Eesti SS vabatahtlike brigaad
2 vabatahtlike rügemendist Pz.Jg. Abteilungisse (leg. gren. A.Kaas 2.Kp.)
Palgakaart kehtis kas: 1) 31.10.1944 või 2) 18.12.1944 (sellest ma päris täpselt aru ei saanud)
Kindel info et teenis saksa sõjaväes on nüüd olemas kuid ehk keegi oskab nüüd öelda midagi ka selle teenistuskoha ajaloost.
Üks küs. veel. palgasaajate nimekirja vaadates olid seal sellised asjad: Az - 6411 ja bemerkung - abgeschlossen. Mida need tähendavad?
Alfred Kaas
Vaata
korra kui viitsid A.Adamsoni toimetatud raamatut idapataljonidest, krt ma ei tea täpselt aga minu meelest oli seal see nimi nimetatud kuskil. seal on nimekirjad ka kus keegi teenis. pead ei või anda aga vist esines see nimi seal raamatus.
Nüüd on aega mööda läinud ja sugulasi väisatud ning natuke infot ka tulnud.
Info on tulnud tema naise käest.
Arvatavasti lahkus Alfred rindelt 1944 sügisel Tartu rindelt. Rindel olles olla Alfred öelnud oma kaaslasele, et see asi siin kisub jamaks ning teeme õige sääred. Kaaslane oli öelnud et ei, ikka isamaa eest. Järgmisel hetkel oli kaaslane saanud pihta miiniga ning see oli otsustav. Koos mõnede kaaslastega lahkus ta rindelt ning putkes Pärnumaale koju. Peale venelaste sissetulekut pani ta end kirja Punaväkke ning saadeti valvama saksa sõjavange, kes Estonia teatrit taastasid. Ta olevat öelnud, et nii hea oli tukastada teatri uutes pehmetes toolides. Rohkem polevat ta aga sõjast rääkinud kuna oli vaikne mees nagu enamus meie meessuguvõsa liikmed ja ütles midagi ainult siis kui öelda oli. Kas ta oloi seda oma naisele ise oma sõjast tulekust rääkinud, ei taibanud küsida kuid kes niiväga ikka oma naisele sõjast rääkis, eriti veel vene ajal.
Ainuke kord, kus ta oli veel midagi kuulnud, oli sios kui Alfredil oli külas üks sõjakaaslane ja mehed koos napsu võtsid. Naine saadeti tagatuppa kuid oli kuulnud järgmist: Alfredi kaaslane olevat olnud Kloogal üks vahimeestest ning olnud tunnistajaks laipade põletamisele. See mees elas Alfredi majast 1-2 km eemal kuid ka nüüdseks juba manalateed läinud.
Selle Klooga mehe nime võn ma veel teada saada.
Info on tulnud tema naise käest.
Arvatavasti lahkus Alfred rindelt 1944 sügisel Tartu rindelt. Rindel olles olla Alfred öelnud oma kaaslasele, et see asi siin kisub jamaks ning teeme õige sääred. Kaaslane oli öelnud et ei, ikka isamaa eest. Järgmisel hetkel oli kaaslane saanud pihta miiniga ning see oli otsustav. Koos mõnede kaaslastega lahkus ta rindelt ning putkes Pärnumaale koju. Peale venelaste sissetulekut pani ta end kirja Punaväkke ning saadeti valvama saksa sõjavange, kes Estonia teatrit taastasid. Ta olevat öelnud, et nii hea oli tukastada teatri uutes pehmetes toolides. Rohkem polevat ta aga sõjast rääkinud kuna oli vaikne mees nagu enamus meie meessuguvõsa liikmed ja ütles midagi ainult siis kui öelda oli. Kas ta oloi seda oma naisele ise oma sõjast tulekust rääkinud, ei taibanud küsida kuid kes niiväga ikka oma naisele sõjast rääkis, eriti veel vene ajal.
Ainuke kord, kus ta oli veel midagi kuulnud, oli sios kui Alfredil oli külas üks sõjakaaslane ja mehed koos napsu võtsid. Naine saadeti tagatuppa kuid oli kuulnud järgmist: Alfredi kaaslane olevat olnud Kloogal üks vahimeestest ning olnud tunnistajaks laipade põletamisele. See mees elas Alfredi majast 1-2 km eemal kuid ka nüüdseks juba manalateed läinud.
Selle Klooga mehe nime võn ma veel teada saada.
Re: Alfred Kaas
Viimasest postitusest nüüdseks juba 16 aastat mööda läinud aga leidsin natuke täiendavat informatsiooni Alfred Kaas'i kohta.
Tema teenistuskohaks oli Eesti diviisi 46. rügemendi 14. kompanii (tankitõrje) ja ta sai 1944. aasta 16. aprillil Vepsküla juures granaadikildudega kergelt kätest haavata. On märgitud r. Arm ja l.Hand ja see peaks olema parem käsi / käevars ja vasak käelaba. Läks rügemendi sidumispunkti aga juba neli päeva hiljem, 20. aprillil läks oma kompaniisse tagasi, mis tähendab, et haavad pidid olema väga kerged.
Tema Erkennungsmarke kirjed olid "Ers.Btl.Estn.SS-Leg.1.Kp.452".
Tema teenistuskohaks oli Eesti diviisi 46. rügemendi 14. kompanii (tankitõrje) ja ta sai 1944. aasta 16. aprillil Vepsküla juures granaadikildudega kergelt kätest haavata. On märgitud r. Arm ja l.Hand ja see peaks olema parem käsi / käevars ja vasak käelaba. Läks rügemendi sidumispunkti aga juba neli päeva hiljem, 20. aprillil läks oma kompaniisse tagasi, mis tähendab, et haavad pidid olema väga kerged.
Tema Erkennungsmarke kirjed olid "Ers.Btl.Estn.SS-Leg.1.Kp.452".
foorum.rindeleht.ee