Tere!

Until now there are found just 2 samples of rail-velos (also known as velo-railcars). They are designed by Estonian technician Juske.
One of them is placed in the museum of railway in Lavasāre, Estonia (near Pärnu).
The other one (in the photos) is placed in the museum of bicycles in Saulkrasti, Latvia.

Kas tsiviilriietes mees võiks olla Juske?
One fragment from a period picture, officiers and some guys in civilian clothes. I wonder if this guy in civilian clothes is Juske, presenting his invention?

Kas tegu on Juskega, ei oska öelda. Aga miks see ontlik härrasmees peaks Juske olema, seda ei oska ka mitte arvata. Saulkrasti muuseumi omanik ja looja Janis Seregins saatis mulle millalgi selle Juske raudteejalgrattaga seotud ajalehe materjalid ja palus abi nende tõlkimisel. Kahjuks olen selle kirja ära kustutanud nagu äsja kontrollisin. Selles artiklis oli jutt mingist näitusest millel oli esindatud ka Juske raudteejalgratas, pilte oli seal veelgi, Juslke oma vist küll mitte. Sõjaväelastega fotol olev jalgratas erineb detailides ajalehes toodud Juske jalgratta fotost, seega ei saa kuidagi mingeid paralleele 2 raudteejalgratta vahel tõmmata. Janisel on seal läti keelses jutus midagi kirjutatud Juske poolt 1930 patenteerimisest? või sain valesti aru, eesti keelset tekstist seda justkui ei mäleta, vb et oli ka midagi....aga ega Juske nüüd sellise raudteejalgratta leiutaja nüüd küll polnud ja erinevate nüanssidega raudteejalgrattaid ennesõja ajast peaks veel alles olema rohkem kui 2 mainitud ratast (Saulkrastis ja Lavassaares). Üks laiarööpmelise tee jalgratas kaasfoorumlase Valdo Prausti erakogust peaks praegu olema koos tema muude jalgratastega Palmse mõisa tõllakuuris.
Inglise või läti keelde ei viitsi ega oska seda piskut infot panna (äsja Poolast tulnuna on lausa allergia igasugu võõrkeele vigase väänamise vastu ).

No lisan siia veel Valdo Prausti raudtee jalgratta teema Auto-moto foorumist
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=33154

Tulen veelkord tagasi selle teemat alustanud jalgrattaraami juurde.
On kellelgi andmeid selle kohta, kas 1941. aastal Eestisse saadetud "Erna" grupil oli kaasas Soome armee rattaid? Kui nad tõid üle lahe kaasa mõned velod siis on äkki see üks nendest?

Selline oletus tekkis järgmistel põhjustel:

1) Mingi osa "Erna" grupi liikmetest tegutses Rapla lähedal koos Hirvelaane pataljoniga. Järgnev lõik on võetud Tõnis Tõnissoni ja Jaanus Kiili koostatud ülevaatest 1941. aasta sõjasündmustest Raplamaal: "Raplamaal hoidsid rinnet näiteks lisaks omakaitse meestele veel Kapten Talpaku kompanii ja major Hirvelaane pataljon, aga ka Soomest saabunud luuregrupi Erna kohalike metsavendadega täiendatud üksus.".

2) Major Hirvelaan langes teises Rapla lahingus, mis toimus 20.08.1941. Uueks pataljoniülemaks määrati sõjaväelendur major August Kitsapea.

3) Teemat alustanud jalgrattaraami leidsin major August Kitsapea elumaja pööningult.

uscha kirjutas:On kellelgi andmeid selle kohta, kas 1941. aastal Eestisse saadetud "Erna" grupil oli kaasas Soome armee rattaid?

Leidsin arhiivist ühe paberi, kus on loetletud neli "Erna" meest, kes on avaldanud soovi lahkuda jalgrattur komandost.
Kõik nad olid üksusega liitunud peale Tallinna vabastamist ja selle paberi põhjal on võimatu öelda, kas see komando loodi alles peale 28. augustit või oli juba varem (juuli/august) olemas.

Velomuuseumi galeriis on üks põnev pilt. Kas on teada, kus see tehtud on?

http://www.velomuseum.ee/gallery/images ... 31-090.jpg

funker kirjutas:Velomuuseumi galeriis on üks põnev pilt. Kas on teada, kus see tehtud on?

Kas mitte Lõunalaager?

+1

Suure tõenäosusega EW sõjaväe jalgratta number

Ilmselt mitte, miks peaks olema?

Ma ise numbrite asja väga ei tea. Üks suurem numbri koguja, väidab, et sõjaväe numbritel olnud põiki triip peal.

Kõhutunne ütleb et see number käib kokku raudteega...

Baldhur88 kirjutas: ↑R Mai 15, 2020 5:45 am Ma ise numbrite asja väga ei tea. Üks suurem numbri koguja, väidab, et sõjaväe numbritel olnud põiki triip peal.

Mina ka ei tea seda numbrite asja. See "suurem numbri koguja" on ilmselt Konnaoja nimeline isand, aga kuidas ta sellise tõdemuseni on jõudnud, et sõjaväe numbritel oli põikitriip peal? Mingid kirjalikud allikad, suulised pärimused või lihtsalt fotomaterjal?
Mõned näited:
Tõesti, ühel tüübil on "püstol"


Polgupoeg Stoewer Greifiga



Erusõjaväelased - metsavennad



Igaks juhuks kordan veel, et ei tea 1920-ndate esimese poole (millesse need triipudega numbrid peaks jääma) jalgrattanumbrite teemast suurt midagi, vb olid ka sõjaväe jalgratastel sel perioodil millalgi/kohati triibuga numbrid. Sõjaväe jalgrattapark oli tollal täiessti kirju ja kaootiline ning vist ka väikesearvuline. ma ei tea sedagi, kas neil üldse tollal spetsiaalseid numbreid oli või kas üldse oli. 30-ndatel nagu teame, olid kaitseväel K-tähega jalgrattanumbrid, vist ka 20-ndate lõpul esimestel kaitseväe Wiklundidel on näha "ovaalse" kujuga tagumisi numbrimärke.
http://www.mois.ee/tmp/svratas_a1.jpg
http://www.mois.ee/tmp/svratas_suur.jpg
Muidugi peaks "suurem koguja" asja tundma ja vb ajan mina jama... aga minu "kõhutunne" arvab niimoodi.

Nii, samas teemas on viide jalgrattamuuseumi kogust pärit fotole, ilmselt 20-ndad, Lõunalaagris ports jalgrattureid, valdav enamus tundub ilma numbriteta olevat?
https://www.velomuseum.ee/gallery/image ... 31-090.jpg

Olen üsna kindel, et triipudega numbritel seos sõjaväega puudub.