Kas kellelgi on informatsiooni kui palju II liigi 3. järgu Vabadusriste valmistas Rekkori töökoda?

ei ole. aga on kellelgi aimu, kuidas ära tunda Berliinis A. Werner & Söhne töökojas valmistatud Vabadusristid?

B.

Vabadusristi III liigi 3. järku anti kokku 22 eestlasele. Esimesed 8 risti anti 1924. aasta 1. detsembrimässu mahasurumise eest ja 1925. aastal hinnati mittelahinguliste teenete eest Vabadussõjas 14 eestlase teeneid - nendest neljateistkümnest mehest 8 olid meremehed, 5 olid soomusrongide vedurijuhid ja üks III/3 anti postuumselt ühele vabatahtlikule kalevlasele, kes oli sõtta läinud koos oma alaealise pojaga.

1920. aastal anti eestlastele kokku Vabadusriste välja 1730, 1921. aastal 76 ja 1922. aastal 17 risti. 1923. aasta oli täiesti vaikne, 1924. aastal 8 risti (mässu mahasurumise eest) ja 1925. aastal viimased 205 risti.

1925. aastal väljajagatud ristid võiksid (minu arvates vähemalt) olla juba Eesti firmade (Tavast, Rekkor, Kopf) valmistatud. Aleks Kivinuka raamatus "Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918- 1940" on kogu III liigi rida Rekkori firmas valmistatud.

Oskab keegi öelda, mis firma poolt on valmistatud fotodel olev III/3? Ma ise pakuksin, et Pariisi firmalt Maison Arthus Bertrand aga, miks peaks Eesti tellima sellise tühise koguse riste Pariisist kui 1925. aastal olid võimelised ka Eesti oma firmad ilmselt tellimust täitma?

Kui ma nüüd III/3 tagumist külge teiste Vabadusristidega lähemalt võrdlesin siis ma ei olegi nii kindel, et tegu on Prantsusmaal valmistatud aumärgiga, sest erinevusi on liiga palju. Kindlasti ei ole tegu ka Tavasti ega Rekkori tehastes valmistatud ristiga ning seega jääb pinnale ainult Joseph Kopf'i nimi. On kellelgi siia võrdluseks panna mõne Kopf'i poolt valmistatud Vabadusristi revers?

Ülemine rida vasakult paremale:
VR II/3 (valmistaja Maison Arthus Bertrand)
VR II/3 (valmistaja Roman Tavast)
VR II/2 (valmistaja Maison Arthus Bertrand)

Alumine rida:

VR I/2 (valmistaja Maison Arthus Bertrand)
VR I/3 (valmistaja Maison Arthus Bertrand)
VR III/3 (valmistaja teadmata)

mul on, aga ma saan alles õhtul üles riputada. Tööarvuti ei lase Photobucketile ligi.

tegelikult aga tahtsin ma üles visata selle ristide valmistamise temaatika laiemalt. Kui keegi foormulastest tundis kadunud Hannes Walterit lähemalt, siis ehk kommenteerib. Mulle tundub, et ta võttis oma raamatus seda ristide valmistamise teemat väga lihtsalt ja ajas ka üht-teist lihtsalt segi.
Kust tuleb käibesse väide et VR valmistas firma Arthus Bertrand ? Möödunud talvel Riigiarhiivis seda asju uurides leidsin ainukese viite AB-le (vt ka AIS), et nad valmistasid hoopis VS mälestusmärke (kirjavahetus, leping ja arved). Walteri poolt VS MM valmistajaks nimetatud firmaga Freres Huguenin peeti kirjavahetust ja nad tegid pakkumise VR-de valmistamiseks. Märki, et neilt oleks ka tellitud, ei leidnud.
juba algfaasis tegi riste ka firma Henrich Kiiver Tallinnas (mh III liiki). Õhtul panen pildi juurde. Töö kvaliteetne. Sama kehtib Josef Kopfi töö kohta. Sellist sõnnikut nagu ülalolev III/3 nad endale lubada ei saanud.
Walteril puudub täielikult minu poolt ülalnimetatud Berliini firma Anton Werner & Söhne. Nende kohta arhiivis hulk kirjavahetust, samuti pahandamist viletsa kvaliteedi osas. Otsin hiljem välja numbrid, palju ja mida nad siis Eestisse saatsid.

asjatundjad, võtke sõna !

B.

et lisaks siis veel:

ERA 31-5-1820 l 43
11.apr. 1922
/.../
kokkuvõttes läks Riigikantseleile terve tellimine Saksamaal (2019 II l. 3. j.; 1 II l- 2.j.; 452 I l. 3.j.; 108 I l. 2.j.; 125m 1, järgu paela,; 200m 2. järgu paela ja 1338m 3. järgu paela) Srmk. 217.411. 75 (umbes Emk. 874.789. 75) maksma.

(seal võib minu näpuviga sees olla, telliti Berliinist 21 tk II/2-te)

ERA 1585-1-167
kohaselt valmistas firma Arthus Bertrand vastavalt lepingule 60.000 harilikku ja 15.000 lehviga VS MM.

Kui kokku valmistati 3215 Vabadusristi ja nendest 2600 olid valmistatud Berliinis Anton Werner & Söhne firma poolt siis ilmselt võib väita, et nendest kuuest ristisüdamikust, mis ma siin varemalt postitasin ja millest neli prantslasteks tembeldasin on tegelikult sakslased? Ben'i poolt postitatud andmetest tuleb välja, et III liiki Werner & Söhne üldse ei valmistanud?

Kas on võimalik, et Prantsusmaa firmad ei valmistanud siis üldse Vabadusriste? Kui see on nii siis see ülevalpool olev "sõnnik" III/3 peaks ikkagi mõne Eesti valmistaja töö olema, sest sakslastest erineb see kõvasti.

Eesti firmadest VR valmistajatest on siis tuvastatud Roman Tavast, Joseph Kopf, R.Rekkor ja Heinrich Kiiwer. Rekkori ja Tavasti toodang on kergelt tuvastatav - huvitav oleks näha Kopf'i ja Kiiwer'i valmistatud VR 1. ja 2. järgu riste.

üks Kiiweri III/1 müüdi möödunud aastal ühel saksa oksjonil. Panen õhtul kodus pildi üles. Kvaliteet uskumatult hea, aga Kopfi omadega selge vahe sees.

B.

esimeseks Kiiweri rist. Müüdi siiski oksjonil Genfis, mitte Saksamaal



ja teiseks Kopf

VR III/1 Kiiwer

Raudrist'i III/1 on s u p e r !

Kui nüüd tõesti Ben'i poolt postitatud Kiiwer'i VR on Kiiwer'i töö (enam ei tea, mida uskuda ja mida mitte) siis on seda ka Raudrist'i oma. Ning kui ma olemasolevaid pilte (foorumist ja Aleksi raamatust) võrdlen siis ma pakuks selle minu III/3 valmistajaks samuti Kiiwer'i firmat.

Nagu näha siis ei ole kindlasti tegu Rekkori, Tavasti ega Kopfi tööga, sest need on kõik väga erinevad sellest minu postitatud III/3'st.

Ühised jooned Ben'i ja Raudrist'i poolt postitatud III/1 ja minu poolt lisatud ristiga on 1. metallist E täht 2. ristiga ühes tükis olev rõnga kinnitus (eriti selle sisemine töötlus) 3. traadist väänatud rõngas lindi kinnitamiseks 4. kummis email 5. tagumise külje südamikul number kahe ja nelja horisontaalsed jooned on paksud

kataloogis oli kirjas, et ristil on mitu meistrimärki HK ja ta on originaalses Kiiweri firma karbis.
aga kvaliteedi vahe on suur.

B.

aga kvaliteedi vahe on suur.

Kvaliteedivahe mind ei häiri, sest üks on ikkagi kullast valmistatud 1. järgu autasu ja teine kõige madalam 3. järk.

Pöördesse aetud südamikuga II/2 ...

Viltuse südamikuga II/3 (paistab olema Berliini töö).
Tänud Loco'le pildi eest.