Kas tegu võib olla sõja aegsete pirnidega?

Telefunkenid ja osramid kindlasti sõja ja selle eelsest perioodist.

Müüdud siinses kaubandusvõrgus ka pääle sõda.

Romluxe müüdi poes nõuka ajal.No ütleme,et 80-datel.

Tänud vastuste eest.

Kas Telefunkeni markeeringuid saaks?

Osram on 110V peale, see on ilmselt mujalt.

Telefunkeni karbis ka OSRAMI pirn sees. Ennem ei vaadanudki mis pirn seal sees.

Osram D kui lambitüüp ja kaubamärk sündis 1930 keskel. Aga toodeti seda ka peale sõda.

Ma sellega, et meil neid ennesõja-aegseid asju siin peale sõda müüdi, pidasin silmas reparatsioone ja muud säärast, mille raames ilmus igasse külapoodi veidrat Saksa nassvärki. Mu vanaisa oli pesueht poemees nii enne kui pärast sõda, Saksa jargrattad ja peenemad Prantsuse napsud polnud alevipoe riiulitel mingi haruldus, olnuks vaid tahtjaid. Inimeste prioriteedid olid ennekõike kodumaine leib ja suhkur, mis aga olid haruldased mõlemad.

funker kirjutas: Osram on 110V peale, see on ilmselt mujalt.

Krt, jäin mõtlema...Võibolla kusagil eestis oli EW ajal juhtumisi 110V? Teab keegi?

Igasugust, kas sul kõik Osramid 110V?

On küll kõik 110V.

110 oli veel vene ajalgi, mis siin EW-st rääkida.

ivalO kirjutas:110 oli veel vene ajalgi, mis siin EW-st rääkida.

Vene ajal oli vana standard 127v (220 kahe faasi vahel, 127v faas ja null).
Vanalinna majades oli isegi veel hiljuti selline elektrilahendus. Aga 110 ei tea.

Mul paps oli Abja linavabrikus masinist. Mäletan et transmissiooni võllil esimene parempoolne ratas vedas omaette ruumis asuvat 110 voldist ,vist 50 kw Siemens Schukert alalisvoolu generaatorit(olla saadud kunagi Pärnu linna elektrijaamast). Harjad olid ikka vaks maad laiad! Valgus töölistemajadesse, töökoja seadmetele, võibolla ka eemalasuvatele sae-jahuveskile ja värnitsatööstusele. Samas mul üks süsiniidiga Osrami pirn on jälle 220 voldile- ka pärit linavabrikust.