Head 9 maid raisk!

[Välgu Mihkel]

Aastal 1940 liideti Punaarmeega Eesti kaitsevägi, kuhu kuulus 13 000 meest. 1941 mobiliseeriti 45 000 meest, 1942 pandi punavormi veel mõned tuhanded mehed, kes olid Venemaale evakueeritud. Aastatel 1944–1945 tõsteti mundreid ringi veel ca 10 000 mehel. Kokku oli II maailmasõjas ühel või teisel ajahetkel Nõukogude vägede kooseisus 70 000 Eesti kodanikku. Oluline osa neist laskis sakslaste poolele jalga, suur osa ca 24 000 meest tapeti venelaste endi poolt töölaagrites näljaga või kuklalaskudega kui rahvavaenlased. Jäi alles hoolikamalt valitud kaader, kellest moodustati 8. eesti laskurkorpus.

Aasta oli 1944, Hitler juubeldas Berliinis võidu puhul Nõukogude Liidu üle. Rahvast oli murdu ja loobiti lilli. Wehrmacht marsib ja ϟϟ heidab langetatud punalippe, Stalini pilte ja viisnurki Hitleri jalge ette. Nad on võitjad. Moskva asemel laiub üks suur pommiauk, millest aja jooksul sai päris kena järv, kus Hitlerjugend suviti purjetamas käib. Inglismaa on seotud kokku Prantsusmaaga. Soome ja Rootsi säilitavad nimelise iseseisvuse teenete eest Saksamaale Teises maailmasõjas. Ekspordivad aina suuremates kogustes graniiti ja terast sakslastele. Soome on küll vähe suurem kui võiks arvata, külgneb lausa endise Leningradi ja nüüdseks Goebbelsburgiga. Norra kui kvaliteetse aarjalase rassi kandja liidetakse Saksamaaga. Ameeriklastega saadakse kokkuleppele, et meie ei viska teile pommi ja teie ei viska meile. Juba Hitler ütles: „Üleüldse on see Ameerika üks loodusseaduste vastu seisev juutide ja neegrite ettevõtmine, mis nagunii ükskord ise kokku kukub.”

Ühesõnaga ülejäänud Euroopa on Saksamaa. Itaallased lubasid sakslastele head veini ja pizzat tootma hakata ja neile anti ka selline omamoodi iseseisvus, kus nad saavad marineerida kolmeliitristes purkidesse tomateid, vaikselt oma asja ajada ja Fiate poola talupoegadele meisterdada. Eestisse kolivad tagasi kõik parunid ja mõisnikud ning taastavad oma mõisavaldused, mis neil Eesti Vabariigi välja kuulutamisega olid käest võetud. Leegioni poistele jagatakse ülejäänud maavaldused ja antakse ka märkimisväärseid ametid pidada. Eesti koolides määratakse peamiseks keeleks saksa keel. Tänavatel pole näha mitte ühtegi neegrit ega mongoliidi, välja arvatud jaapanlased, keda turistidena veetakse ühte kindlaks määratud marsruuti pidi, ühest võidusambast teise Hitleri kuju juurde. Vahepeal viiakse ka juutide muuseumi, kus näidatakse vahast tehtud juute, mis näevad välja hullemad kui quasimodod. Näidatakse nende olematut kunsti ja ühte tuba, kus on juutide söögivahendid, või õigemini sellised konksud – need on sellevõrra erilised, et nende abil, pidid juudid aarjalaste lapsi sööma. Jaapanlased viiakse peale selle kõige nägemist hotelli, kus nad suurest kadedusest ennast kargest Eesti viinast umbjoobe joovad.
Leegioni poistele antakse tööloomadeks hea hulk töökaid Lääne-Ukrainast pärit hoholle. Mingi osa kohalikest eestlastest kupatatakse Venemaale Saksamaad teenima. Üks Venemaal teeninu rääkis: „Venelased on üks eriliselt rikas rahvas. Neil on peaaegu igal ühel, või vähemalt ühe perekonna peale oma isiklik individuaal - sitamaja. Puunikerdustega aknaaugud teevad sisse ja puha. Kõik tänavate ääred on siniseid peldikuid täis. Õnneks ehitavad nad oma peldikud nii üksteise otsa, et sellest segadusest mingitki sotti saada siis pannakse aga ühest tänava otsast tuli otsa. Jääb muidugi arusaamatuks, et kus nad siis elavad. Metsast tuleb neid kogu aeg juurde ja ei jõua neid ka kaikaga laiali ajada. Täiesti mõistetamatud tüübid. Tehti ikka nalja ja anti venelasele valida kolme asja vahel. Liitrisest pudelist kangest piiritusest ennast surnuks juua, ühe padruniga revolver või eluaegne elu oma isiklikus sitamajas. Venelane tõmbas ühe hingetõmbega liitri piiritust hinge alla, võtab revolvri, tõmbab padrunitrumli korra ringi, paneb selle meelekohale ja vajutab päästikut. Kui hästi läheb siis tuigerdab oma peldiku juurde ja vaatab ukse pealt veel tagasi ning küsib: „Kas teist korda oleks ka võimalik proovida?”, et ühest liitrist pidavat Vene hingele väheks jääma. Nii see elu siis käib, et Venemaal kogu aeg madistatakse – see ei lõpe iial. Siberist tuleb neid kogu aeg juurde. Sinna ei julge ükski mõistlik hing oma nina pista. Nii kui selja keerad, midagi pihta on pandud, kõike varastatakse. Inimesed kaovad ja haihtuvad suvaliselt, nurga taga hädal käimise ajal. Täiesti võimatu koht – karud, tiigrid ja siberlased, kasahhid, hiinlased ja jumal teab, kes veel. Vähemalt kaukaaslastega saab äri ajada. Pumpavad oma nafta välja ja saavad Wolkswagen põrnikaid vastu. Need, kes sõja ajal punaste pool sõdisid ja lõpuks vangi langesid, said lahti alles siis, kui Hitler oma kõrvad pea alla pani. Kõik sakslased käisid kurva näoga ringi ja nutsid ulguda, et Hitler kaput ja Hitler kaput. Kõik tehaste viled vilistasid – peeti suuri leinaseisakuid. Hitler pandi sarkofaagi ja siis läks kinoks. Kogu Saksamaa ladvik kukkus üksteist mürgitama, et ise järgmiseks kantsleriks saada. Saksa raudne rusikas hakkas tasahilju pehmenema. Nagu ütlesin juba, et punaarmee eestlased pääsesid mingil hetkel koju – neist alguses suurt midagi välja ei tehtud – peeti ikka ka kuidagi kodumaa reeturiteks, et miks nad õigel ajal Punaarmeest jalga ei lasknud. Teadsid ise väga hästi, millega kommunistid siin 1940–41 hakkama said. Kui palju tapsid kommunistid süütuid eestlasi, kui palju küüditati Siberisse, vägistati, põletati ja lõhuti. Kõik see, mida on meile üle 50 aasta hommikust õhtuni räägitud. Ja siis nemad ei põgenenudki punaarmeest. Muidugi sel hetkel sakslased päästsid, ja päästsidki, ja kui poleks sakslasi tulnud, siis oleks ilmselt kogu Eesti ära venestatud ja maha tapetud ja uuesti venestatud. Õnneks päästsid, aga mis nad nüüd ise paremad on. Miks nad koju ei läinud oma maale, mis tänu nad nüüd ootavad. Iga nurga pealt vahivad vastu haakristiga punalipud ja Hitleri kortsus lõust. Sini-must-valge on vastupidi algsele hoiakule keelatud, kui igandlik alaarenenud rahva sümbol. Ainukesed autod, millega siin ringi sõidame, on madala kvaliteediga Wolkswagen põrnikad ja Opel kadetid. Kes parteis on saanud natukene karjääri teha, võib endale ka Audi ostu loa saada. Igal pool tolgendavad need Saksa lontkõrvad ringi. Kämbu kari on igal pool pukis ja ajavad oma nina püsti. Ise on ennast vorstist paksuks söönud. Muud polegi kui üks praad, vorst ja hapukapsas. Õnneks on Soome TV. Muidu ei teakski, mis maailmas toimub. Need natsifritsud tüütasid siin nii ära, et paratamatult tekkis mingi põrandaalune liikumine ja õnneks oli lombi taga ka eestlasi vabaduses. Siin aga üks juut ja juut – ükskõik mis viga või lahti on, aga ikka juut on koos oma Ameerikaga süüdi jne. Oksele ajab juba see juudi jutt. Räägiti mingitest salaprotokollidest, mida Molotov ja Joachim omavahel ennem sõda kokku klopsisid. Tuli välja, et kõik see sakslaste suur päästmine oli nende endi mahitatud. Ja siis läks lahti. Kogu natsionaalsotsialism lagunes. Ei jäänud sellest midagi järgi. Hohollid läksid kiiresti koju oma enda suurt riiki tegema. Fritsudelt võeti ära nende võitjastaatus – vähemalt Eestis. Kuulutati natsionaalsotsialism inimsuse vastaseks režiimiks ja keelustati ka kõik nende sümbolid. Muidugi ei meeldinud see saksmannidele, et Eesti Vabariik oli jälle olemas. Suur haakrist, mis seisis Tõnismäel, viidi surnuaeda. Karjusid, lõhkusid ja laamendasid, et kas te Katõni mäletate – häbi peaks teil olema jne. Meie, sakslased päästsime teid kommunistlikust põrgust ja teie räägite mingist okupatsioonist ja okupantidest – te peaksite tänulikud olema. Esile kerkivad Saksa vägede vastu võidelnud eestlased, kes tõesõna räägivad, et nad võitlesid Eesti vabaduse eest ja 700 aasta orjapõlve vastu, parunite ja mõisniku härrade vastu. See jutt aga kämbudele ei meeldi. Väidavad, et kommunistide mõrtsukate sabarakud ja jubedad Stalini kõrilõikajad need jõhkarditest lastetapjad, kes punaarmees teenisid ja kõik …“
Leegioni poisid jäid peale Saksa okupatsiooni kohe päris vait – mõni ikka püüdis vahel öelda ka, et meil oli ka Eesti heaolu ja iseseisvus see kõige tähtsam, aga kahe hullu vahel tuli valida, kas Stalin või Hitler. Stalin näitas juba venelasi käsutades nende õrna lahkust, aga sakslased lubasid pudrumägesid ja olid võidukamad. Kust meie teadsime, et nad eesti rahva pea kolmandiku võrra koos nende venelastega hävitavad.

Soorollide määramise volikogu liige Indrek Avarand.