Lugesin üle 15 aasta jälle Pinni Läänemaa-sarja raamatut "September 1944/ Põgenemine" (1990), kus juttu ka nn. Haapsalu mässust. Tekst kahjuks kaunis üldsõnaline ja allikavaene. Äkki on nüüd, pea 20 aastat hiljem, veidi rohkemat toonaste sündmuste kohta teada? Meie kaasvõitlejad-läänlased vast koduloondusega tegelnud?
Pinni teksti kärbitult:
/.../Ja siis puhkeski mäss.
Miks, kuidas, mis asjaoludel, kes kelle vastu? Tüli alguse kohta eestlaste ja sakslaste vahel on liikvel mitu seletust, üks usutavam kui teine. Räägitud on haavatutest, keda tahetud Saksamaale viia, kes aga vastu hakanud. Samas kirutud sakslasi, kes laevadega lahkuvad ja jätavad Esstimaa Stalinile tallata. See ajanud eestlased vihale. Võimalik, et mõningaid mõjutusi tuli ka sellest, et eestlased püüdsid iseseivuda ja sakslased võtsid seda kui separatismi. Räägitud on Haapsalu naistest, kes liiga lahkelt andunud sakslastele ja saanud nii tüliõunaks. Keegi salapärane naine läinud koos kellegi teise veel salapärasemaga “Peterburi” hotelli (vanasse kultuurimajja), kus asusid kergelt haavatud eesti sõdurid ja viinud sinna pesukorvitäie viina. Kütnud siis seal mehed viina ja peibutavate juttudega üles- ärgu nad evakueerugu Saksamaale, vaid võtku siin kohe võim oma kätte.
Kõva kuraasiga alustatudki 20. septembri hommikul võimu ülevõtmist. Esimesena lastud maha haigla vastas oleval tänaval valvet pidanud saksa tunnimees. Lisaks võetud veel mitmelt ettejuhtuvalt sakslaselt relvad. Vangi võetute hulgas olnud ka üks saksa nooremleitnant. Lisaks rodu lihtsõdureid.
Need vangid aga pääsenud põgenema ja alarmeerinud Saksa komandatuuri. Sealt võetud raadio teel ühendus reidil seisva Saksa sõjalaevaga. Ja nii saabunudki lõuna paiku abi. Üks kohalik elanik rääkis, et nägi, kuidas kaks rühma saksa madruseid maandunud kuulipildujatega. Mõjuvama mulje jätmiseks olnud neil padrunilindid ümber kere mässitud/.../
Räägitud on ka sellest, et sakslased kutsunud endale abiks veel siin baseeruvaid vlassovlasi. Teiste andmete järgi olnud abistajateks küll Rohukülas traadi taga hoitud kalmõkkidest vene sõjavangid, kes siis relvastatud. Viimane variant tundub õigeim, sest lausa mitmes kohas on märkmeid selle kohta, et pilusilmsed mehed linnas möllanud ja näidanud üles erakordset julmust eestlaste suhtes. Haavatud eesti sõdureid pekstud, neid pillutud teise korruse aknast alla/.../
Igatahes valitses linnas 20. septembri õhtul ja ööl meeletu segadus. Öö läbi võis siin-seal kuulda laske. Alles järgmise päeva pärastlõunaks valitsenud linnas taas rahu. Surma olevat saanud nende segaduste käigus ühtedel andmetel 7 sakslast ja 4 eestlast, teistel hoopiski rohkem. On räägitud ka vaid kahest surma saanud saksa ohvitserist. “Mässule” järgnevat päeva on 13. oktoobril 1945 Rootsis ilmunud ajalehes “Eesti Teataja” kirjeldanud keegi tundmatuks jääda tahtev mees. “Teataja” artiklis öeldakse, et kella nelja paiku päeval ilmusid Haapsalu tänavatele Saksa mereväe patrullid. Eesti sõjaväelastelt nõuti igal pool pabereid. Kuid nende korrasolek ei päästnud. Kõik nad vahistati ja viidi Sadama tänaval olevasse Saksa komandatuuri. Nende hulgas oli ka “Teatajas” ilmunud loo autor.
Varsti korjatud komandatuuri hoovi hulk eesti sõdureid, nende hulgas ka üks eestlasest kolonel. Juurdetoomine aga jätkunud kogu aeg. Peagi sai selgeks, et kõik “Peterburi” hotellis olnud haavatud olid arreteeritud.
Ei läinud kaua aega, kui vahistatud rivistati ja viidi läbi linna raudteejaama. Veel praegu on linnas inimesi, kes mäletavad seda rivi, kus haavatud, sidemetes eesti sõdurid koperdasid sandarmeeria valve all läbi linna, keerasid surnuaia nurga juurest alla ja suundusid jaama poole.
/.../
Kell lähenes üheksale. Linn oli aegamisis pimendatud. Veel kostis siit-sealt üksikuid laske. Vahistatud olid paigutatud jaamahoonesse, kus neid hoolega valvati. Eestlasi toodi aga ikka veel juurde, kuni nende arv umbes 90-ni jõudis/.../
Siis tuli käsk: koguneda jaamahoone perroonile! Kolmekaupa ritta! Edasi läks teekond Paralepa metsa poole/.../
Pea oldigi Paralepa põlismändide all. Mehed rivistati üles ja nende ette ilmus linna komandant teda saatva leitnandiga/.../ Teatas, et eesti sõjaväelased on tapnud eile kaks saksa ohvitseri. Siis nõudnud/.../, et süüdlased rivist välja astuksid. Kui aga keegi ei liigutanud ega sõna öelnud, andnud veel viisteist minutit aega ja hoiatanud, et kui süüdlased ka siis endast ei teata, võetakse lihtsalt kaks eestlast ja lastakse maha/.../
Välja astunud keegi Tartu rindel haavata saanud allohvitser, kes veennud, et siin on haavatud sõdurid, kes pole võimelised mingiks kuriteoks. Süüdlast otsitagu mujalt.
See jutt aga ei mõjunud purjus ohvitserile. Kui ettenähtud viisteist minutit olid möödas, käskis ta leitnandil võtta rivist kaks meest.
Need olid jubedad minutid. Kes?! Leitnant sammus rivi ees ja valgustas taskulambiga meeste nägusid. Jõudnud umbes kümnenda meheni, tõmbas ta rivist välja ühe Viljandimaalt pärit allohvitseri, kes ühtedel andmetel olnud Nikolajevi-nimeline Eestimaa venelane. Siis liikus leitnant peaaegu rivi lõpuni ja nüüd langes valik kohaliku haigla velskrile Krassile.
Surmalemääratud käsutati rivist mõnekümne sammu kaugusele. Nendele juhiti autolaternate valgus, et kõik neid näeksid. Siis valiti mahalskmiskomandosse kuus saksa madrust/.../
Kõlas kogupauk ja kahte meest ei olnud enam/.../
Tõestamaks oma kuulumist barbarite hulka, tulistanud leitnant maaslamajaid veel revolvrist.
“See oli välikohtu otsus 21. septembrist 1944. Nüüd transporditakse teid Heltermaale kui vange,” teatas komandant.
Komandant saatjatega lahkus ja mehed laaditi veoautodele. Algas nende teekond Rohuküla suunas.
Mis meestest edasi sai, pole teada. Ilmselt jõudis üks osa neist vabasse maailma.
On räägitud ka umbkaudu samal ajal aset leidnud tülist Eesti leegionäride ja saksa sõjaväelaste vahel Rohukülas. Tüli põhjustanud see, et leegionärid nõudnud seal endale kohta samast lahkuvas laevas, mida aga nendele ei olevat antud. Siis võtnud mehed kasutusele relvad, aga kuna sakslaste ülekaal oli piisavalt suur siis sai tekkinud tulevahetuses surma vaid eestlasi.
Haapsalu mäss 20.09.1944
Suur tänu viite eest, väga põnev lugemine! Kogu lugu ise näitab taas ilmekalt, kuidas lugu suust suhu veeredes tasapisi muundub ning võib lõpuks sootuks tegelikkusest erineda. Pinni jutt näikse suures osas tuginevatki Lindsaare memuaaridele, kuigi tundub, et kellegi kolmanda vahendusel, sest ebatäpsuseid ja pisukesi lahkuminekuid episoodides leidub siin ja seal.
...
Mis puudutab seda, et Haapsalus olid nimetatud päevadel "pilusilmad", siis vastab see tõele. Tuginen siin vanade haapsallaste juttudele, mida olen mitmest suust kuulnud, ning ei näe põhjust, miks nad oleks pidanud fantaseerima...
Pärast seda, kui linn oli punaste poolt ära võetud, siis hoiti kampa saksa vormis "pilusilmi" traataia taga lausa Haapsalu linnas. Ajutine kinnipidamiskoht asus seal, kus praegu on Haapsalu veetorn. Paljudele foorumlastele peaks see kant päris tuttav olema
Pärast seda, kui linn oli punaste poolt ära võetud, siis hoiti kampa saksa vormis "pilusilmi" traataia taga lausa Haapsalu linnas. Ajutine kinnipidamiskoht asus seal, kus praegu on Haapsalu veetorn. Paljudele foorumlastele peaks see kant päris tuttav olema
ajalugu, ajalugu ja ajalugu...