Järvamaa Omakaitse

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Vasta
Meelis
Kasutaja
Postitusi: 70
Liitunud: N Aug 24, 2006 12:00 pm

Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas Meelis »

JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE

1. Järvamaa Omakaitse tekkimise ajalooline ülevaade.

a) Omakaitse asutamine maakondlikus ulatuses.

I Järvamaal tegutsenud Omakaitse üksustest moodustati 19. augustil 1941. a. Järva Ortskomandandi ettekirjutusel Järva maakondlik Omakaitse organisatsioon "Järvamaa Omakaitse", mil ühtlasi Järvamaa Omakaitse juhatajaks määrati kapten August Jaakson.
Omakaitse eelorganisatsiooneks olid metsavendade grupid. Metsavendade grupid tekkisid spontaanselt, organiseerimatult, pärast 14. juuni 1941. a. küüditamist. Sõjaväelased, endised kaitseliitlased, endisaegsed seltskonnategelased ja haritlased pagesid küüditamise kartusel metsadesse. Hiljem loodi omavaheline side, tekkisid relvastatud salgad kindla liikmeskonna, kindla korra ja tunnustatud juhtimisega, samuti kindlate ülesannetega. Sellest momendist tuleb lugeda metsavendade salka organiseeritud sõjaliseks üksuseks ja lähtudes seatud eesmärkidest, omakaitseliseks organisatsiooniks, kuigi momendil illegaalseks. Hiljem metsavendade arv tõusis mitmekordseks mobilisatsioonist hoiduvate arvel. Organiseeritud metsavendade tegevus seisnes partisantegevuses. Üksikute kohtade vabanemisega bolševike võimust kogunesid endiste kaitseliidu juhtivate tegelaste või kohapääl olevate sõjaväelaste ümber endised kaitseliitlased ning tekkis spontaanselt kohalik omakaitse, milledele hiljem saksa sõjaväevõimude poolt loodi seaduslik alus.
Nii moodustati Omakaitse üksused: Koigis 24. juulil 1941, Säreveres ja Türil 25. juulil 1941, Rakkes 31. juulil 1941, Koerus 1. augustil 1941, Paides ja Karedal 2. augustil 1941, Järva-Madises, Järva-Jaanis ja Tamsalus 3. augustil 1941 ja Tapal 4. augustil 1941.
Saksa sõjaväevõimudega loodi kontakt metsavendade juhtide poolt enamasti sakslaste saabudes kohapääle. Asulates lõid saksa sõjaväelastega sidemed asulates, lähikonnas või jällegi rindega kaasaliikunud end. kohalikud kaitseliidu tegelased. Neist määrati ka esimesed Omakaitse kohalikud juhid. Liikmeiks astusid pea eranditult kõik endised kaitseliitlased, kelledega liitusid ka nooremad metsavennad.
Enne sakslaste saabumist metsavennad ja kohtadel loodud kaitseliitlaste illegaalsed organiseeritud grupid teostasid luuret, kahjustasid venelaste tagalaliikumist, sidet, kaitsesid eestlaste varandusi hävitamise eest, eelkõige aga säilitasid eestlaste elusid. Partisantegevusega hävitati vene sõjaväelasi, arreteeriti kohalikke bolševikke jne.

2. Järvamaa Omakaitse tegevuse ülevaade 1941. a.

Osa metsavendi, üle läinud sakslaste poolele, liitusid Saksa sõjaväega ja võtsid osa lahingutest kodukoha vabastamisel. Hiljem liitusid ka paljud kohapäälsed mehed saksa sõjaväeosadega, tehes sõjaretke kaasa enamasti Tallinna vabastamiseni paljud aga kuni Eesti lõpliku vabastamiseni. Suu¬rem järvamaalaste grupp teotses Erna salgas, üle¬jäänud aga mitmesugustes saksa väeosades. Arvuline ülevaade puudub.
Tähtsamaist partisantegevusist Järvamaal oleks nimetada esmajoones 11 lahingut ja relvastatud kokkupõrget metsavendade ja hävituspataljonide ning vene sõjaväeosade vahel.
Kädva lahing - juunikuu lõpul 1941. a. Käru metsavendade ja Türi hävituspataljoni vahel. Hävituspataljon aeti laiali. Nende kaotused teadmata. Metsavendade kaotusi polnud. Saagiks saadi üks mootorratas ja üks jalgratas.
Vändra lahing - 6. juulil 1941. a. Lahing toimus Pärnumaal ning andmed lahingtegevuse kohta puuduvad. Järvamaalasist võttis lahingust osa 10 metsavenda Pikmetsalt n.-seers. J. Muru juhtimisel.
Koigi lahing - 7. juulil 1941. a. Koigi metsavendade ja hävituspataljoni vahel. Hävituspataljoni kaotused 35-50 meest surnutena. Metsavennad kaotusteta.
Koeru piirk. Jõeküla metsas asunud metsavendade grupi kallaletung 7. juulil 1941. a. punaarmee Nahkanuia õhuvaatluspostile, milline vallutati. Üks venelane sai surma, üks haavata, kuna üks vahistati. Metsavennad kaotusteta.
Põikval 8. juulil 1941. a. tulevahetus metsavendade ja Türi hävituspataljoni vahel. Hävituspataljon kaotas ühe mehe surnuna, haavatute arv teadmata. Metsavennad kaotusteta.
Jõeküla lahing - 8. juulil 1941. a. Koeru metsades olevate metsavendade ja hävituspataljoni vahel. Hävituspataljoni kaotused surnutena 8 meest, haavatuid pole teada. 3 metsavenda vangistati bolševike poolt ja leiti hiljem metsikult mõrvatuina.
Järva-Madise lahing - 26. juulil 1941. a. Erna salga ja metsavendade poolt taheti likvideerida Albu valla täitevkomitee ja punaarmee vaatluspunkt Järva-Madise alevikus ning või bolševikelt eestlaste kätte haarata. Pealetungist, võttis osa 30 meest leitn. Jaanholdi ja leitn. Pagi juhtimisel. Relvastuseks vintpüssid ja kaks püstolkuulipildujat. Üle kahe tunni kestnud tulevahetus ei andnud tagajärgi, kuna vaenlane oli suures ülekaalus. Eestlaste kaotused üks surmasaanu, üks surmavalt ja üks kergelt haavatu. Hävituspataljoni ja punaarmee kaotustest puuduvad usaldusväärsed andmed.
Anna lahing I - 30. juulil 1941. a. 30 Anna metsavenna ja Läti hävituspataljoni vahel. Hävituspataljoni kaotused 4 meest surnutena. Metsavennad kaotusteta.
Kautla lahing - 30. ja 31. juulil 1941. a. Punaarmee ja hävituspataljoni suured jõud tungisid Kautla metsavendade piirkonda sihiga hävitada metsavennad. Lahingu võtsid vastu metsavennad ja Erna salga liikmed. Kuna võitlused enamalt toimusid Harjumaa piires, siis puuduvad lahingu kohta täpsemad andmed. Vastase kaotusi hinnatakse kuuldustel üle 150 langenu. Albu vallast päritolevaid eestlasi-mehi langes Kautla lahingus 9.
Simisalu lahing - 31. juulil 1941. a. Hävituspataljon tungis ca 50-60 mehega metsavendade piirkonda Järva-Madises. Tekkis rida vähemaid kokkupõrkeid ca 30 metsavennaga. Hävituspataljon löödi tagasi, palju haa¬vatuid kaasa viies. Metsavennad kaotusteta.
Anna lahing II - 31. juulil 1941. a. 80 metsavenna ja vene regulaararmee vahel. Vaenlase kaotused 35-50 langenut. Metsavendade kaotused 10 langenut ja 1 tead¬mata kadunu.
Partisantegevuses peetud lahingute kohta vt. lisa nr. 1.
Peale loetletute kahjustati partisantegevusega vaenlase tagala liiklemist ja järelvedu sildade ja raudteede lõhkumisega, telefoniliinide läbilõikamisega, üksikvirgatsite kõrvaldamisega, bolševistlike tegelaste arreteerimisega jms.
Tähtsamad luureandmed Saksa sõjaväele saadi Kautlas tegutsenud Erna salgalt, kelle liikmed olid saabunud Soomest parašütistidena ja omasid raadiosaatjaid.
Neid abistasid arvukad metsavennad. Viimastest olid paljud pärit Kautla lähemast ümbruskonnast, tundsid hästi maastikku ning kohalikke elanikke ja olid päämisteks teadete hankijaiks. Luureandmete hankimine ja raadioteel edasiandmine Kautlast Saksa sõjaväele toimus pidevalt kuni 31. juulini 1941. a.
Luureteenistust teostasid eestlased-omakaitselased Saksa sõjaväe tarbeks ka sakslaste saabumisel. Peamiselt toimus see frondist läbitulnud põgenikelt andmete hankimisega ja saadud teadete edasitoimetamisega Saksa sõjaväe juhtkonnale. Järva-Jaanis saadeti ühel juhul salakuulaja vaenlase poolele ülesandega määrata kindlaks nende laskepatarei asukoht. Ülesanne täideti ja saadud andmeil hävitati vaenlase patarei. Metsavendade poolt hangiti Saksa sõjaväele luureandmeid Kolus, Põikval, Kirnas, Käreveres, Pikmetsal ja Retlas, kus luuretegevusel sai surma kokku 4 metsavenda. Tulevahetusel luurajate ja vene sõjaväe vahel oli kaotusi ka vaenlasel, ent arvulised andmed puuduvad.
Türil hangiti rinde püsides linna piires seitse korda vaenlase tagalast väärtuslikke luureandmeid, sellel salakuulajaid igakord läbi rinde saates. Kaotusi ei olnud. Luure tulemused Saksa sõjaväe juhtide poolt eriliselt hinnatud.
Bolševistlikke tegelasi vahistati Järvamaa omakaitselaste poolt:
- Järva-Jaani piirkonnas 14
- Koeru piirkonnas 27
- Paide piirkonnas 146
- Tapa piirkonnas 114
- Türi piirkonnas 114
Kokku vahistati Järvamaal 415 bolševistlikku tegelast.
Kohtuotsused tehti komisjonis.
Saksa sõjaväe abistamisi on registreeritud Rakkest 10 juhtu. Mujal pole arvulisi registreerimisi tehtud. Järva-Jaani piirkonnas anti ajavahemikus 2. kuni 20. augustini 1941. a. igapäev teejuhte. Sakslaste peamine abistamine Omakaitse poolt toimus valveteenistusega, mille kohta andmed vt. p. 2, f.
Politsei abistamiste teostati väga paljudel kordadel. Üksikjuhud registreerimata. Sageli teotses Omakaitse koguni politsei ülesannetes.
Rinde nihkumisega Järvamaalt ja maakonna muutudes vahetuks tagalaks, jäi suur arv vene sõdureid metsadesse, liikudes pidevalt kagusuunas, sihiga jõuda Venemaale.
Omakaitse jälgis venelaste liikumisi ja igal võimalusel korraldas nende venelaste tabamiseks haaranguid. 20. augustil 1941. a. teostati kohaliku komandandi korraldusel suurem haarang Järva-Madise läänepiirkonnas. Haarangul surmati tulistamisega mõned venelased, kes endid vangi ei andnud.
Septembri algul 1941. a., pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte, suurenes metsades ümberhulkuvate venelaste arv mitmekordselt. Nende salgad olid kuni 200-mehelised, enamasti politrukkide juhitud, kes sõdurile keelasid vangiandmise. Vene sõdurid pidasid partisansõda, olles pea kõik varustatud püsside, automaatpüsside, käsigranaatide ja isegi kuulipildujatega. Venelased röövisid elanikelt toiduaineid, tsiviilrõivaid jne. kusjuures esines tihti kokkupõrkeid omakaitselastega. Esines juhtumeid, et talu venelaste poolt süüdati ja elanikud mõrvati. 4. septembril 1941. a. teatati kogu Järvamaa põhjapoolsetelt metsaaladelt vene sõdurisalkadest; salkade tugevus kõikus 30-50 meheni, Järva-Jaani ümbruses isegi kuni 200 meheni. Salgad liikusid suunas - Tartu-Pihkva sihiga jõuda Venesse. Omakaitset informeeriti salkade liikumisest ja tehti ülesandeks:
a) venelaste salkade liikumine seisata,
b) suuremad salgad relvtulega laialipillutada, ümberhaarata ja vangistada, vastupanu korral hävitada.
Mõnedest vene sõdurite salkadest teatati ka Paide linna ümbruse metsa- ja sooaladelt. Kuna soo ulatub põhjast tihedalt linnani, oli olukord linnaähvardav, eriti aga seepärast, et linna lähedal rabas asus linna elektri jõujaam.
4. septembril 1941. a. kell 22.00 alustas Paide ja ümbruskonna omakaitse järgmist tegevust:
- üks poolrühm rühmaülema juhtimisel okupeeris Eivere küla ülesandega - edasitungivaid venelasi tõkestada;
- rühm koosseisuga 55 meest okupeeris Palivere, Kotka ja Vissuvere külad ja teostas luuret põhja
osas;
- rühm koosseisus 98 meest okupeeris Lõõla, Tudavere ja Eppo külad ning teostas luuret põhja ja lääne suunas.
Ülalmainitud rühmade ülesanded olid: koostööl kohalike elanikega avastada venelaste asukohad, nende sal¬gad ümberpiirata ja sõdurid vangistada, vastupanu korral ka hävitada.
Omakaitse rühmad olid ülaltähendatud rajoonides tegevad kuni 8. septembrini 1941. a.
5. kuni 8. septembrini võeti põhjapool Paidet 11 venelast vangi ja umbes 20 venelast hävitati vastastikkusel tulevahetusel.
Pääle ülaltoodud tegevuse oli omakaitse kogu Järvamaal tegev, et tabada vene sõdureid-bandiite.
Eriti raskes olukorras oli Järva-Madise omakaitse, kuna põhjast läbi metsade vene sõdurid rühmiti (rühmas kuni 100 meest) Tartu suunas liikusid. Sama tuleb ütel¬da ka Järva-Jaani ja Koeru kohta. Järva-Jaani kui alev ja raudteejaam oli eriti ohustatud, kuna siin asusid Saksa sõjaväe bensiinivarud.
7. septembril 1941. a. saadeti Paidest ühest julgestuspataljonist (julgest. pat. 183), milline oli moodusta¬tud Järva vabatahtlikest ja veel siin asus, Järva-Jaani ja Järva-Madisesse, kogusummas 15 meest, kes mõned päevad puhastustööd toimetasid.
Haarangute ülevaate kohta vt. lisa nr. 2.
Järvamaa omakaitselased teostasid vahi- ja valveteenistust raudteejaamades, raudteeliinidel, sildadel, maanteedel, valvati tähtsamaid käitisi ja ladusid, teostati valveteenistust sõjavangidele.
Arvulised andmed vt. lisa nr. 3.
Järvamaa Omakaitse algatusel ning juhtimisel värbati sügisel 1941 mitmesugustesse Saksa sõjaväeosadesse kokku 542 vabatahtlikku.
Ülevaatlikud andmed vt. lisa nr. 4.
Saateteenistusse rakendati 1941. aastal Järvamaa Omakaitse liikmeid 19 juhul ca 12000 vene sõjavangi edasitoimetamiseks vangilaagreisse. Transport toimus nii raud- kui maanteedel ja ulatus üksikjuhtudel kuni Riiani. Saateteenistusest võttis osa ca 300 omakaitselast.
Mitmesuguseid mürske Järvamaal kogutud ja Saksa sõjaväele üle antud 92 ja miine 230. Mürske hävitatud 65. Miinivälju Järvamaal ei esinenud.

3. Järvamaa Omakaitse organisatsioon ja koosseis.

Järvamaa Omakaitse organisatsioon tekkis rinde lii¬kumisega põhja poole ja üksikute maakohtade vabastamisega pidevalt ning spontaanselt otsekohe vene sõjavägede lahkumisel.
Nii moodustati omakaitse üksused:
- Koigis 24. juulil 1941. a.
- Säreveres 25. juulil 1941. a.
- Türil 25. juulil 1941. a.
- Rakkes 31. juulil 1941. a.
- Koerus 1. augustil 1941. a.
- Paides 2. augustil 1941. a.
- Karedal 2. augustil 1941. a.
- Järva-Madises 3. augustil 1941. a.
- Järva-Jaanis 3. augustil 1941. a.
- Tamsalus 3. augustil 1941. a.
- Tapal 4. augustil 1941. a.
1941. a. juulikuul teotses Järvamaal neli omakaitse rühmitust, nimelt Koigis, Türil, Säreveres ja Rakkes. Augusti-, septembri- ja oktoobri kuudel teotses Järvamaal 10 omakaitse ringkonda ja 3 kasarmeeritud valverühma. Novembri ja detsembri kuudel tegutses Järvamaal 5 omakaitse piirkonda, 2 üksikkompaniid, 2 üksikrühma ja 3 kasarmeeritud valverühma. Alates 1. jaanuarist 1942 kuulub Järvamaa Omakaitsesse 5 piirkonda, 3 üksikrajoon ja 5 kasarmeeritud valverühma.
Tapa ja lähema ümbruskonna omakaitse üksused olid allutatud Virumaa omakaitse juhatajale kuni 9. oktoobrini 1941, mil ka Tapa arvati Järvamaa Omakaitse organisatsiooni.
Järvamaa Omakaitse liikmete arvulise seisu kohta mitmesugustel aegadel vt. lisa nr. 5.
Esimeseks Järvamaa Omakaitse ülemaks määras Järva¬maa Ortskomandant oma ettekirjutusega 19. augustist 1941 kapten August Jaakson'i, kes töötas Järvamaa Omakaitse juhatajana kuni 1. aprillini 1942, mil määrati teenistushuvides Tallinna, Politsei ja Omakaitse Valitsusse jaoskonnaülemaks. Alates 1. aprillist 1942 on Järvamaa Omakaitse juhatajaks major Jaan Jaagund.
Omakaitse juhtivate isikute nimistu vt. lisa nr. 6.
Järvamaa Omakaitsest lahkunud ja juurdetulnud liikmete arvulist ülevaadet vt. lisa nr. 7.

4. Järvamaa Omakaitse majanduslik areng.

Metsavendade esimesteks relvadeks olid maailmasõjast ja Vabadussõjast järgijäänud ja -jäetud vintpüssid, nii või teisiti järgijäänud ja peidetud jahirelvad, üksikud peidetud kaitseliidu püssid, metsavendadeks hakanud sõjaväelaste poolt kaasatoodud relvad ja hiljem bolševike võimumeestelt, militsionääridelt, hävituspataljonlastelt ning vene sõduritelt jõuga võetud relvad. Laskemoon samuti. Lisaks tarvitati lõhkeainena kivilõhkumistest järgijäänud ning peidetud lõhkeainet.
Liiklusvahendeiks kasutati päämiselt jalgrattaid. Oli ka üksikuid rekvireerimisest päästetud mootorrattaid; viimaseid saadi lisaks üksikute vene sõdurite-mootorratturite vangistamistel, samuti bolševistliku võimu esindajate kinnipüüdmistelt nende mootorrattasõitudel. Võideti ka üksikuid autosid, millised hiljem läksid Saksa sõjaväe käsutusse.
Hiljem, Saksa sõjaväe saabudes, saadi relvi venelas¬te poolt mahajäetud püsside, kuulipildujate ja muu relvastuse ning laskemoona näol. Relvastust täiendati tublisti haaranguilt saadud sõjasaagiga.
Toitlustamine metsavendade ajajärgul sündis talupidajate poolt, kellede kaaluv enamus oli bolševismivaenulik. Eesti naistel on metsavendade toitlustamises tähtsaim osa.
Omakaitse algpäevil korraldati haaranguil käijaile ning kasarmeeritud või osaliselt kasarmeeritud omakaitselasile ühistoitlustamist naisomakaitse poolt tasuta. Toitaineid toodi talupidajate poolt annetustena märkimisväärselt suurel hulgal. Tekkinud kulud kaeti peamiselt loodud omavalitsusasutiste summadest, mida saadi annetustena, aga ka laenudena.
Omakaitse loomisel saadi palgaavansid laensummadena omavalitsusasutistelt. Laen kaeti hiljem Sisedirektooriumilt. Kindlad palgamäärad pandi maksma Eesti Omavalitsuse poolt, kusjuures arvestati juba saadud avansse.
Toimkondlastele maksis kohalik Saksa komandantuur Rmk. 1.20 päevas, hiljem reguleeriti see summa reavõitleja kuutasumäära alusel. Toimkondlastele maksetavad summad tasuti Saksa sõjaväeasutiste poolt kuni 1. jaanuarini 1942.
Mõnel pool Järvamaal (näiteks Türil) korraldas omakaitse ka nende kohalike elanike toitlustamist, kes sõjaolukorras kantud kaotuste tõttu ei omanud üldse või küllaldasel määral toiduvarusid või puudusid toiduvalmistamise võimalused.
10. augustil 1941 toimus vaenlase õhurünnak vabastatud Paidele. Rünnaku eesmärkideks olid Järvamaa Omakaitse staap, mis sai tabamuse staabihoonesse, kuid õnneks 150-kg lennupomm ei lõhkenud (20 mtr. majast eemal lõhkes kaks sama rasket pommi suuremat kahju tekitamata); teis¬teks rünnakeesmärkideks Saksa sõjaväeosade majutamispaigad, kuhu vaenlane saavutas osaliselt täistabamusi. Saksa sõjaväelastel ja Paide tsiviilelanikkonnal oli mõningaid inimkaotusi. Majanduslikud kahjud olid vähesed.
Kasutaja avatar
Parabellum
Huviline
Postitusi: 696
Liitunud: L Sept 26, 2009 10:49 am
Asukoht: Reval

Re: Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas Parabellum »

Siit lahingute nimekirjast on välja jäänud Türil toimunud Kuresoo Oja lahing.Kuigi seal osalesid ka saksa väeüksused,võttis ikkagi sealt osa ka rahvuslik omakaitse.
Punaväe positsioonid asusid Kuresoo Oja kaldal ja sealt linnulennult 500 m staabid ja teine liin.Kuresoo oja asub Türilt välja sõites Rapla suunas ja ennem silda.Tänapäevaks on see oja väga kokku kuivanud ja muutunud tavainimesele lihtsaks magistraal kraaviks.Lahingute aegu oli see aga laiem ja samuti ka kiirema vooluga.
Türilt peale silda Rapla poole asuvas metsatukas on tänapäevani säilinud aimatavad punavägede positsioonid.Kaevikute liinid jooksevad metsas suht pikalt.
"Si vis pacem,para bellum."
Kasutaja avatar
Parabellum
Huviline
Postitusi: 696
Liitunud: L Sept 26, 2009 10:49 am
Asukoht: Reval

Re: Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas Parabellum »

Türi piirkonna Omakaitse juht oli kprl.Siegfried Viirman.
"Si vis pacem,para bellum."
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas ivalO »

Omakaitse mehed Karinu mõisa trepil.
1943 -1944
Tuvastage mehed!
Karinu.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas ivalO »

Kui Karinust kedagi ei ole, siis Järva-Jaanist peaks siin foorumis vast ikka rahvast olema?
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Järvamaa Omakaitse

Postitus Postitas uscha »

Järvamaa Omakaitse liige Johannes koos naise Silvi ja tütrega.
Seljas on 1936. aasta lõikega Kaitseväe üleajateenija allohvitseri/ohvitseri vormikuub, mille pagunitel on Kaitseliidu Järva maleva ja jalaväe allüksuse eraldusmärgid.
Manused
ok.jpg
foorum.rindeleht.ee
Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”