1941. aasta lahingud Raplas

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » L Juul 18, 2015 9:30 pm

Ülevaade koostatud Tõnis Tõnissoni ja Jaanus Kiili poolt

1941. aasta 2./3. augustil asutas Hans Hirvelaan relvaüksuse Eesti vabatahtlike kompanii. 12. augustil otsustati seda suurendada veel ühe kompanii võrra ning üksust teatakse hiljem Hirvelaane pataljonina (Eesti Vabatahtlike Esimene pataljon). Kompanii suurus oli 100 meest ning kuni 20 relvastamata meest luuretegevuseks. Ohvitserkond koosnes suures osas Venemaale saatmise eest metsa varjule läinud Eesti lendur-ohvitseridest. 1. kompanii ülemaks sai lendur-kapten Johannes Kant, 2. kompaniid juhtis lendur-kapten Aavo Ürgsoo, majandusülemaks oli lendur-kapten Oivo Soots, käsundusohvitseriks lendur-kapten Juhan Ainjärv. Pataljoni formeerimisele asudes määras Hirvelaan 3. rühma ülemana võidelnud ja Rapla lahingus põrutada saanud leitnant V. Aasoja pataljoni adjutandiks, 2. kompanii ülemaks ja formeerijaks sõjaväelendur major August Kitsapea ja viimase abiks sõjaväelendur kapten O. Sootsi. Rühmaülemaiks olid uue pataljoni 1. kompaniis lipnikud H. Vesiloik, V. Ruus ja H. Jõgeva. Leitnant J. Olljum määrati sideohvitseriks, kapten Juhan Ainjärv Rapla kaitseliidu ülemaks alates 9. august 1941. Esimese kompanii ülema kapten Kant'i abiks sai leitnant P. Pärna, 1. kompanii varustuse korraldajaks (vooriülemaks) sai sõjaväelendus leitnant K. Kava ning 2. kompaniis kapten Soots. 12. augustil oli pataljonis 166 meest, kellest kümme olid staabis ja 108 esimeses kompaniis ning 48 – teises kompaniis. Esimene 2. kompaniisse registreeruja oli reservleitnant J. Kesamaa, endine Lohu jaamaülem koos 20 mehega. Ta määrati 2. kompanii esimese rühma ülemaks. Samal päeval liitus veel kümmekond meest, nende seas ka reservleitnant Herbert Pooman, end raudteeametnik Tallinnas. H. Pooman oli hea luuraja, kellena ta oli otse asendamatu, kuna ta oli osav, visa ja hulljulge.

Tipphetkel kuulus pataljoni koosseisu ümarguselt 300 meest. Hirvelaane pataljoniga liitusid ka ernalased - kaks Kautla laagris olnud rühma jõudsid ohvitseride juhtimisel 4. augustil läbi rindejoone sakslaste poole ja astusid äsja Türil moodustatud eesti vabatahtlike pataljoni, mida juhtis major Hirvelaan. 4. augustil liitus pataljon Saksa armeega täites selleks vajalikud formaalsused (sõdurilepingud, truudusvanne jne.). Esialgu rakendati pataljoni Türi-Rapla suunal, hiljem, augusti teises pooles, osales üksus ka Tallinna vabastamises.

30. Juulil 1941 alustasid Saksa väed Eestis üldpealetungi Rakvere – Narva ja Tallinna suunas. Tallinna kaitselahingute tsoon haaras ka tänase Rapla maakonna alad. Punaväe kaitseliin oli esmalt kavandatud Kasari mõis – Vigala – Jädivere – Järvakandi – Rapla – Maidla – Triigi – Anna joonele. Kuna esmane siht oli saksa vägedel jõuda Narvani, siis sinna suunati ka esimene rünnakuhoog. Sellega seoses aktiveerusid ja Rapla ümbruse metsavennad, kes lootsid organiseeritud tegevusega piirkonnast nõukogude väed juba enne saksa vägede saabumist välja tõrjuda. 3. augustil oli Türis moodustatud Hirvelaane pataljon. Selle liikmed olid andnud Saksa 389. rügemendi komandörile R. Kozile sõdurivanne, milles lubati võidelda ustavalt, kuni Eesti pind on vaenlastest vaba. Seejärel sõlmiti sakslastega ajutised teenistuslepingud, et saada varustust ning olla palgal ja toidul. Juba samal hommikul moodustati Hirvelaane pataljoni juurde sakslaste eeskujul 50-meheline eelväe grupp, mida hakkas juhtima 1. kompanii ülem lendur-kapten Johannes Kant. Peale tema kuulusid ohvitseridest sellesse gruppi kaptenid J. Ainjärv ja Oivo Soots ning mereväeleitnant P. Pärna. Esimeseks ülesandeks oli luure Kehtna suunal. Lähtekohaks sai mõni tund varem sakslaste poolt vabastatud Lelle. Sealt tehti ööl vastu 7. augustit pisike kõrvalepõige Vahastusse, kust peletati välja punased ja anti võim üle kohalikele.

8. augustil korraldas sakslaste väike motoriseeritud eelüksus ootamatu sööstu Lellest Kehtnasse ja sealt edasi Raplasse. Sakslaste äkiline ilmumine on kohapeal baseerunud venelaste üksusi ilmselt niimoodi ehmatanud, et kõikjalt taganeti kiirustades. Lühiajaline tulevahetus oli vaid Keava ja Tallinn-Viljandi maantee ristis. Rapla jäeti maha praktiliselt ühegi püssipauguta.

Kohe sakslaste kannul viidi Lellest Kehtnasse varem moodustatud Kehtna Omakaitse grupp ja mõni tund hiljem jõudis Lellest Kehtnasse ka Hirvelaane pataljoni eelgrupp. Vahepeal oli grupi juhtkonnas toimunud muudatusi: ohvitseridest olid juurde tulnud leitnantid Voldemar Ruus, Evald Mardo ja Hans-Elmar Jaanhold. Samas kutsuti kapten Soots tagasi major Hirvelaane käsutusse.

Kärus paiknenud Saksa rügemendistaabis oli otsustatud venelaste poolt maha jäetud Rapla enda valdusse võtta. Selleks selleks pandi vabatahtlikest kokku 15-liikmeline Rapla ja Valtu omakaitselastest grupp, mille juhiks määrati leitnant J. Ainjärv. Juba samal õhtul sõiteti Raplasse ja asuti positsioonidele. Staap paigutati alevi keskele postkontorisse, meeste majutamiseks kasutati lähedaloleva haridusseltsi rahvamaja ruume. Ööhakuks saatis kapten Kant Raplasse omakaitselastele toeks ka ühe jao oma meestest, et tugevndada alevi kaitset. Järgmise päeva, 9. augusti hommikul, asus Kant ka ise Raplasse et olla meestele lähemal. Rühma staap ja reservid jäid endiselt Kehtnasse. Päev kulus alevi kaitse organiseerimisele, uute vabatahtlike registreerimisele. Vabatahtlike hulgas oli palju metsavendi, kes olid Rapla vabanemisest kuuldes metsast välja tulnud. Vaatamata täiendusele elavjõus jäi meeste relvastus endisele kesiseks, siin ei olnud sakslased esialgu eriti varmad abi tooma. Muude pakiliste toimetmiste hulgas kinnitas kapten Kant, kui kõrgeim sõjaväeline juht kohapeal, Rapla vallavanemaks juba enne 1940. aasta pööret seda ametit pidanud Juhan Amburgi. Õhtul otsustati Saksa rügemendi staabi soovitusel saata järgmise päeva varahommikul Põhja (ehk Tallinna) suunas välja kolm luuregruppi, mida asusid juhtima leitnandid Kava, Mardo ja Jaanhold. Vaenlase võimalikku rünnakut oodati just sellest suunast.

10. augusti hommikul kell 6, paar tundi pärast seda kui luuregrupid olid välja saadetud, teatas Kuusiku mõisavalitseja ja kohaliku Omakaitse grupi juht Truu telefonitsi kapten Kant'ile, et tema luurajate andmetel kogunevad punaarmeelased hajutatud gruppidena lennuvälja piirkonnas. Osa neist oli selleks hetkeks alustanud jalgsi liikumist Rapla suunas. Teade oli äärmiselt väärtuslik, sest nii võideti aega aeg ja suudeti alevi kaitse ümber korraldada. Positsioonide raskuspunkt viidi põhjapoolselt küljelt üle edelasse. Enam-vähem arvesse tulevad relvadega mehed seati liinile Järvakandi ja Kuusiku teeristi vahelisele alale, kust kaitset venitati edasi kuni Rapla koolimaja lähistel olnud künkani. Ümberkorraldustega saadi valmis kella seitsmeks.

Lahingülesannet üle korrata polnud mingit vajadust - juba eelmisel päeval oli otsustatud Raplat lahinguta mitte loovutada, pealegi oli Saksa rügemendistaabist lubatud, et õigeks ajaks jõuavad kohale ka Järvakandi suunalt liikuma hakanud täiendavad Saksa üksused. Lahingu alguse ajaks oli kapten Kant'i kompaniis 120 meest. 30 neist, leitnant Jaanhold'i (langes Hagudi juures) rühm, oli luures, kohal oli 90 meest. Neist seati lahinguliinile 70. Kaitsjate kasutada oli kaks raskekuulipildujat, kolm kergekuulipildujat ja umbes 50 püssilaskurit.

Lahing algas kella 9 paiku. Venelased üritasid Raplasse siseneda üle Tammemäe. Seal ootas neid aga leitnant Ruus'i rühm, kelle raskekuulipilduja üllatas vaenlasi nende marsil Kuusiku – Rapla maanteel. Kolonn jooksis küll algul laiali, kuid kogus ennast siis kiiresti ja asus pealetungile. Paraku põrkusid venelaste korduvad ründekatsed ikka ja jälle tihedast tulemüürist tagasi. Kella ühe ja kahe vahel pärastlõunal käis Raplast läbi üks sakslaste jalgratturite rühm. Sõdurid tulid kuulipildujatega eestlastele seniks toeks kuni leitnant Ruus oma rühma venelaste vihase surve eest pisut tagasi tõmbas ja mehed uutele positsioonidele seadis. Siis sakslased lahkusid, andes mõista, et sama võiksid ka eestlased teha. Eestlastel oli aga veel lootus Järvakandi suunalt tulevale tugevamale abiväele. Kella 14-st alustasid venelased totaalset pealetungi kõigis lõikudes. Teistest pisut eespool asunud Ruus'i rühma taandumise järel pidi rünnaku vastu võtma leitnant Jõgeva 1. poolrühm, mis paiknes paremal tiival koolimaja taga künkal ja leitnant Aasoja rühm vasakul tiival, mitte kaugel Rapla-Kuusiku-Raikküla teeristist, umbes praeguse tööstuspargi kohal. Tsentrist toetas neid sel hetkel veel alevi piirialal asunud Saksa kergekuulipildijate jagu, kuni leitnant Ruus'i rühm ennast alevi piiril Rapla-Kuusiku-Raikküla teede ristis, sisse seadis. Samal ajal asus Raudteejaama teel (tänane Viljandi maantee) positsioonidele pool varurühmast. Teine pool varust oli valmis alevi keskel vaenlast vastu võtma. Selle tarvis oli kohaliku bensiimijaama juurest leitud liivakottidest ehitatud vajalik hulk laskepesasid. Leitnant Jõgeva teine pool rühmast kaitses alevit Tallinna poolt, paiknedes Rapla-Tallinna teel umbes praeguse bussijaama kohal. Koolimajas, leitnant Jõgeva 1. poolrühma selja taga, oli sisse seatud laatsaret, mis oli valmis haavatuid vastu võtma. Kella viieteistkümneks oli suurtükituli, mis algas pärastlõunal kella 1-2 vahel üksikute laskudega, muutunud tihedaks, õnneks siiski ebatäpseks tuleks. Kella 16.30-17 vahel tulistas ka Saksa patarei Kehtna lähistelt eestlaste positsioonide ette. Kapten Kant on hiljem selle kohta öelnud: „See oli omastkohast isegi koomiline, sest suurtükk laskis umbes samast suunast, kust vaenlanegi.“ Kella 16 ja 17 vahel jõudis Tallinnast Raplasse hävituspataljoni üksus ja võttis kohad sisse Rapla vallamaja lähistel. Sealt sai tol ajal tule all hoida ka raudteejaama teed, mida Hirvelaane pataljoni mehed taandumiseks vajasid. Umbes samal ajal ilmusid välja ka Vene tankid, nende plaan oli selgelt aimatav: Mahlamäe kandist ümber minna ja alevi kaitsjaid selja tagant rünnata. Nüüd oldi juba kolmest küljest vaenlase tule all ja ümberhaaramise ohus. Enam-vähem selline oli väga skemaatiliselt esitatult 10.augusti lahingupilt. Jätkuv vastupanu oli õhtuks muutunud mõttetuks, seda enam, et Saksa rügemendi staabist oli selleks ajaks saabunud sõnum ka selle kohta, et abi tooma pidanud Saksa üksus oli Järvakandi lähistel sattunud venelaste peale ning pidanud õigemaks taanduda.

Taganejad jagunesid laias laastus kolme gruppi. Suurem osa lahkus Raplast mööda raudteejaama viivat teed, mis oli hävituspataljonlaste hõreda ja ebatäpse tule all. Seda suunda asusid pommitama ka Vene suurtükid ja tankikahurid, õnneks ei olnud ka nende tuli eriti
tulemuslik. Teine osa taandujatest liikus jaama poole piki jõe orgu, mis pakkus oma võsastunud kallastega head kaitset. Kõige õnnetumad olid need, kes otsustasid lahkuda vallamaja kaudu. Nenede hulgas olid ka varurühma kuulunud Rapla noormehed. Enamus neist langes õige varsti hävituspataljonlaste kätte ja lasti sealsamas vallamaja taga maha.

Hirvelaane pataljon kaotas selles vaheaegadeta kaheksa tundi väldanud lahingus 15 meest. Siia tuleb lisada veel 12 vallamaja juures maha lastud kohalikku meest, kelle hulgas oli ka grupp Rapla koolipoisse. Aga ka siis ei ole hukkunute arv veel täpne, sest erinevatest allikatest võib leida viiteid sellele, et surmasaanute hulgas oli veel ka metsavendi, kes ei kuulunud Hirvelaane grupi koosseisu ja ei kajastu sellepärast ka üheski nimekirjas. Sellegipärast olid eestlaste kaotused kordades väiksemad kui meeleheitlikult Raplat rünnanud venelastel. On väidetud, et Punaarmee kaotas selles lahingus 116 meest surnutena ja ligi 200 haavatutena. Paraku ei ole võimalik nende arvude paikapidavust täpsemalt kontrollida.
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7824
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas ivalO » L Juul 18, 2015 10:24 pm

Rapla lahing.jpg

Rapla panzer 1941.jpg
Rapla panzer 1941.jpg (58.46 KiB) Vaadatud 8466 korda

Rapla.jpg

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » P Juul 19, 2015 9:12 pm

Raplamaa vanale surnuaiale on maetud järgmised Rapla lahingu ohvrid:

Helmuth Kuusemets - 9. august 1941
Endel Andok - 10. august 1941 (sünd. 1923)
Johannes Jaani - 10. august 1941
Elmar Kiima - 10. august 1941 (sünd. 1922)
Edvard Lootus - 10. august 1941 (sünd. 1910)
Voldemar Mikker - 10. august 1941
Amandus Roosipuu - 10. august 1941 (sünd. 1920)
Elmar Soome - 10. august 1941
Oskar Urva - 10.august 1941 (sünd. 1920)
Julius Volmer - 10. august 1941
Mihkel Laiapea - 11. august 1941 (sünd. 1878)
Jaan Raudkivi - 11. august 1941 (sünd. 1905)
Vladimir Vreimann - 11.08. 1941
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » E Juul 20, 2015 11:26 am

15. augustist tegi vaenlane pealetungikatse pataljoni 1. kompaniile ja surus selle tagasi Keava joonele. Kella 12 paiku algas vastase pealetung suutrükitule toetusel ka Keava positsioonidele kuid see löödi tagasi ning õhtul vallutati tagasi hommikused positsioonid. Kompanii kaotas kaks meest langenutena ning kaks haavatutena. 19. augustil andis pataljoni 2. kompanii oma positsioonid üle kapten Talpak'i meestele ning asus Keava raudteejaama juures Saksa külla.

20. augustil algas teine Rapla lahing. Õhtuks alev vallutati kuid snaipri kuulist oli langenud ka pataljoni looja major Hirvelaan, kelle asemele asus tema adjutant leitnant Aasoja kuid hiljem määrati pataljoni ülemaks major August Kitsapea. 20. augustil saabus pataljoni ka kapten Aavo Ürgsoo, kes määrati 2. kompanii ülemaks. Pataljon polnud lõpuni formeeritud kuid uute vabatahtlike juurdevool lakkas. Pataljoniülema asemel hakkas värbamisega tegelema suurte kogemustega kapten Ainjärv.

23. augustil oli pataljon esialgu varus. Eesliinil edasi tungivad saksa kompaniid abijõude ei vajanud. Nad hõivasid 9.30 Hagudi ning kell 11 asus eesti pataljon neile järele marssima. Õhtuks jõudis 1. kompanii Kodila-Uuskülla ja 2. kompanii Kelbale. Järgmisel päeval pealetung jätkus. Suurem kokkupõrge oli haaramislahing Kiisa raudteejaama juures. Pataljon kaotas seal langenuina kolm ning haavatuna kaks meest ning üks mees sai raskesti põrutada. Edasi tulid võitlused Jälgimäel, Pääsküla lähedal Ämari külas, kus punaväelased oli tapnud 14 haavatud meest. Need maeti Pääskülla. Pääskülas liitusid pataljoniga üks rühm vabatahtlikke ning seejärel suunati pataljon Saue – Vihterpalu – Nõva – Riguldi – Põõsaspea piirkondadesse metsadesse jäänud punaväelasi püüdma, rannavalvet ja omakaitset korraldama.

Alates 14. septembril 1941 likvideerus pataljon omal soovil. Osa Hirvelaane pataljonist, 73 meest jätkas aga võitlusi kapten Kant'i ja leitnantide Kesamaa ja Poomann'iga eesotsas ka veel järgmisel kuul. Likvideerimise momendil oli pataljonis kahe kompanii peale kokku 21 ohvitseri ja 206 reavõitlejat. Pataljoni langenute arvu arvestatakse 31-le, haavatute hulka 22 mehele. Peale esialgse koosseisu tuli mehi suurel arvul juurde Rapla rajoonist. Pataljon oli relvastatud saksa vintpüssidega, automaatrelvi pidi aga ise muretsema. Võitluste algpäevil Türil oli pataljonil vaid üks püstolkuulipilduja. Likvideerimise ajal oli aga igas jaos keskmiselt kolm automaatrelva. Langenud juhi teenete tunnustamiseks nimetati pataljon likvideerimise käskkirjas „Major Hirvlaane pataljoniks”.
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » K Juul 22, 2015 2:56 pm

Mõned päevad tagasi vestlesin ühe vanaprouaga, kes 1941. aastal oli 8-aastane tüdruk ning kes sama aasta suve veetis Rapla lähedal Väljataguse külas asuvas Hansumardi talus. Nimetatud talu on Rapla raudteejaamast linnulennult 2 km kaugusel. Proua jutu järgi oli 1941. aasta 20. augustil kuulda lahingukära ning ühel hetkel tulid talu hoovi 4-5 eesti meest, kes kandsid kanderaamil langenud major Hirvelaant. Mehed ei olnud vormiriietuses, kiivreid ei olnud ühelgi ja peas olid proua jutu järgi "autojuhi" mütsid. Surnukeha oli kanderaamil halli teki all, mille ääre alt paistsid säärsaapad. Hirvelaan oli langenud Hansumardi talu lähedal oleva valge maja juures (lubjatud kivimaja) ning samad 4-5 meest matsid langenud pataljoniülema Hansumardi talu karjamaa nurka.

Hansumardi talu ja Rapla raudteejaama vahele jääb tõepoolest üks valge maja, mis vastab vanaproua kirjeldusele.

1 - Hansumardi talu
2 - valge maja
3 - Rapla raudteejaam

kaart.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » T Juul 28, 2015 11:52 pm

Rapla koguduse aruanne 1941. aasta kohta, sh. punaste poolt tapetud ja sõjas langenud 45 inimest.
Manused
kogudus.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » K Juul 29, 2015 12:25 pm

Mõned Rapla lahingutest osavõtnud ohvitserid.
Peale major Hans Hirvelaane langemist 20.08.1941 asus pataljoniülema kohale major August Kitsapea.
Manused
rapla.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1873
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas otofoto » K Juul 29, 2015 2:08 pm

...
Manused
sfdsdfasdfsadf.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/181613758550485?sk=info

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1873
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas otofoto » N Juul 30, 2015 6:17 pm

Mõned meeleolu pildid ka.
Manused
weweweweee.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/181613758550485?sk=info

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6438
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas uscha » K Aug 31, 2016 3:21 pm

Ajaleht "Võitleja" 2/1952
Manused
2_1952.png
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4271
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas funker » K Aug 31, 2016 11:51 pm

Hirvelaane kohta veel:

Postimees (1886-1944), nr. 199, 24 august 1942

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 20824.2.18


Eesti Sõna, nr. 195, 25 august 1942

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=e ... 20825.2.65

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7824
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas ivalO » N Sept 01, 2016 12:26 pm

10. augusti ettekanne 217. jalaväediviisi 389. rügemendilt.


00214 rapla1.jpg


Uscha lisab ehk tõlke!

skulmars
Huviline
Postitusi: 410
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas skulmars » E Sept 05, 2016 5:36 pm

leitnant V. Aasoja

Voldemar Ambos.jpg
Voldemar Ambos.jpg (181.76 KiB) Vaadatud 5947 korda


http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19430817.2.24#
https://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Aasoja

Eile keskpäeval toimus õnnetut surma leidnud ülemleitnant Voldemar Aasoja matusetalitus Tallinnas Kaarli ürikus. Matusetalitusest võttis osa rohkearvuliselt kadunu omakseid, sõpru, kaasteenijaid ja võitluskaaslasi. Matusetalituse pidas õpetaja F. Stokholm, kes oma matusekõnes meenutas kadunu teeneid meie kodumaa vabastamisel. Kadunu oli tuline isamaalane, kes oli valmis oma elu ohverdama isamaa hüvanguks.
Kadunu hauakünkale Liiva kamistul asetasid pärjad ja ütlesid järelehiiüdeid Saksa sõjaväe esindaja, major Hirvelaane pataljoni metsavendade esindajana kapten Ürgsoo, Eesti ohvitserkonna nimel kapten Vildmaa, Kautla metsavendade nimel ülemleitnant Lossmann ja endiste ülikoolikaaslaste nimel ülemleitnant Vari.
Järelehüüetes rõhutati, et kadunu oii suur rahvuslane, tuline isamaalane, äärmiselt julge võitleja, truu sõber ja hea kamraad. Järelehüüate lõpul lauldi „Su üle Jumal valvaku".

Ülemleltnarit Voldemar Aasoja oli eriti tuntud metsavendade võitluspäevilt 1941. aasta sõjasuvel. Kui enamlased hakkasid eestlastest koosnevaid punaarmee üksusi Venemaale küüditama, siis oli V. Aasoja üks esimesi, kes teostas põgenemise ešelonist. Pärast seda alustas ta partisanisalkade organiseerimist Jõhvi rajoonis. Sealt liikus leitnant Aasoja ule lisaku ja Tudulinna lõunasse uusi partisanisalku organiseerima Ja varsti ühines ta oma 30-mehelise Jäneda, Pirsu ja Lehtmetsa rajoones tegutsenud salgaga Kautla metsavendadega
Teinud kaasa mitmed lahingud, liitus leitnant Aasoja oma meestega hiljem major Hirvelaane vabatahtlike pataljoniga, mis formeeriti pärast Kuutla? lahinguid Rapla maakonnas. Siin võitles kadunu oma meeste eesotsas mitmete lahinguis mede kodumaa lõplikuks vabastamiseks.
http://sakala.ee/kogume-pärandit

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1873
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: 1941. aasta lahingud Raplas

PostitusPostitas otofoto » E Sept 05, 2016 6:38 pm

Aasojast üks väljalõige ka.
Manused
fdsfg.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/181613758550485?sk=info


Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist