RAD'i tööteenistus!

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
oliver
Huviline
Postitusi: 498
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas oliver » K Nov 06, 2019 5:12 pm

Meie Maa 29.01.1942:
Manused
IMG_20191106_171044.jpg

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4499
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas funker » K Nov 06, 2019 6:26 pm

oliver kirjutas:
K Nov 06, 2019 5:12 pm
Meie Maa 29.01.1942:
Tee sellest alumisest artiklist ka pildid nii et kõik on ilusti loetav.

ppp
Huviline
Postitusi: 581
Liitunud: P Nov 29, 2009 3:27 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas ppp » K Nov 06, 2019 10:26 pm

Oliveri postitatud ajaleheartikli kommentaariks paar rida.
Jah, armeeteenistuse reklaamimise kõrval käis ka usin Tööteenistusse kutsumise propaganda ja poisid läksid ka. Minu onu Leopold läks ilmselt sama kampaania käigus mida antud ajaleheartikkel kajastas. Ajendiks sai regulaarne valla poolt esitatud küttepuude varumise/valmistamise nõue millest sai peagi kõrini. Märtsis läks Rakverest Virumaa meestega rongiešelon ca 180 mehega teele, Tapal ühines umbes sama palju vaguneid Tallinna, Lääne-Eesti ja Saaremaa meestega (Lõuna- ja Kesk-Eesti omi ei olevat olnud), sõideti Poola Ratzki väljaõppe laagrisse. Sealt mai alguses 1942 saadeti edasi Põhj-Saksamaale Wesermünde linna lennuvälja laiendustöödele.
Kui siin teemas esitletud reklaambukletis kajastati tööteenistuse elu roosades värvides ja pildid "palun veel klaas piima" ja "õlu maitseb hea" jms, siis toitlustamine oli juba 1942 - 43 seal väga niru. Onu on omal ajal veidi mälestusi kirja pannud esimesest tööteenistuse poolest, on veidi huvitavatki lugemist, aga siia seda tervikuna kirja panema praegu ei hakka, esiteks ei viitsi ja teiseks pole autoriõigustega kõik korras :P , vb kunagi onupoja käest küsin luba. Peamiselt ärgielu kirjeldused, Hamburgi loomaaias käik jne.

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4499
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas funker » K Nov 06, 2019 10:50 pm

ppp, küsi kindlasti luba :)

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4499
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas funker » K Nov 06, 2019 11:54 pm

Riigi tööteenistuse registreerimispunktis.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 420206.2.8

oliver
Huviline
Postitusi: 498
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas oliver » N Nov 07, 2019 9:00 am

Ajalehe manu pääsen õhtul, seniks mõned leheküljed vanaonu päevikust:

1942 – 1943 RAD


26.okt. Esmaspäev

Alles nüüd jätkub väheke aega teha märkmeid siinse elu kohta. Nüüd olen siis lõpuks tööteenistuslane. Kannan tööteenistuslase vormi ja allun siin laagris valitsevale korrale. Vahe mu senise elu ja siin algava vahel, on see, et siin valitseb sõjaväeline kord ja võim, kuna enne seda viibisid niiöelda vabaduses.
Elame kasarmutes, lennuvälja ääres. Sellest ei tohi muidugi kuhugile kirjutada, mis on ka arusaadav praegusel ajajärgul. Kasarmu blokke on siin ütlemata hulk. Need asuvad kahel pool peatänavat. On kõik kahekorralised ehitused, mitte väga suured. Laagrisse on loodud palju õunapuu, üldse viljapuuaedu. Et meie eestlased juba mitu aastat pole õunu näinud, siis peavad poisid siin vabal ajal, nagu ka läinud pühapäeval sellest ise osa võtsin, jahti puudesse järelejäänud õuntele ja pirnidele. Harva neid küll oli aga siiski jätkus.
Siin asub ka palju lennuväelasi. Lähedasel lennuväljal seisavad lennukid, teised stardivad, kolmandad maanduvad – üldse on siin lennukimüra palju. Võimsa vilistamisega ja vingumisega kihutavad Me110 ja 109 üle kasarnute, löövad järsku kurvi ja tõmbavad kuhugi kõrvale ära. Võimsad on need lennukid. Selle mulje jätavad nad oma hiigla kiirusega, kui nad madalalt üle maapinna kihutavad.
Praegu on õhtu siin. Söögitoojad kogunevad. Üldse on siin väga suur rutt. Vormannid (tööteenistuslased, kes on ülendust saanud) vilistavad ja käsutavad. Praegu ma veel ei tea, missugusesse truppi ma kuulun, küll aga tean juba seda, et ma Zug 1-te kuulun. Pisiasjadest siiski palju kirjutada ei pea ma nüüd vajalikuks.
Täna oli muuseas ka laulmine: õpiti üht pidulikku saksa laulu. Pärast aga lubati laulda üht eesti laulu. Laulsime “Eesti lipp” (Kaunistagem Eesti kojad). Peab ütlema et see kõlas tõesti võimsalt.
Viibin siin kaugel. Tõeliselt, või hetkel seda ei tunnegi, aga kui sellele mõtled, siis on see ilmne, et meid lahutavad kodustest sajad ja veelkord sajad kilomeetrid. Ehkki see maa meie vahel, see tähendab kaugus, on pikk, pole ta mõtte jaoks pikem kui kodused kaugused. Mõte võib vabalt rännata ühel ja samal ajal neil kaugustel, mis mõlguvad meie meeles ja mis on meile nii armsad.
Praegust olukorda vaadeldes pole mul veel õieti öeldes selge, mis minuga on siin juhtunud. Küll aga tajun juba siiski seda, et pääsu kui niisugust siit pole ja nii hull mõte kui ta ka ei ole, on siiski mõnel siin nähtavaste kahtlusi ja ütlemisi praeguse olukorra kohta. Ma ei või küll praegu veel midagi öelda, aga seda võin siiski: olukord on meile täiesti võõras ja harjumata; ka ei tunne ma siin veel mingisugust koormat, aga muutub olukord kindlasti siis kui harjume. Mehi on siin mitmesuguseid, enamuses või siis peaaegu kõik abituriendid. On ka neid kes oskavad kaunis kenakesti saksa keelt.

29.okt. Neljapäev

Tänasel päeval toimus võimlemisele määratud ajal nn. metsajooks, ehkki metsa kui niisugust siin meil pole, vaid ainult viljapuude aiad ja kasarmublokid nende vahel. Jooks ise oli kaunis raske (minule küll), sest et ma pole saanud veel senini sportkingi, ja sellepärast pidin jooksma tanksaabastes. Joosta tuli umbes 1 km., selle sees väike peatus hingamise reguleerimiseks või nö. rahustamiseks. Pärast jooksu olin päris soe, peaaegu märg.
Üldse on päeval kehas nagu mingisugune väsimus, sest kui ikka saad, lased enda lõdvaks, kui aga hoog kord sees on, siis pole vigagi.
Päevakava on aga kaunis mitmekesine. Varahommikul kell 6 äratamine vile järele, riietumine treeningülikonda, “frühsport” keha elustamiseks ja üldse värskendamiseks. Sellele järgneb ümberriietumine valgesse drellülikonda, et minna rivis hommikusele apellile, seal algab päevakord nö. ametlikult.
“Zug`id” (rühmad) rivistatakse, ja seejärel esineb mõni väiksemaid juhte mõnele ooberstfeldmeistrile või muule. Järgneb “Heil Hitler” ja algab päevaaskeldus. Raskem nendest on rivi. Riviõpetust tehakse vastaval harjutusväljakul, millele on ehitatud nelinurksed, üksteisest eraldatud asfalteeritud väljad.
Peale rivi on töökavas veel tutvumised tööriistadega ja nendega töötama õppimine, st. et otstarbekamalt ja kasulikemalt neid käsitlema õppida. Siis toimuvad ka poliitilised ja teised kasulikud loengud. Peale selle tutvustatakse meid ka veel püssiga. Ka laulmine on igapäevases kavas, õpitakse saksa marsilaule ja eriti tööteenistuslastele määratud laule. Tunni lõpul lubatakse laulda veel peale selle eesti laule. Neid laulavad poisid innuga, et näidata sakslastele, et meie mitte vähem oma kodumaad armastame ja sellele kaasa mõtleme kui nemad.
Täna käis meid vaatamas, kontrollimas üks “suuremaid ninasid”. See rääkis, et ta ka Eestis elanud olevat, umbes pool aastat ja veendunud seal, et Eesti on rikas maa, hall maa, aga ka roheline maa oma looduses, mis on kaunis. Muuseas ta ütles ka järgmist: kui teie siit lahkute, võite teie oma kodumaa muuta paradiisiks. Kuid teie ei tohi unustada, et saksa sõdur oli see, kes teid päästis bolshevikest. Eestlased, kui vaprad ja julged nad ka on, oleks hävitatud. Sellepärast mõtelge neile, kelle ristid teie kodumaal teede ääres seisavad.
Peale selle rääkis ta veel kamraadlikkusest, truudusest ja kuulekusest. Ta ütles: kui teie kord siit lahkute ja Stade jaamas rongile astute, siis teie tunnete, et olete palju muutunud, siis tunnete, mis on kamraadlikkus, mida ei saa osta, mida ei saa raamatust õppida jne.
Teisipäeva õhtul oli meil võimalus näha “Horst`i” kinos filmi “Rembrandt”.See oli, peab ütlema, üks väga sügavasisuline film, mis peegeldas tolle suure Hollandi maalikunstniku elukäiku, selle traagikat. Eriti võimas oli filmi lõpp, kui vanadusest küürus ja kortsulise näoga Rembrandt oma viimase kuldeni eest pääseb oma vanasse töötuppa, et vaadata seal oma suurt maalingut. Aja jooksul on see maal paksu tolmu- korraga kattunud, nii et seal kujutatud inimesi peaaegu tundagi ei ole. Nüüd tõstab Rembrandt käise ja pühib sellega üle tolmukorraga kaetud näo. Talle vaatab vastu nägu, nagu ta selle aastakümneid tagasi maalinud oli, ehkki selle ajavahemiku sees keegi maalingu eest hoolitsenud või seda puhastanud polnud. Sarkastiliselt naeratab Rembrandt kui ta oma meistriteost vaatleb ja ütleb: “Ma pole siiski asjata elanud!”. Sellega lõppes film.

Laupäev, 31.okt.

Eile saime kõik labidad. Need on lühikesevarrelised, neljakandilise lehega tööriistad, nn. tööteenistuse relvad. Ametlik nimetus neil on: RLAG 1A. Minu labidas kannab numbrit 30. Peale selle tutvusime eile ka lennuväljaga lähemalt. Lennuväli võtab enda alla hiigla maalahmaka, mille ühel äärel ja nimelt põhjapoolsel, asuvad angaarid ja parandustöökojad, samuti kogu see kasarmute asula; lennuväli ise on läbitud starditeedest. Neid on suuri ja väikesi, peateed ja ühendusteed. Kõik need on betoonist, üle valatud rohelise maskeeriva massiga. Samuti on kõik majad ja ehitised maskeeritud, kas võrkudega, rohust mattidega jne. Lennuväljal oli parajasti käsil uute starditeede valamine. Seda tegid siin tööteenistuslased naaberlaagrist. Ka need olid eestlased.
Sellel lennuväljal stardivad ja maanduvad ööjahilennukid. Need on Me110-ed, tugevad ja kiired, laigulisteks värvitud, kahemootorilised lennukid (Zerstörer). Need lendavad kogu päeva (enamasti heade ilmadega) edasi tagasi. Samuti müristavad ka öösiti. Palju lennuväelasi sõelub siin laagris või õieti kasarmuasulas edasi tagasi. Paljudel raudristid. See ala (Gebiet) on jaotatud ruutudeks: igal lennukil oma piirkond. Lennul olles on lennukid kõik oma raadioseadeldiste abil ühenduses oma kodujaamaga.

Pühapäev, 1.nov.

Täna on meil jälle üks nö. natuke lahedam päev. Hommikupoolel olin põrandatoimkonnas. Koridori põrand tuli märja lapiga üle tõmmata. Elu hakkab kord-korralt kibedamaks minema. Samuti pole veel kõik korralikult välja kujunenud. Kappides puuduvad veel konksud ja osa riiuleid. Ka omad riided, st. tsiviilriided on veel siin. Ootame asjade edaspidist arengut.
Lõunasöögiks oli täna: koorega kartulid, kastme ja punase kapsasalatiga, lihalõik. Magussöögiks natuke (pool või vähem alustassi) õuntest valmistatud pudrutaolist sööki. Peasöögi moodustab siin kartul.
Eile õhtul antud leiva, millest pidi jätkuma ka täna hommikuks, sõin suurema osa juba õhtul ära, hommikul lõpetasin ka ülejäänu. Praegu on mul veel kodust kaasatoodud sinki ja mett. Kui aga leiba rohkem saaks. Ei või sugugi öelda, et näljane oleks, aga siinne alatine tegevuses ja liikumises olek tekitab suure söögiisu.

Teisipäev, 3.nov.

Kõiki süstiti et vältida nakkushaigusi. Igale mehele süstiti kumbagi käsivarde õla kohale. Peale selle saime kõik, terve “Abteilung” nn. “rinnanumbrid”. Need on vastavad, nööri küljes kaelaskantavad kergest metallist ovaalsed plaadikesed, milledele on peale pressitud numbrid. Minu omal on:
M5/
RAD5/133/2731
Samad tähed ja numbrid asetsevad ka ümber (selili) pööratult allpool, nagu mängukaardil. Iga sõdur ja riigitööteenistuslane on kohustatud seda kandma. Kaotamine ja vahetamine on karistatavad. Selle otstarve seisneb selles, et igal mehel on oma number, ja kui näiteks juhtub õnnetus, niiet meest näo järele enam tunda pole võimalik, siis saab vastavat isikut plaadil asetsevate numbrite varal kindlaks teha. Teine pool plaadist saadetakse säärasel juhul koju vanematele.

Teisipäev, 10.nov.

Täna on siis kodumaal mardipäev. Ei, juba eile õhtul toimus seal mardisantide “käimine”.
Kõigepealt kirjeldan vähe seda, mis eile sündis so. esmaspäeval, 9. novembril. See päev oli meile uutele tööteenistuslastele pidulik päev. Toimus nimelt vande või tõotuseandmine. Selleks rivistati niiöelda esindusülikonda riietatud tööteenistuslased platsile, ja nii et eest vaadatuna eestlaste “Zug`id” (2) asusid vasakul täisnurgi ning sakslased paremal. Niiviisi moodustasid tööteenistuslased ühest küljest avatud ruudu. Sellel ühel küljel või ees asetses orkester (kohaliku “Fliegerhorst`i”) ja kõnetool rohelisega kaunistatult. Peale selle asus sel küljel ka veel seks puhuks kohale kutsutud naaberabteilungi eestlastest aurühm labidatega. Meie labidaid, kui mitte veel nendega harjunuid, ei kandnud.
Peale raporteerimist “abteilungsführerile” obfm. Warnecke`se poolt, kanti väljakule lipp. Sellele järgnes kõne abteilungsführer Liebermannilt ja kohe selle järele järgnes tõotamine või vandumine 3 sõrme püsti tõstetult. See toimus etteütlemise järele. Esimesed sõnad eestlastel olid: “Ich gelobe...”. Sakslastel olid need teised, kuna nad vandusid ja meie Ostlandfreiwilliger`id tõotasime. Järgnesid saksa hümnid ja siis ka eesti hümn. Mulle tuli see ootamatusena, kuna seda ei teadnudki, et see toimub. Muidugi laulsime täiest kõrist.
Pidulikule sündmusele järgnes linnaskäik. Enne seda sai küll seeüle rõõmustatud, aga kui asi oli juba niikaugel, et linnas olime, läks olemine vastumeelseks. Nimelt viidi meid ühte restorani, ja see oli siis kogu see olemine ja käimine; sai istutud oma kaks tunnikest klaasi õlle juures, selleasemel et käia linnas kauplustes jne. Siiski oli sest niipalju head, et salaja lippasime tagauksest välja ja jooksime ühte toiduainetekauplusse, kus müüdi seekord, niipalju kui sain suure rutuga vaadata, ainult aed- ja puuvilja. Sel õhtul sai oma kilogramm pirne söödud.
Mis linnas silma hakkas, oli see, et tänavatel võis palju lapsevankritega naisi näha. Üldse palju lapsi. Inimesed on hästi riietatud, see on kohe näha. Linn ise on kõverate, kitsaste keskaegsete tänavatega. Majadest paistis silma üks, vastu turuplatsi asuv nelinurkne, vana ühekordne kivikatusega ehitus, millel oli esiküljel “Anno 1689”. Kahel pool ust asetsesid kaks vanaaegset lühikese- aga jämedatorulist kahurit.
Oli hea meel kui viimaks õhtul laagrisse saime. Aga siis tuli üllatus. Elasin üle oma esimese õhualarmi. See algas enne kella üheksat. Väljas oli selgesti pauke ja tumedaid kõmakaid kuulda. Ennem oli meile juba räägitud õhualarmi puhul käitumisest. Nimelt tähendab siin õhualarmi algust tõusev ja langev sireeni undamine. See tähistab otsest õhuhädaohtu meie alale. Kui aga ühe minuti kestel kolm ühetoonilist katkestatud sireeni, siis käib töö edasi, küll aga tähendab see nagu hoiatust, et vaenlane võib ilmuda ka meie alale. Otsest õhuhädaohtu tähendava sireeni puhul aga peame minema keldrikorrale õhuvarjendisse mantliga, tekiga, gaasimaskiga ja samuti ka leiba ja vett kaasa võtma.
Ka seekord ronisime alla. Õieti ei olnud mingisugust tunnet selle puhul. Varjendites, kui neid sellena nimetada (pommi täistabamuse juures ei paku nad kaitset), ronisime lavatsitele põõnutama. Umbes tunni aja pärast anti lõppsignaal.

Kasutaja avatar
hillart
Kasutaja
Postitusi: 50
Liitunud: T Aug 28, 2007 9:24 am
Asukoht: Tallinn

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas hillart » N Nov 07, 2019 11:57 am

Kui siin teemas esitletud reklaambukletis kajastati tööteenistuse elu roosades värvides ja pildid "palun veel klaas piima" ja "õlu maitseb hea" jms, siis toitlustamine oli juba 1942 - 43 seal väga niru.
Klassivenna isa, kes samuti kusagil selle aja paiku Saksamaal tööteenistuses käis, rääkis sama. Seostas ta seda aga just eestlaste tõhusama söömisharjumusega, mis sakslaste gemüsekultuurist lugu pidada ei osanud. Oma tühjale kõhule otsisid nad leevendust öiste reididega piirkonna talude sealautadesse, kus tääkidega sigadel sabasid maha olid löönud ja neid siis hiljem katelokkides supiks keetsid. Siga maha ei löödud, kuid mingi aja pärast olla talumehed asja siiski ära tabanud ja asja peale kaebuse esitanud. Süüdlast küll teada ei saadud, kuid seasabasid ei saanud edaspidi samuti mitte.

Mis puudutab aga eesti poiste motivatsiooni tööteenistusse minekul, siis mingit patriotismi selles polnud reeglina kohe kindlasti mitte. Samal ajal toimus ju ka Eesti Leegioni ja Wehrmachti HiFi-ks värbamine ning võimude poolt oli tööteenistuse variant välja pakutud, kui selline, noh, alaväärsem teenistuse vorm, millisega n.ö. tõelised mehed end siduma ei hakka ja ikka relvateenistuse valivad. Lihtsamakoelistele poistele läks selline töötlus niivõrd-kuivõrd ka peale ning valitigi relvateenistus, selmet labidaga vehkida. Küll aga, mis puudutas eesti poisse, jäeti RAD-is käinud tükiks ajaks igasugustest mobilisatsioonikutsetest ja muust taolisest pinda käimisest priiks ning see see peamine stiimul eesti poistel tööteenistusse minekuks oligi. Lisaks, ja mitte vähetähtsaks, argumendiks oli ka tõsiasi, et ilma tööteenistuses käimata ei võetud ülikooli õppima. Peale seda aga - palun.
Seega! Tööteenistus oli neile poistele reeglina selline legaalne ja mitte just auväärse alatooniga, kuid aktsepteeritud, variant reaalsest relvateenistusest kõrvalehoidmiseks ning oma normaalse eluga edasiminekuks.
Need kirjapandud järeldused võin ma teha vaid asjas osalenud mehe sõnadest lähtudes ja ise ma seal ju polnud. Nii, et ... :)

ppp
Huviline
Postitusi: 581
Liitunud: P Nov 29, 2009 3:27 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas ppp » N Nov 07, 2019 1:52 pm

Hillarti jutule vastan oma onu kirjapanduga, alustuseks motivatsioonist ja minekust.

Saksa aja esimesel talvel 1941/1942 minu kodus olles, tuli vallamajast pidevalt hobuse küüdikäsud. Tõime, kogu küla hobusemehed, Vääskast e. Kalmujõelt metsast seal valmistehtud küttepuid meie koolimajadele, siis meie küla majades olevatele saksa sõjaväelastele Narvast toidukraami ja muud padajanni vedamas jne. Peale uut aastat tuli hakata käima ~5 km kaugusel metsas määratud 2 m3 küttepuid tegemas. Selle järel veel 2 m3. Käisime isaga kahekesi neid saagimas. Nii tegime kokku 6 m3. Jalgsi sinna metsa ja tagasi käimine oli isegi pool puude saagimise vaevast. Kui need 6 m3 olid vastu võetud, tuli minu nimele paber – veel 2 m3 puid teha. Küsisin telefonitsi, et miks just minule? Vallamajast öeldi, et ma olevat kodune ilma tööta inimene! Käisime jälle isaga neid tegemas. Talv hakkas juba kevadepoole nihkuma … Sain aru, et mind nagunii rahule ei jäeta. Paistab, et vägisi pressitakse sõjaväkke minema. Igal pool oli kleebitud plakatid üleskutsetega kus igati ülistati ja õigustati sõjaväe, eriti teenistust SS-is „Astu sinagi vaprate ritta“. „Kohe täna“ jne.

Mulle rääkis üks tuttav, kes oli sinna juba jõudnud minna, rindel „katjuušade“ marutuld saada ja ühe jalaga lonkama jääda. Nüüd „demobiliseerituna“ kepi abil kõndida. Tema ütluse järgi olevat tal isegi hästi läinud …. Minul kadus see kangelaseks saamise tahtmine. Nägin ka seintele riputatud kutseid millised kutsusid noormehi Saksamaale Riigitööteenistusse üheks aastaks. Ahaa! See sobib. Jätsin selle võimaluse endale teadmiseks, sest ootasin vallavõimude järgmist käiku. See ei andnudki kaua oodata! Tuli jälle minu nimele kiri tuttava sisuga – 2 m2.
Läksin Narva endises suures Panga majas asuvasse komandantuuri, kus oli tööteenistuse värbamispunkt. Seal vormistati dokumendid ja anti Rakverre sõitmise luba (rongis) ja anti sinna sõitmise tähtaeg. Rongisõit oli tasuta.

ppp
Huviline
Postitusi: 581
Liitunud: P Nov 29, 2009 3:27 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas ppp » N Nov 07, 2019 2:05 pm

Tagasihoidlik söömine nälja piiril. Rituaal Ratzki sööklas.

Päev algas kell 6 äratus, 7 hommikusöök. Mis koosnes põhiliselt mõrudest, kibedast, mustast, haavapuu koore maitsega kohvist. Leib, margariin, marmelaadiga oli meil alati õhtul juba ära söödud, sest see oli ju õhtusöök. Ei olnud kellegi kannatust seda hommikuks hoida. Üks poiss ütles, et tema oli pool hommikuks jäetud leiva portsu jätnud nagu oli ette nähtud. Ärkas aga öösel üles tühja kõhu pärast, läks ja sõi ikkagi hoitu leivatükikese ära. Sellest võib järeldada, milline oli meie toitlustus. Liha ei näinud ma selle 12 kuu jooksul Poolas ja Saksamaal olles üldse. Või tükikest margariini asemel saime vist kord kuu jooksul. Mulle pakkus huvi kunstlik mesi „Kunsthonig“. Kööki tuli see pergament paberisse pakituna, papp või vineerkastis nagu või e. margariini kuubiku taoline tükk, seda tükeldati suure noaga parajateks tükkideks nagu igale oli ette nähtud. Välimuselt, maitselt ja lõhnalt seda mett naturaalsest eraldada ei saanud. Vist tehti seda kartulisiirupist ja mee lõhn oli keemia saavutus. Nii suurel hulgal naturaalset mett loomulikult polnud võimalik toota nagu kogu sõjavägi vajas.

SÖÖKLAS. Kui antud supp oli söödud, karjus seersant või oberseersant, kes oli korrapidaja jälle „Achtung“, meie sööjad pidime püsti kargama. Siis raporteeris korrapidaja kätt tõstes ohvitseride laua poole „Mittagessen ist beendet“ (lõuna on lõppenud). Korrapidaja ohvitser tõstis käe ette ja hõikas „Mahlzeit“ (söögiaeg). Meie hõikasime, et „Danke“ (tänan). Selline oli igakordne söögi rituaal. Olen olnud punaarmees 3 kuud kordusõppusel nagu seda nii nimetati . Seal kogunesid sööjad pinkide, laudade taha istudes pinkidel. Söömist alustati kohe kui söök (enamasti puder ja tee) lauale toodi. Pudru lõpuosaga ja leiva tükkidega loobiti lõpetuseks teisigi sööjaid. Sellest olid hööveldatud laudades söögilauad alati ligased. Igal rahval omad kombed vastavalt arengu tasemele.
Rituaal sööklas. Siseneb sööma ohvitserkond, või ka korrapidaja ohvitser. Nemad sõid sama sööki nagu meiegi päris sõjaväes. Tavaliselt vanemseersant karjus valvel „Achtung stillgestanden“. Hüppasime püsti. See raporteeris, tõstes otse käe (peopesad allapoole, õla kõrvale), et „Abteilung zum Mittagessen aufgestelt“. Ohvitser vastas samuti ja laskis peale raporti käe alla ning ütles siis „ein Tischspruch“ (üks lauakõne). Laulalistest tuli kellelgi valju häälega öelda näiteks:
• „Ist nicht wichtig das ich lebe, ist nur wichtig das ich meine Pflicht tue“ (ei ole tähtis, et ma elan, tähtis on, et ma oma kohust täidan);
• „Hunger ist der beste Koch“ (nälg on parim kokk);
• „Wir essen weniges, aber gutes“ (meie sööme vähe, aga hästi);
• „Wir leben nicht um essen. Wir essen um leben“ (meie ei ela selleks, et süüa. Me sööme selleks, et elada);
• „Mehr sein, als scheinen“ (rohkem olla kui näida; Feldmarssal Moltke klassikaline põhimõte);
• „Swip spart blut“ (higi hoiab kokku verd) jms.
Õhturivistusel ja ülevaatusel tuli vastata „ja“, või „ich“ (mina). Lõppedes ohvitser tõstis käe ja ütles „Heil Hitler“. Meie karjusime vastuseks „ei ütle“, kõlas sama moodi kui kiiresti öelda. See kuulatas ja ütles, et ei kuule „höre nichts“ ja tõstis jälle käe ette. Siis üks väiksem „vend“ selgitas, et need ei ole sakslased ja nende hääldus on teine.

ppp
Huviline
Postitusi: 581
Liitunud: P Nov 29, 2009 3:27 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas ppp » N Nov 07, 2019 2:24 pm

Peale väljaõpet Poolas Ratzkis saadeti mehed Põhja Saksamaale Wesermündesse lennuväljale tööle.

Toitlustus Wesermündes veelgi nirum.

Meile lubati Poolas olles, et siin, Ratzkis on toitlustuse tasemega raskusi. Kui läheme Saksamaale, siis see paraneb. Kuid läks hoopis hullemaks. Leib anti nelja mehe peale, tükike margariini, kas vorsti, juustu või marmelaadiga. Lõunal, lendurite sööklas, kolm taldriku süvise täit suppi. Seda ilma leivata, vahel saime hallitanud juustu hõbepaberis, nagu meil olnud sulatatud juustu pakid, kuid poole väiksemad. Meile tehti selgeks, et see juust peabki seisma nii kaua, kuni tekib hallitus ja on ettenähtud gurmaanidele. Mina sõin seda juustu. Mõni olevat järgi jätnud. Vahel toodi lõunal keedetud kartuleid, lihajahust puljongiga kastmeks. Mõned sõid kartulit isegi koorega koos pressituna puljongist kastmes.

Paari kuupärast liiguti edasi Hamburgist 70m km põhja pool olevasse Stade linna. Onu mainib:

. Stadest mäletan asju paremini, sest seal Stades olime paigal kauem ja ka söögiolud olid paremad. Seal anti leib kolme peale, mis aitas paljugi, kuid kõht oli ikkagi kogu aeg tühi.

oliver
Huviline
Postitusi: 498
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas oliver » R Nov 08, 2019 10:53 am

Meie Maa jagab veel infot RAD'i astujatele.
Manused
IMG_20191107_200014.jpg

Kasutaja avatar
Wirbelwind
Kasutaja
Postitusi: 74
Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas Wirbelwind » R Nov 08, 2019 5:07 pm

Allee 1 Kuressaares

Praeguses võsastunud krundi sügavuses paiknevas mastaapses hoones tunneb hoolikas vaatleja ära kunagise Kuressaare majutuskohade paremikku kuulunud Michelseni pansionaadi. Pansionaadipidaja, range leskproua Elsbeth Michelsen töötas talviti gümnaasiumiõpetajana. Tema juurde võisid vanemad saata oma vallalisi tütreid ka päris üksinda. Proua Michelsen võttis kõik saatjateta noored tütarlapsed oma emaliku, aga range hoole alla. 1937. aastal müüdi maja Kaitseliidule, kes tegutses seal kuni 1940. aastani, kui hoone natsionaliseeriti. 1941. aastal paiknes seal PBL Läänemere rajooni rannakaitse staap, Saksa ajal Omakaitse ning Saare-Lääne Piirkonnakomissariaadi asutused. Järgnenud Nõukogude ajal oli hoone esialgu jälle sõjaväe käes, hiljem tegutses siin pikka aega polikliinik, sellest ajast on maja fassaadil ka hirmsad silikaadist lisandid. Hoolikamal vaatlemisel on aga endine kujundus täiesti loetav. 1990. aastatel tagastati hoone Kaitseliidule, kes ise sellega midagi peale hakata ei osanud ja edasi müüs. Kahjuks ei ole ka uuel omanikul piisavalt hakkamist olnud, et heas asukohas silmapaistev hoone linnale auks oleks.
michelsen.jpg
michelsen.jpg (23.33 KiB) Vaadatud 305 korda
allee 1.jpg
allee 1.jpg (21.87 KiB) Vaadatud 305 korda

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4499
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas funker » R Nov 08, 2019 5:47 pm

Üsna huvitav leid mida ma senini ei teadnudki.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 20908.2.32

RAD mehi saadeti Saksamaalt siia tööle.

oliver
Huviline
Postitusi: 498
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: RAD'i tööteenistus!

Postitus Postitas oliver » R Nov 08, 2019 8:12 pm

Paar klõpsu ajalehest:
Manused
IMG_20191108_200010.jpg
IMG_20191108_200403.jpg

Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”