Kahjuks pole veneaegsest telefonist enam mälestustki!
Vaatan ringi, ehk leiab ikka õiged jupid sisse?
Kurtnas oleks pidanud selle pilguga ringi vaatama.

Proovi ka ühendust ühejuhtmelisena. Teine juhtmeklemm mõlemal aparaadil ühenda maandusega. Saad raskel ajal 50% ühenduskaablit kokku hoida.
Toomas

Ei tea kui õige aga üks selline saksa kõlar üle. Ehk kellelgi vaja varajasemat.
Samas ka vabad TARTU oma ja venelane.
Pildid:http://pilt.delfi.ee/my_picture/12279525/
Vabandused juba ette.

Ühte mikrit ja kuularit vaja, siis alles mõtet patareidega proovida.

igasugust kirjutas:Ei tea kui õige aga üks selline saksa kõlar üle. Ehk kellelgi vaja varajasemat.
Samas ka vabad TARTU oma ja venelane.
Pildid:http://pilt.delfi.ee/my_picture/12279525/
Vabandused juba ette.

Ei ole vabandada vaja, viska sakslasest ja tartu omast detailsemaid pilte, eest ja tagant :)

Vask kaanega saksa oma. Üks pilt ka siit veel http://pilt.delfi.ee/my_picture/12326555/

Baldhur88 kirjutas:Kas keegi õpetaks kuda ma vända telefoni küljest ära saaks.Tahaks puhastada seest ja vaadata mis seis seal on.Milline akukarp välja näeb, ehk on kellegil pilti.Külje peal on luuk, mille all 2 auku.Kas need on klappide jaoks mõeldud?

Keera vastu päeva tugeva jönksatusega vänt on keermega kinni seal. Vähemalt Rootsi välitelefonidel on nii. Vöite proovida Rootsi telefoni juppe ka. Rootsi omad töötavad 3 voldiga. Kaks 1,5 v patareid on sees.Me kontrollisime nii , kas kölar ja mikker korras ,et tegime puhumis testi. panime patareid sisse ja köige pealt puhusime mikkrisse ,ilma et tagentit alla vajutamata ,siis ei tohiks midagi kosta ja siis vajutasime alla ja siis pidi puhumine kostma, kui oli nörgalt kuulda siis patareid hakkasid tühjaks saama.Järgmine oli lühise test. Sellega testit ,kas induktor on korras.Köige pealt telefoni ostad ,kuhu lähevad välikaabel , algul ei lühista seda ära,siis vänt peab vabalt käima ja siis ,kui paned otsad lühisesse ,siis peab raskelt vänt käima hakkama ja see tähendab ,et induktor on korras. Rootsi telefoniga sai ,kuni 6 km kaugusele rääkida , ilma vahejaama kasutamata.Kui küsimusi ,veel siis vöin vastata ,ise olin jalaväe kompanii side nooremallohvitser !

Üks talumees oli maasse kaevanud 2 välitelefoni, ühe sildi pealt loen välja "Meteor.", mis võiks viidata meotoroloogiajaamale. Kes selles sõjas selliseid mehi palgal hoidis, kas suurtükiväelased? Kas on ka infot, kuidas täpselt seda silti kasutati, oma loogika ütleb, et sinna kirjutati see, kes on liini teises otsas?

Kõnetorud olid küljest rebitud ja puudu olid ka patareid. Väiksemad kahjud on tekitanud talumees, kes enne matmist on tahtnud musta telefoni sisse piiluda ilma kinnituskurvisid avamata. Suuremad kahjud tekitas metsaveotraktor, mis pehmel ajal on täpselt üle nende matmiskoha sõitnud.

Huvitav on kahe telefoni ühenduskaabel (all keskel), millega sai kahte eri liini ühendada, et vajadusel "kommutaatorit mängida".