Erinevates alateemades on käsitletud Sütiste piirkonna militaarehitisi.
Kompleks rajati Tondi sõjaväelinnaku osana Peeter Suure Merekindluse Maarinde 4. suurtükiväepolgu remonditöökodade ja laskemoonaladude tarbeks.
Tänapäevase aerofoto peale kandsin PSMK ajal ehitatud ja Eesti Sõjaministeeriumi poolt üle võetud ehitised ja rajatised 1920. aasta seisuga. 1. kasarm
2. kantselei
3. elumaja
4. kuur
5. kuur
6. endine karauli maja
7. haigemaja
8. väljakäigu koht
9. endine sõjavangide karantiin
10. endine sõjavangide karantiin
11. kuur
12. - 16. laskemoonalaod
17. suurtüki ladu
18. kuur
19. kuur
20. ja 21. suurtüki ladu
22. - 25. laskemoona laod
26. kuur
27. kuur
28. väljakäigu koht
29. distsiplinaar rood
30. distsiplinaar rood
31. väljakäigu koht
32. karauli maja
33. karauli maja

Kasarmuhoonest kahjuks pilti ei ole.
Fotod hoonetest 2 ja 3 on aga täitsa olemas.
1934. aastal lammutati mõlemad hooned, nende kapitaalremonti ei peetud otstarbekaks.
Endine kantseleihoone Elumaja

Hoonest 24 ka pildid olemas väljast ja seest :

Ülaloleval skeemil seda ehitist peal ei ole, kuna rajati kümmekond aastat hiljem!
Tahtsin teemas enne tsaariaja läbi võtta, kuna aga pildid juba riputasid, võtame selle objekti ette.
Sinu poolt pildistatud ehitis on rajatud 1931. aastal hädaabitööde raames.
Rajatis kannab uhket nime - suurtüki lasketiiru kuulikoguja.
Tööde tarbeks ehitati umbes 170 meetri jagu kitsarööpmelist raudteed, pinnase ja materjali veoks kasutati nelja vagonetti. Mustamäe lasketiirult toodi ära ja paigaldati üks pöörangu ketas.
Objekti pinnasetöid teostas 6 mees- ja 7 naistöölist + hobusemees.
Nädala palk oli 8-10 krooni töölise kohta, hobusemees teenis sama ajaga 30 krooni.
Kuulikoguja ees oli 150 meetri suurtüki laskerada.
Joonise peal nägi ehitis välja selline Tänapäevast pilti veel Mingil ajal on betoonbunkri esiava lihtsalt sisseronimise ja prahi ladustamise vältimiseks kinni aetud.

Enamus tsaariaegseid laohooneid olid kergehitised, mis peale 1920 aastat lammutati.
Vundamentidele rajati uued paekivist seinte ja plekkatustega hooned.
Vanad lobudikud olid päris õnnetud...

Lisasin mõned objektid, mida esialgsel plaanil ei ole. 1. Relvalao lasketiir rajati aastatel 1931.-1932.
Punasega on märgitud betoon või kivi, rohelisega puitkonstruktsioonid.
2. 1937. aastal ehitatud tuletõrje veebassein - 25M3. Betoonist põhja, seinte ja laega, kaetud mullaga.
3. suurtüki kuulipüüdja ja laskekoridor
4. Puitehitised
Kuna tänaseks on alles kaks objekti - kuulikoguja ja U kujuline suurtükitöökoda, sai nende abil ehitised päris täpselt aerofotole kanda.

Puithooned numbritega 9, 10 ja 11 lammutati 1921. aastal Hoonetes 9 ja 10 oli Vabadussõja ajal Rahumäe sõjavangide koonduslaagri karantiin.
Hoone numbriga 12 püsis aga praeguse sajandini välja ja pühiti maa pealt bojaar Mihkelsi õnnistusel autoparkla rajamise tarbeks aastatel 2005-2006.
2003. aasta aerofotol on paekivist hoone veel täismahus peal.

Milnetis äratoodud kahekümnendate aastate kaardil märgitud tööliste majad on SM kaardil hooned 26 kuni 31. Kõrvalasuvat Sõjaministeeriumi territooriumi ja hoonestust tsiviilkaardile märgitud ei ole.

ivalO kirjutas: Hoone numbriga 12 püsis aga praeguse sajandini välja ja pühiti maa pealt bojaar Mihkelsi õnnistusel autoparkla rajamise tarbeks aastatel 2005-2006.

On sul hoonest 12 häid vaateid inimese silmade kõrguselt?

Minul ei ole sellest hoonest mitte ainsatki fotot!

Püssirohukeldrid, mis jäid esimeselt plaanilt välja.
Asukohad on looduses tänapäeval hästi näha.
Kahekümnendate alguse kaart Tänapäevasel reljeefikaardil
Sõjanõukogule

23. augustil 1923.

Rahumäel, umbes 1/2 kilomeetri kaugusel sõja laskemoona ladudest ja töökodadest, väljaspool ladusi piiravat traataeda, Mustamäe juures, saivad mineva sügisel kaks endist püssirohu keldrit (palkidest ehitatud muldkeldrit) vabastatud.
Keldrid ei olnud sõja varustuse hoidmiseks mitte otstarbekohased, sest need valve ja varustuse juurde- ning äraveoga raskusi tekitasid. Tuiskliivaste teede tõttu ei ole suvel vooride ehk autodega keldritele üldse võimalik juurde pääseda.
Vedu võiks toimetada küll endist kindluse kitsaroopalise raudtee haru mööda, kuid siis tuleb meil selleks otstarbeks 325 j. sülla pikkuselt teed korrastada. Et ka valve teostamise mõttes keldrite asukoht ebasoodne oli, on need kuni käesoleva ajani kasutamata seisnud ja pole ka kavatsust neid edaspidi tarvitusele võtta.
Peale keldrite vabastamist jäid need ka ilma alalise valveta.
Era valvuri palkamine keldrite juurde oleks asjata kulusid kaasa toonud, kuna kaitseväe valveposti kohale seadmiseks inimesi ei jatkunud.
Keldri uksed maeti liivaga pooleldi kinni ja said igal päeval lähedal asuvate Sõjariistade lao teenijate poolt järele vaadatud.
Vahepeal juhtus aga, et mõned uudishimulikud kõrvalised isikud siiski keldritele läheneda püüdsid ja uksed lahti kiskusid.
Selle tõttu juhtus 25. juunil s. a. ühes keldris tulekahju. Tähendatud päeval olid uksed jällegi – teadmata kelle poolt avatud, kuna Kaitseväe Tehnika kooli kadetid, kes kohapeal topograafilistel töödel olid, keldrisse astusid, et seal tuulevarju leida tarviliste märkuste üleskirjutamiseks.
Et endisest ajast keldri põrandale püssi rohu tolmu jäenud oli, plahvatas see eelnimetatud kadettide poolt tikusöe mahaviskamise läbi ja tekitas tulekahju. Juurderutanud kaitseväelaste poolt sumbutati tuli pea ära, kuna kelder selle all siiski kannatada sai.
Kahju on asjatundjate kommisjoni poolt mrk. 30.000 peale hinnatud.
Juurdlusega on kindlaks tehtud, wt riigile kahju tekitamises kedagi süüdistada ei saa, vaid seda täiesti õnnetu juhtumiseks lugeda tuleb.
Sellepärast ei saa kellegi vastu kahjutasu nõudmist tõsta, kuna kahju riigi kanda võtta tuleks.
Nagu eelpool tähendatud, ei ole keldrid kaitseväe varustuse hoidmiseks mitte kohased. Kuna need valve mõttes ainult kahju toovad, siis oleks otstarbekohasem neid enampakkumisel ära müüa ehk välja rentida.
Neil ülemal kirjeldatud motiivel esinen Sõjanõukogule ettepanekuga:
1.) Lubada Rahumäel olevad, ligilisatud situatsiooni plaanil Nr.25 ja 26 all tähendatud endised püssirohu keldrid enampakkumise teel ära müüa ehk era asutustele või isikutele välja rentida, alghindasi enampakkumist toimetava komisjoni määrata jättes.
2.) Otsustada tähendatud keldrites 25. juunil s.a. tulekahju läbi tekkinud kahju mrk. 30.000 suuruses riigi kanda võtta.

Kolonel
KW. Warustusvalitsuse ülem T. Rotberg

ivalO kirjutas:Minul ei ole sellest hoonest mitte ainsatki fotot!

Loodetavasti suudab keegi teine mõne pildi välja võluda.
Kunagi sealkandis üsna palju käidud, aga antud hoonest ei mäleta
kohe mitte midagi...

Järgmine kord kui Päälinna satun siis käin ära TTÜ spordihoone juures.Seal peaks üht-teist nähtavat veel alles olema ja teen fotod.

Spordihoone juurde jäävad Kaitseliidu lasketiiru rajatised.
Kui sinna satud, ehk leiad betoontoru ka üles?