Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 1919. aasta jaanuaris ...
Postitatud: L Jaan 09, 2010 10:28 pm
Sattus kätte üks hunnik Vabadussõja aegseid fotosid, mille hulgas oli ka mitukümmend pilti Soomusrong Nr. 1 tegutsemisest 1919. aasta jaanuaris - ehk siis Eesti vägede vastupealetungist Vabadussõjas. Koostasin paari raamatu põhjal lühikese ülevaate jaanuari sündmustest, millest Nr. 1 osa võttis ja panen kogu selle materjali siia üles. Kõik pildid on kronoloogiliselt õiges järjekorras aga mõne puhul on täpset kuupäeva raske tuvastada.
Muideks täna 91 aastat tagasi kell 9 hommikul vabastasid meie Soomusrongid Tapa alevi.
Soomusrong Nr. 1 pealetungilahingutes 04.01.1919 - 25.01.1919
1918. aasta lõpuks oli rinne mererannikul jõudnud vaid 30 km kaugusele Tallinnast. Tallinn-Tapa raudteel jäid meie meeste viimased kaitsepositsioonid Kehra ja Aegviidu jaamade vahele, umbes 38 km kaugusele Tallinna Ülemiste jaamast.
1919. aasta 2. jaanuari õhtul sõitis kapten Irwe juhitud soomusrong nr. 1 Tallinna remonti, kuid juba 4. jaanuaril hommikul tuli tal uuesti rindele sõita. Sõideti aeglaselt, kuna kardeti, et kohalikud enamlased on purustanud raudtee eesmärgiga takistada soomusrongi jõudmist rindele. Alles keskpäeva paiku jõuti Kehra jaama, kus sel ajal paiknes 1. diviisi ja Viru rinde staap. Kehras kuuldi, et piki raudteed on lähenemas punaste jalavägi, keda raudteeliini kaitsvad kaitseliitlased ei suuda tõkestada. Kehra jaamas valves olnud soomusrong nr. 2 oli sõitnud Raasikule vedurile vett võtma.
Kehra raudteejaam 04.01.1919
Kehra raudteejaam 04.01.1919 - tegu ilmselt rongiga, kus asus 1. diviisi ja Viru rinde staap (Kas asusid ühes rongis?)
Kehra raudteejaam 04.01.1919 - Paremalt vasakule: diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson, leitnant N. Viitak, diviisi staabi ülem alampolkovnik J.Rink, alamkapten A.Laats ja lipnik Kadaja.
04.01.1919 Kehra raudteejaamas. (Ehk on võimalik isik tuvastada?)
Otsekohe sõitis kapten Irw oma soomusrongiga pealetungijaile vastu, neid kohatigi ligi 5 kilomeetri kaugusel Kehrast. Suurtüki- ja kuulipildujatulega ning dessandi äkkpealetungiga (ca. kell 14.00) löödi umbes 10 minutiga enamlased laiali ja algas põgenejate jälitamine metsas. Vangi võeti 15. Tartu kommunistliku polgu 7. roodu komandör, kes oli kergelt haavatud. Selgus, et meie vastas oli olnud kolm enamlaste roodu.
Seda lahingut peetakse meie soomusrongide esimeseks edukaks lahinguks üldse.
Järgmisel päeva, 5. jaanuari, õhtupoolikul sõitis kapten Irw oma soomusrongiga sisse Aegviidu jaama, 6. jaanuaril aga võeti tagasi Jäneda ning 7. jaanuaril Lehtse.
Rinde üldise pealetungi alguspäeval, 7. jaanuaril 1919, oli ilm läinud sulale. Hommikul tuli soomusrongile „Päevalehe“ kaastööline ja fotograaf Parikas. Tehti soomusrongidest ja meeskonnast ülesvõtteid. Ehk oli Parikas juba 04.01 rongil, sest fotoseeria esimesed pildid hakkavad Kehra jaamast? 7. jaanuaril oli temperatuur +2 C ja puhus nõrk kagutuul. Raskusteta täitsid sel päeval kõik väeosad neile antud lahinguülesanded.
8. jaanuari udusel hommikul sõitsid soomusrongid Nr. 1 ja Nr. 3 Lehtsest välja, et tagasi võita Tapa, kuid kaugele seekord ei jõutud. Selgus, et poolteist kilomeetrit Lehtsest ida pool olev Soodla jõe sild oli punaste poolt eelmisel õhtul plahvatusega purustatud ja vajas parandamist.
Lehtse raudteejaamast ca. 1,5 km ida pool asuva silla remont 08.01.1919 - paremalt kolmas mees on leitnant Reinhold Sabolotnõi ja temast vasakul valge mütsiga kapten Anton Irw
Soomusrongi Nr. 1 mehed ahelikus
Soomusrongi Nr. 1 esimesed ratsanikud (vasakult esimene Nr. 1 dessandi ülem Jüri Ratassepp)
Soomusrong Nr. 1
Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 ülem kapten Anton Irw, alamkapten Eduard Jakob Neps ja leitnant Reinhold Sabolotnõi.
Leitnant Reinhold Sabolotnõi Soomusrongi Nr. 1 esimese suurtüki tuld juhtimas.
Järgmist katset Tapa vabastamiseks alustati 9. jaanuaril hommikul kell 5.00, kui kõik kolm lahingukorras soomusrongi Lehtsest ida poole hakkasid liikuma. Pärast kolmekilomeetrist sõitu tuli peatuda ja raudteed parandada, ka 3 kilomeetrit enne Tapat tuli samal põhjusel rongidel kinni pidada. Kuuldus suurtükipauk Tapa poolt. Otsustati mitte vastata, soomusrong nr. 3 tegi seda sellegipoolest. Enamlased suunasid nüüd oma tule soomusrongidele ja ei jäänud muud üle kui vastu tulistada. Irw käskis kell 7.00 nr. 1 ja nr. 3 dessantidel Tapa peale liikuda. Rongid said liikuma umbes tund aega hiljem. Enamlaste vastupanu Tapa ümbruses ei olnud eriti visa ja kell 9.00 oli Tapa alev vabastatud.
Saadi sõjasaaki ja ligi 80 vangi. Meie kaotused – 4 meest haavatuna
(sh. Kapten Irwe abi Susi).
Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919
Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919 Tapa raudteejaamas.
Vangi võetud punaväelased.
Tapa vabastamisel langenud punaväelased 09.01.1919.
Tapale jõudes asus soomusrong nr. 1 kohe Valgejõe silla juurde, kus Sabolotnõi tulistas välja 25 pauku. Peale seda lahkus rong silla juurest ja töömehed koos alevist appi tulnud meestega hakkasid silda parandama. Kell 14.00 sõitis kapten Irw oma soomusrongil nr. 1 Tartu poole minevale raudteeharule ja jõudis Tamsalusse. Edasisõitu pidas ta liiga riskantseks ja kell 20.00 pöördus Tapa poole tagasiteele. Ülemjuhatuse plaan oli kasutada soomusronge Narva suunas kuid selgus, et Rakvere suunas on mitu raudteesilda purustatud ning parandamine võib võtta vähemalt nädalapäevad.
Enamlaste poolt taganemisel purustatud Valgejõe sild 09.01.1919 (Kas jõuti ikka parandada juba samal päeval?)
Alamkapten Jüri Ratassepp, leitnant Reinhold Sabolotnõi ja lipnik Robert Tiilmann laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 suurtükivagunis 76 mm Vene välikahuri juures peale Tapa vabastamist jaanuaris 1919
12. jaanuaril otsustas soomusrongide üldjuht Karl Parts rongidega nr.1 ja nr. 3 minna lõunarindele. 13. jaanuari varahommikul hakkasid nr. 1 ja nr. 3 liikuma lõuna suunas. Peale Jõgevat oli liikumine raskendatud, sest enamlased olid hävitanud ühe silla ja mitmes kohas raudteed rikkunud. Visusti ja Mõisamaa mõisade vahel võeti rongidele kaks roodu Kuperjanovi partisane ja õhtuhämaruses läheneti pikkamööda Voldile, kus pidi asetsema vaenlasi.
14. jaanuaril 1919 kella 9.00 paiku jõudsid soomusrongid Jänese silla juurde. Ees liikus soomusrong nr. 1, kuna rong nr. 3 jäi kaugemale, et toetada silla vallutamist tarbe korral suurtükitulega, takistades sellega vastasel silla lõhkumist. Soomusrongi nr. 1 dessandi poolt vallutati Jänese sild tervena. Soomusrongi nr. 3 dessant vallutas samal ajal Maramaa mõisa, kust vastane lahkus vastupanuta.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Soomusrongide tule toetusel jätkasid edasitungi ka jalaväeosad: soomusrongide dessandid, ees rongi nr. 1 dessant, ida pool ja Tartumaa kaitsepataljoni osad lääne pool raudteed. Tähtvere mõisa all sattusid soomusrongi nr. 1 dessantosad punaste läti küttide vastupanule, keda toetas üks 42-liinine suurtükk raudteejaama ümbruses. Meie dessandi energilise pealetungiga rongi nr. 1 suurtükitule toetusel löödi aga vaenlane varsti segaduses taganema. Vastase kannul jõudis soomusrongi nr. 1 dessant kella 12.00 paiku linna. Umbes tund aega hiljem järgnes temale soomusrongi nr. 3 dessant ja Tartumaa kaitsepataljoni 3. rood. Samal ajal jõudis pärast raudtee korraldamist Tartu jaama ka soomusrong nr. 1 ja veidi hiljem soomusrong nr. 3.
Päev peale Tartu vabastamist, 15. jaanuaril, läksid lõuna paiku Elva suunas teele soomusrongid nr 1. ja nr. 3. Sõit oli pikaldane, sest tee oli keskeltläbi iga pooleteist kilomeetri tagant rikutud. Elva purustatud silla tagant vabanesid meie soomusrongid 20. jaanuaril 1919, millal asuti edasitungile Palupera suunas. 22. jaanuaril 1919 rongide dessantosad puhastasid vaenlastest Uderna rajooni. 24. jaanuaril 1919. jõudis Elva Tartumaa kaitsepataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhatusel, kes oli määratud soomusrongide juhataja kapten Partsi käsutusse.
Tunnimees Soomusrongi Nr. 1 juures.
Elvast lõuna poole oli soomusrongide edasiliikumine aga veel rohkem takistatud kui Tartu ja Elva vahel. Vaenlase vastupanu oli siin visa. Selle murdmine nõudis meilt pingutusi ja ohvreid. 23. jaanuaril langes Kirepi vallutamisel soomusrongi nr. 1 dessandi juht alamkapten Jüri Ratassepp, kes oma julguse ja vaprusega oli kõikjal silma paistnud. Samal päeval sai šrapnellikuuliga käest haavata ka soomusrongide divisjoni ülem kapten Karl Parts.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu II rühm.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu III rühm.
23.01.1919 Kirepi vallutamisel langenud leitnant Jüri Ratassepa haud.
24. jaanuari hommikul vara algas soomusrongide ja Kuperjanovi partisanide ühine pealetung, kapten Irwe üldjuhatusel. Pritsu (Palupera) jaam vallutati lõpuks viietunnise võitluse järel. Ka seal olid enamlased purustanud raudteed ja sildu.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Pritsu raudteejaam 24.01.1919
Suurtükituli ja purustatud sillad raskendasid soomusrongide edasiliikumist niivõrd, et nad jäid maha paremal pool raudteed tungivast jalaväest. Tartumaa kaitsepataljoni ja Tartu vabatahtlike pataljon arenes tõesti niisuguse energiaga, et juba 25. jaanuari lõunaks 1919 oli vallutatud Rõngu ja sama päeva pealelõunaks Puka ümbrus.
Soomusrongi Nr. 1 sõdurid söömas ...
... ja joomas - 24.01.1919 paiku Pritsu ja Puka vahel.
Purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.
Teine purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01
Soomusrong Nr. 1 Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.
Kasutatud materjalid:
"Kapten Anton Irv" Paul Villem, 1935
"Eesti Vabadussõda 1918 - 1920" Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937
"Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 - 1941" M. Õun, T. Noormets, J. Pihlak, 2003
Muideks täna 91 aastat tagasi kell 9 hommikul vabastasid meie Soomusrongid Tapa alevi.
Soomusrong Nr. 1 pealetungilahingutes 04.01.1919 - 25.01.1919
1918. aasta lõpuks oli rinne mererannikul jõudnud vaid 30 km kaugusele Tallinnast. Tallinn-Tapa raudteel jäid meie meeste viimased kaitsepositsioonid Kehra ja Aegviidu jaamade vahele, umbes 38 km kaugusele Tallinna Ülemiste jaamast.
1919. aasta 2. jaanuari õhtul sõitis kapten Irwe juhitud soomusrong nr. 1 Tallinna remonti, kuid juba 4. jaanuaril hommikul tuli tal uuesti rindele sõita. Sõideti aeglaselt, kuna kardeti, et kohalikud enamlased on purustanud raudtee eesmärgiga takistada soomusrongi jõudmist rindele. Alles keskpäeva paiku jõuti Kehra jaama, kus sel ajal paiknes 1. diviisi ja Viru rinde staap. Kehras kuuldi, et piki raudteed on lähenemas punaste jalavägi, keda raudteeliini kaitsvad kaitseliitlased ei suuda tõkestada. Kehra jaamas valves olnud soomusrong nr. 2 oli sõitnud Raasikule vedurile vett võtma.
Kehra raudteejaam 04.01.1919
Kehra raudteejaam 04.01.1919 - tegu ilmselt rongiga, kus asus 1. diviisi ja Viru rinde staap (Kas asusid ühes rongis?)
Kehra raudteejaam 04.01.1919 - Paremalt vasakule: diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson, leitnant N. Viitak, diviisi staabi ülem alampolkovnik J.Rink, alamkapten A.Laats ja lipnik Kadaja.
04.01.1919 Kehra raudteejaamas. (Ehk on võimalik isik tuvastada?)
Otsekohe sõitis kapten Irw oma soomusrongiga pealetungijaile vastu, neid kohatigi ligi 5 kilomeetri kaugusel Kehrast. Suurtüki- ja kuulipildujatulega ning dessandi äkkpealetungiga (ca. kell 14.00) löödi umbes 10 minutiga enamlased laiali ja algas põgenejate jälitamine metsas. Vangi võeti 15. Tartu kommunistliku polgu 7. roodu komandör, kes oli kergelt haavatud. Selgus, et meie vastas oli olnud kolm enamlaste roodu.
Seda lahingut peetakse meie soomusrongide esimeseks edukaks lahinguks üldse.
Järgmisel päeva, 5. jaanuari, õhtupoolikul sõitis kapten Irw oma soomusrongiga sisse Aegviidu jaama, 6. jaanuaril aga võeti tagasi Jäneda ning 7. jaanuaril Lehtse.
Rinde üldise pealetungi alguspäeval, 7. jaanuaril 1919, oli ilm läinud sulale. Hommikul tuli soomusrongile „Päevalehe“ kaastööline ja fotograaf Parikas. Tehti soomusrongidest ja meeskonnast ülesvõtteid. Ehk oli Parikas juba 04.01 rongil, sest fotoseeria esimesed pildid hakkavad Kehra jaamast? 7. jaanuaril oli temperatuur +2 C ja puhus nõrk kagutuul. Raskusteta täitsid sel päeval kõik väeosad neile antud lahinguülesanded.
8. jaanuari udusel hommikul sõitsid soomusrongid Nr. 1 ja Nr. 3 Lehtsest välja, et tagasi võita Tapa, kuid kaugele seekord ei jõutud. Selgus, et poolteist kilomeetrit Lehtsest ida pool olev Soodla jõe sild oli punaste poolt eelmisel õhtul plahvatusega purustatud ja vajas parandamist.
Lehtse raudteejaamast ca. 1,5 km ida pool asuva silla remont 08.01.1919 - paremalt kolmas mees on leitnant Reinhold Sabolotnõi ja temast vasakul valge mütsiga kapten Anton Irw
Soomusrongi Nr. 1 mehed ahelikus
Soomusrongi Nr. 1 esimesed ratsanikud (vasakult esimene Nr. 1 dessandi ülem Jüri Ratassepp)
Soomusrong Nr. 1
Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 ülem kapten Anton Irw, alamkapten Eduard Jakob Neps ja leitnant Reinhold Sabolotnõi.
Leitnant Reinhold Sabolotnõi Soomusrongi Nr. 1 esimese suurtüki tuld juhtimas.
Järgmist katset Tapa vabastamiseks alustati 9. jaanuaril hommikul kell 5.00, kui kõik kolm lahingukorras soomusrongi Lehtsest ida poole hakkasid liikuma. Pärast kolmekilomeetrist sõitu tuli peatuda ja raudteed parandada, ka 3 kilomeetrit enne Tapat tuli samal põhjusel rongidel kinni pidada. Kuuldus suurtükipauk Tapa poolt. Otsustati mitte vastata, soomusrong nr. 3 tegi seda sellegipoolest. Enamlased suunasid nüüd oma tule soomusrongidele ja ei jäänud muud üle kui vastu tulistada. Irw käskis kell 7.00 nr. 1 ja nr. 3 dessantidel Tapa peale liikuda. Rongid said liikuma umbes tund aega hiljem. Enamlaste vastupanu Tapa ümbruses ei olnud eriti visa ja kell 9.00 oli Tapa alev vabastatud.
Saadi sõjasaaki ja ligi 80 vangi. Meie kaotused – 4 meest haavatuna
(sh. Kapten Irwe abi Susi).
Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919
Tapalt saadud sõjasaak - 09.01.1919 Tapa raudteejaamas.
Vangi võetud punaväelased.
Tapa vabastamisel langenud punaväelased 09.01.1919.
Tapale jõudes asus soomusrong nr. 1 kohe Valgejõe silla juurde, kus Sabolotnõi tulistas välja 25 pauku. Peale seda lahkus rong silla juurest ja töömehed koos alevist appi tulnud meestega hakkasid silda parandama. Kell 14.00 sõitis kapten Irw oma soomusrongil nr. 1 Tartu poole minevale raudteeharule ja jõudis Tamsalusse. Edasisõitu pidas ta liiga riskantseks ja kell 20.00 pöördus Tapa poole tagasiteele. Ülemjuhatuse plaan oli kasutada soomusronge Narva suunas kuid selgus, et Rakvere suunas on mitu raudteesilda purustatud ning parandamine võib võtta vähemalt nädalapäevad.
Enamlaste poolt taganemisel purustatud Valgejõe sild 09.01.1919 (Kas jõuti ikka parandada juba samal päeval?)
Alamkapten Jüri Ratassepp, leitnant Reinhold Sabolotnõi ja lipnik Robert Tiilmann laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 suurtükivagunis 76 mm Vene välikahuri juures peale Tapa vabastamist jaanuaris 1919
12. jaanuaril otsustas soomusrongide üldjuht Karl Parts rongidega nr.1 ja nr. 3 minna lõunarindele. 13. jaanuari varahommikul hakkasid nr. 1 ja nr. 3 liikuma lõuna suunas. Peale Jõgevat oli liikumine raskendatud, sest enamlased olid hävitanud ühe silla ja mitmes kohas raudteed rikkunud. Visusti ja Mõisamaa mõisade vahel võeti rongidele kaks roodu Kuperjanovi partisane ja õhtuhämaruses läheneti pikkamööda Voldile, kus pidi asetsema vaenlasi.
14. jaanuaril 1919 kella 9.00 paiku jõudsid soomusrongid Jänese silla juurde. Ees liikus soomusrong nr. 1, kuna rong nr. 3 jäi kaugemale, et toetada silla vallutamist tarbe korral suurtükitulega, takistades sellega vastasel silla lõhkumist. Soomusrongi nr. 1 dessandi poolt vallutati Jänese sild tervena. Soomusrongi nr. 3 dessant vallutas samal ajal Maramaa mõisa, kust vastane lahkus vastupanuta.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Soomusrongide tule toetusel jätkasid edasitungi ka jalaväeosad: soomusrongide dessandid, ees rongi nr. 1 dessant, ida pool ja Tartumaa kaitsepataljoni osad lääne pool raudteed. Tähtvere mõisa all sattusid soomusrongi nr. 1 dessantosad punaste läti küttide vastupanule, keda toetas üks 42-liinine suurtükk raudteejaama ümbruses. Meie dessandi energilise pealetungiga rongi nr. 1 suurtükitule toetusel löödi aga vaenlane varsti segaduses taganema. Vastase kannul jõudis soomusrongi nr. 1 dessant kella 12.00 paiku linna. Umbes tund aega hiljem järgnes temale soomusrongi nr. 3 dessant ja Tartumaa kaitsepataljoni 3. rood. Samal ajal jõudis pärast raudtee korraldamist Tartu jaama ka soomusrong nr. 1 ja veidi hiljem soomusrong nr. 3.
Päev peale Tartu vabastamist, 15. jaanuaril, läksid lõuna paiku Elva suunas teele soomusrongid nr 1. ja nr. 3. Sõit oli pikaldane, sest tee oli keskeltläbi iga pooleteist kilomeetri tagant rikutud. Elva purustatud silla tagant vabanesid meie soomusrongid 20. jaanuaril 1919, millal asuti edasitungile Palupera suunas. 22. jaanuaril 1919 rongide dessantosad puhastasid vaenlastest Uderna rajooni. 24. jaanuaril 1919. jõudis Elva Tartumaa kaitsepataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhatusel, kes oli määratud soomusrongide juhataja kapten Partsi käsutusse.
Tunnimees Soomusrongi Nr. 1 juures.
Elvast lõuna poole oli soomusrongide edasiliikumine aga veel rohkem takistatud kui Tartu ja Elva vahel. Vaenlase vastupanu oli siin visa. Selle murdmine nõudis meilt pingutusi ja ohvreid. 23. jaanuaril langes Kirepi vallutamisel soomusrongi nr. 1 dessandi juht alamkapten Jüri Ratassepp, kes oma julguse ja vaprusega oli kõikjal silma paistnud. Samal päeval sai šrapnellikuuliga käest haavata ka soomusrongide divisjoni ülem kapten Karl Parts.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu II rühm.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu III rühm.
23.01.1919 Kirepi vallutamisel langenud leitnant Jüri Ratassepa haud.
24. jaanuari hommikul vara algas soomusrongide ja Kuperjanovi partisanide ühine pealetung, kapten Irwe üldjuhatusel. Pritsu (Palupera) jaam vallutati lõpuks viietunnise võitluse järel. Ka seal olid enamlased purustanud raudteed ja sildu.
Soomusrongi Nr. 1 dessantroodu I rühm.
Pritsu raudteejaam 24.01.1919
Suurtükituli ja purustatud sillad raskendasid soomusrongide edasiliikumist niivõrd, et nad jäid maha paremal pool raudteed tungivast jalaväest. Tartumaa kaitsepataljoni ja Tartu vabatahtlike pataljon arenes tõesti niisuguse energiaga, et juba 25. jaanuari lõunaks 1919 oli vallutatud Rõngu ja sama päeva pealelõunaks Puka ümbrus.
Soomusrongi Nr. 1 sõdurid söömas ...
... ja joomas - 24.01.1919 paiku Pritsu ja Puka vahel.
Purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.
Teine purustatud sild Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01
Soomusrong Nr. 1 Pritsu ja Puka vahel 24.01 või 25.01.
Kasutatud materjalid:
"Kapten Anton Irv" Paul Villem, 1935
"Eesti Vabadussõda 1918 - 1920" Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937
"Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 - 1941" M. Õun, T. Noormets, J. Pihlak, 2003
. Ei jõua praegu hunnikuid sortida. Raamatut tutvustatakse Kressa, Jaanika. Naised Vabadussõjas. Sakala 1998/Nov/3
), naisi-mehi, kes seisid poolringis ymber. Võin eksida, kuid mälus on kohanimi Rakvere piirkonnast... Piltide tagune tekst ei viidanud kyll vähimalegi seosele soomusrongidega.