Peeter I aumärk

Huvitavad lingid, mis on seotud sõjaajalooga ...
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4052
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Peeter I aumärk

PostitusPostitas funker » K Sept 13, 2017 1:19 pm


Kasutaja avatar
tonu
Veteran
Postitusi: 1087
Liitunud: T Juul 05, 2011 12:29 pm
Asukoht: Läänemaa

Re: Peeter I aumärk

PostitusPostitas tonu » K Sept 13, 2017 4:48 pm

Aastakümneid teadmata kadunud olnud orden arvati olevat enamlaste hävitustöö ohvriks langenud.

Septembri alguses oli Tallinna vanalinnas rüütliordude muuseumi ruumides üsna palju elevust, sest sai kinnitust, et muuseumi kogudes on veelgi uhkem ese kui seni arvatud. Moskva Kremli muuseumi faleristika osakonna juhi Ljudmila Gavrilovaga tehti selgeks, et muuseumi väljapanekute seas on aumärk, mis kuulus Vene tsaarile Peeter I-le.

„Seda ordenit peeti tükk aega kadunuks. Usutavasti on tegu märgiga, mille annetas Poola-Leedu kuningas Augustus II 1712. või 1713. aastal sõpruskingina tsaarile. Tänapäeval on see Poola kõige kõrgem autasu ja selle lugu ulatub 18. sajandi algusse,” sõnas Tallinna rüütliordude muuseumi kuraator Kristjan Kaljusaar.

Võib üsna kindel olla, et Peeter I kandis Poola kuninga kingitud ordenit õige mitu korda, sest kaks valitsejat olid Põhjasõja ajal liitlased ja võitluses Rootsi vastu oli vaja sõjaplaani pidamiseks omavahel kohtuda. Selliste kõrgete diplomaatiliste kohtumiste puhul käis üksteisele varem kingitud ordenite kandmine protokolli ja etiketiga kaasas.
1705. aastal, kui rootslaste vägi haaras suure osa Poola-Leedu kuningriiki, otsustas täbaras seisus kuningas Augustus II Tugev rajada valge kotka ordu. Selle kaudu sai kuningas otsida poliitilist toetust, kui määras ordu liikmeteks poliitilisi tegelasi ja Vene kindraleid. Kõik ordu liikmed said Valge Kotka ordeni, kuid tsaar Peeter I jaoks meisterdati eriti uhke variant.

„See pole üks orden teiste seast, vaid üsna eriline. Tavaliselt ei ole Valge Kotka ordenid nii hiiglaslike teemantidega. Peeter I ordenite kogus oli ta ilmselt silmapaistev,” osutas Kaljusaar ordeni teemantidele.
Esialgu arvati, et tegemist on hilisemast ajast pärit ordeniga, kuid selle tagaküljel olev Augustus II monogramm ja võrdlus ajalooliste dokumentidega andis alust arvata, et ordenil on suurem ajalugu. Keisrinna Katariina II ajal mainiti seda märki ja kirjutati, et sellel on välja vahetatud kaks teemanti. Tõepoolest paistavad ordenil kaks kivikest kolmandast erinevad. Pikka aega keisrite valduses olnud ordenit hoiti alguses Moskvas, kuid Katariina II ajal viidi see Peterburi, kus see kaunistas keisrinna teemandituba.

Ordeneid müüdi ja lammutati

1917. aasta revolutsioon tähendas paljudele aumärkidele kurba saatust. Bolševike valitsus müüs osa ordeneid, kuid suurem osa lammutati, et teemante ja muid vääriskive eraldi müüa. „See aumärk suutis imekombel jääda suhteliselt ühte tükki. Me ei tea, kes selle ostis, aga ilmselt keegi, kes üritas päästa Vene keisrite aumärke. See oli aastakümneid kadunud, kuni jõudis poolanonüümselt meie kogusse,” lausus Kaljusaar.

Tsaarile kuulunud orden maandus Tallinnas üsna väärikasse paika, kus on ümbritsetud Austria kantsleri Klemens von Metternichi, Etioopia viimase keisri Haile Selassie ja viimase Austria-Ungari keisri Karl I aumärkidest, mida suurkujud on ka kandnud. Peamiselt jõuavadki aumärgid n-ö suurele turule siis, kui riikides toimuvad revolutsioonid ning need kuningakodadest ja paleedest välja toimetatakse.
„See on tõesti meil üks esinduslikumaid väljapanekuid üldse. See on erakollektsioonidest üks maailma paremaid ja meil on siin ka haruldasi märke. Faleristika puhul on kollektsioonid tavaliselt sellised, kus märgid on üsna sarnased, aga meil on hiliskeskaegsetest kuni uuemate riiklike autasudeni välja,” selgitas Kaljusaar ja kinnitas, et sellise kollektsiooni kogumine on nõudnud palju aega ja vaeva. Alles jaanuaris uksed avanud rüütliordude muuseum kuulub ettevõttele WETT Eesti OÜ. Selle juhatuse liige, Ukraina päritolu ettevõtja Valeri Gluštšuk on oma firma sissetulekud investeerinud ordenite ja teenetemärkide kogumisse.
„Neid ordeneid ostetakse oksjonitelt üle maailma. Need maksavad suuri summasid, aga me kunagi ei avalikusta, kui palju täpselt. Võib öelda, et kõige kallimad esemed siin muuseumis on üle miljoni euro väärt. Täpseid summasid ja seda, kes neid ordeneid müüsid, ei saa me avaldada,” jättis Kaljusaar saladuseks, kui palju on tsaarile kuulunud Valge Kotka orden väärt.
HÄSTI VALVATUD AARDED

Tallinna rüütliordude muuseumi kuraator Kristjan Kaljusaar kinnitas, et erilistel puhkudel saab tsaarile kuulunud Valge Kotka ordeni ka vitriini tagant välja võtta. Ent Eesti Päevaleht käis väljapanekuga tutvumas päeval, kui muuseum oli suletud, mistõttu polnud võimalik ordenit oma käega katsuda.

„Meil pole praegu turvaekipaaži kohal ja me ei saa neid avada. Tavaliselt on meil siin valvurid olemas ja ka uksed on turvasüsteemidega,” ütles ta.

Näiteks ordenite ümber olevad vitriinid on turvalahendustega. Kui keegi läheks vitriinile liiga tugevalt vastu, lukustuksid muuseumi uksed automaatselt. Välja pääseb ainult turvatöötajate abiga. Seepärast panime ka oma diktofoni vitriini äärele väga hellalt.
HARULDASED AUMÄRGID KADUNUD RIIGIST

Tallinna rüütliordude muuseum asub Tallinna vanalinnas kirjanike maja kõrval aadressil Kuninga tn 3. Eramuuseumil on üks maailma paremaid ordenite ja aumärkide kogusid. Alla aasta avatud olnud muuseum on maailma faleristika ringkondades palju tähelepanu köitnud ja Tallinnasse toonud turiste, kes ainuüksi selle kollektsiooni pärast Eestisse sõidavadki. Väljapanekul on ordenid hilisest keskajast kuni tänapäevani. Ühtlasi leiab muuseumist kurioossemaid riiklikke aumärke, näiteks Põhja-Koreast ja 1932–1945 eksisteerinud Jaapani marionettriigist Mandžukuost.

„Klassikaline ordu kujutab endast auväärsete ja teenekate isikute ühendust, mille liikmeid nimetatakse tavaliselt rüütliteks ja daamideks. Kui kellelegi annetatakse orden, tähistab see tema vastuvõtmist kindlasse ordusse ja orduliikmed kannavad ordeneid, et oma ordukuuluvust näidata. Kõik meie väljapaneku eksponaadid on originaalid, mida professionaalsed kollektsionäärid on mitme aastakümne vältel hoolikalt kogunud. Väljapanek koosneb enam kui 700 ainulaadsest eksponaadist, kuid moodustab üksnes osa meie pidevalt täienevast kollektsioonist,” kirjutab muuseum oma kodulehel.

Muuseum ootab külastajaid teisipäevast pühapäevani kella 10–18.


Mine “Lingid/Links”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist