plekkpea kirjutas:Vene saitidelt olen välja nuhkinud, et leotada glütseriinis!

Tulemus ei pruugi olla püsiv! Ise pole küll proovinud aga sõbramees see-eest korduvalt . Esmalt oli töödeldav objekt absoluutselt "beebistunud", kuid mõne aja pärast oli "vineer" jälle tagasi!

Ehk peale glütseriinitamist mingi kreemiga kokku mökerdada?

Katsetada ju võib . Ega hullemaks ta ikka enam ei lähe ...

Mõtlesin, et keedaks nats rihma. Lugesin kuskilt, et vanu nn. surnuid korktihendeid saab jälle heaks keetes.

Selle rihma keetmisega tuleb meelde Chaplini film " Kullapalavik " , kus nad siis rihma peale keetmist ära sõid . ( öeldud naljana ) Võib veel proovida , kui kallata natuke hoburatsmete pehmendamise õli väiksesse kilekotti . Seejärel panna nahk kilekotti ja rullida kott kinni nii et õhk tuleks välja . Jätta see niimoodi sisse mässituna mõneks kuuks seisma . Proovisin ühe täägi tupe nahaga , läks pehmeks küll aga aja möödudes oli " vineer " jälle tagasi .

Keetmine keerab persse.
No vähemalt mina keerasin enda naha jäädavalt nässu. Kuulsin ka seda ühelt inimeselt kes nahaga tegelenud rohkem. Vist vähesel määral võib ta toimida aga arvan ka, et ainult kindla perioodi püsib siis pehmena kuna kuumus ja soojus ikkagi nahka suretab ja kuivatab.

Mitte mingil juhul ei tohi vananahka kuumutada,sellega rikud asja täielikult.Kõige parem vahend on glütseriin,väike pudel maksab 25-EEKi.Võtab ka kõige hullema "vineeristunud naha" pehmeks.P.S Plekkpea sinu maast väljakaevatud tääginahk ja rihmajupp koos pandlaga sai samal moel pehmeks tehtud!

Tee pilti kah, kas tääginaha traageldasid kokku? Loovutan ka kompassi.

Võin pajatada oma kogemustest. Kunagi üritasin päästa kahte nahkrihmakest (I maailmasõja aegsed), millega vene vindi külge kinnitus nn pikk rihm. Mõlemad olid pulkkõvad. Ühe rihmakese määrisin pkasult kokku vaseliiniga ja jätsin nädalaks kilekotti ootama. Teisele rihmakesele tegin kuuma vee protseduure. Pärast veeprotseduuri läks rihmake tõesti pehmeks, kuid kui ma seda natuke tahtsin sirgemaks tõmmata, läks kõige labasemal kombel pooleks. Teine, mis oli vaseliinitatult kotis aga tipp-topp, terve ja pehme siiamaani.

Vaseliiniga see viga, et ei taha väga hästi imenduda, glütseriiniga lihtsam. Pudel glütseriini kilekotti ja rihm sisse, nii vist kõige lihtsam.

Ooda kuda pudel glütseriini kilekotti, rihm sisse ja las haudub? Käisin apteekrihärra juures ja sain 72 krooksu eest 50 ml glütseriini, sest vist natuke vähevõitu? Või kokku mäslada ja siis tihedalt kilesse?

Kilekotti soovitaks sellepärast panna, et siis kaod väiksemad. Töötlesin leivakoti rihmasid glütseriiniga- hõõrusin sõrmega kõik rihmakesed eraldi üle, pärast sõrmed villis. Täägi naha võid küll tervenisti kotti panna, imbub ehk tervenisti läbi. Tundub, et sattusid kalli apteekri kätte

Speedsta, kaua Sa selle glütseriiniga neid oma leivakotti rihmu hõõrusid?
Võtsin mina kätte ja otsustasin ühe kena ranitsa rihmasid pehmendama hakata aga peale tükki aega glütseriiniga mäkerdamist pidin tõdema, et suurt midagi ei muutunud. Alguses justkui läksid pisut pehmemaks aga natukese aja pärast olid jälle samasugused kangevõitu nagu alguses.

WW2 foorumis ka pikalt juttu naha pehmemaks muutmisest.

Seda Merilõvi saab osta Hansashopist internetis. Kindel et saab kätte, poodides on nii ja naa - kord on kord pole.