...on üks strateegiline sõlm. Kui pöörata Tartu-Jõhvi teelt Tudulinna peale, siis kulgeb tükk maad teega paralleelselt, tee lääneküljel, kaevikuliin. Millal on see kaevatud, kes kaevasid, miks on see liin nimelt tee lääneküljel. Kas see on seotud 1941. aastaga, kui rahvale organiseeriti massilist kaevetegevust nagu näiteks nn. Jalaka liinil Tartu juures.

Kas mingit rauakraami ei ole sealt leida?

Seal kandis eriti suurt midagi 2 MS ajal ei toimunud.
Kuna olin seal pea pool aastat komandeeringus sai seal kohalike käest vähe uuritud ja puuritud.
Kaevikuid ja laskepesi sealkandis tõesti metsad täis.(Palju on vene piirikate tööd).
Kuid Kauksi ja Iisaku vahel metsades oli olnud koht, kus Saklastel oli 43-44. aastal pikka aega mingi reserv varustuse laagri paik ning san. sõlm.

Kas see Kauksi ja Iisaku vaheline koht pole mitte Sälliku?

Kahjuks kohalik vanamees koha nime ei maininud.

sälliku jah seal oli old mingi ladu tean isegi kus need augud on

Lp. kameraden,

Olete algse pakutud positsiooni pealt liikunud Kauksi taha kuhugi Sälliku kanti. Mina tahtsin rääkida Rannapungerja-Tudulinna tee äärde jäävast pikast kaevikuliinist.

Paar päeva tagasi oli minul võimalus vestelda kohalikuga, (s. 1953) kes rääkis, et need on 1944. a taganemise kattepositsioonid. Peale sõda leidnud nemad sealt läbilastud padrunite hülsse ja maantee ja järve vahelt, kõrgemalt künkalt, kus olnud midagi vaatluspunkti laadset, tulnud lagedale paar kuuli aukudega saksa kiivrit.

Viimane teade pani mind küll imestama, sest polnud kuskilt lugenud, et Rannapungerjal oleks punastele vastupanu avaldatud aga auke lasti kiivrite sisse peale sõda ka niisama, märklehe pähe.

Kommenteerin pisut ühte kirjutist:

Seal kandis eriti suurt midagi 2 MS ajal ei toimunud.

Toimus küll. Uputati laevu ja tõsteti üles ...

Kaevikuid ja laskepesi sealkandis tõesti metsad täis.(Palju on vene piirikate tööd).

Vene piirivalvega pole sealsetel kaevikutel mingit pistmist ...

Sõditi nii 41 kui 44 aastal. Vaadake Eesti kaarti ja rinnete liikumist nimetet aastatel - siis saate ise aru.

Targutamist, et midagi ei toimunud - minge rääkige oma ajalooõpetajale ...

terv
õ

Sakslased tahtsid Rannapungerja silda enne SS-Piirikaitserügementide taandumist õhku lasta aga Lilleleht hoidis selle ära.
Kas need kaevikud ei ole mitte 1941.a. kaevikud, mille kohta punane propaganda lõugas, et seal peatatakse sakslaste edasitung? 1944.a.-l võidi neid samu kindlustusi kasutada, nagu sakslased mitmel pool ka tegid.

Ühel septembripäeval oli kuulda palju laskmist. Oli selge, et sakslased on saanud taganemiskäsu ja lasevad enne välja kogu laskemoona. Taganeti Rannapungerja suunas, kus väeosad pidid jõesilla ületama enne õhkimist, mis oli määratud kella kuueks õhtul. Väeosad lagunesid vooride vahele, kõik püüdsid üle jõe saada, valitses paaniline õhkkond. Juuriksoole pakuti mootorratast: mis sa passid, põgene! Kuid kohusetunne ei lubanud oma mehi maha jätta. Lilleleht andis Juuriksoole käsu minna sillale ja takistada selle õhkulaskmist. Sakslased loovutasid heal meelel õhkimisülesande eesti ohvitserile ja panid kohe plagama.

http://www.okupatsioon.ee/kaastood/jaan_juuriksoo.html

Minu isa kodu asub Lemmaku külas, Rannapungerjalt ca1km Tudulinna poole. Sõja alguses lasi venelane jõe äärde kaevikud kaevata ja oli päris tugevasti sinna kanda kinnitanud. Kui sakslane sisse tuli ei pääsenudki üle jõe kuna Rannapungerja sild oli venelaste poolt põletatud.Õhtu eel seadis sakslane Raadna mäele kahurid üles ja laskis ka sisse.Hommikul vara algas kahuri tuli ja jalavägi läks rünnakule.Jalavägi alustas Tudulinna poolt, sealt kus kaks jõge ühinevad Rannapungerja jõeks.Hakkas liikuma piki kaevikuid.Venelastel oli Kauksi oja kaldale üles seatud AURORA
pealt maha võetud kahur, mis aga kiiresti oma plõksimise lõpetas.Lahingu lõppedes olid sakslased kaotanud seitse sõdurit, nende hulgas ka ühe leitnandi.Venelasi oli kaevikutes palju maha jäänud.Isa oli esimeste hulgas kes peale lahingut käis need kaevikud läbi kuna oli 41.a esimesi metsavendi.Püssidest ega laskemoonast puudust ei olnud.Isa kodus aga oli saksa aeg vist 3.piirikaitse rügemendi staap.Majast eemal ca150m kõik rügemendile vajalik laskemoon mis sealt edasi rindele toimetati.

Kas 1944 septembrisündmustest ka tead pajatada?

3.prk staap asus Tudulinnas alates 27.03.1944, seal paiknesid ka rügemendi voorid. Alates 4.maist asus staabikompanii Juudilaagrisse, sks. keeles Judenlager, mis asus Soski küla piirkonnas.