Kuidas soomepoisid tanke peatasid

[Niederland]

Üks soomepoisist veteran jutustas, kuidas nemad Soomes venelaste tanke peatasid. Mehed paiknesid metsaserval, järsku tulid piki metsaserva kaks tanki. Kuna meestel tankitõrjerelvi ei olnud, peitsid nad ennast puude taha. Kui tankid lähedale jõudsid, tulid mehed puude tagant välja ja pistsid raudvardad tanki roomikulindi vahele. Kuna tankiga enam sõita ei saanud ja vastupanu oli mõttetu, otsustasid venelased end vangi anda.

[hugo1]

Ma olen ka kuulnud, et soomlased olid parajad hullud eriti Talvesõja algul.
Süütepudelitega pandi tanke põlema(eest luugist sisse).
Roomati tanki alla ja pandi lõhkelaengud jne...
Mis neil üle jäi, sarnaselt tolleaegse Eesti armeega polnud ju neil ka tankitõrjepüsse, kahureid ju igale poole ei jägunud.
Muuseas tankitõrjekahuritega Soomes oli veel selline lugu, et Soome maastik olevat mitte kõige sõbralikum selle relva jaoks.
Üle küngaste ja järvede oli halb kahurit vedada, sopiline maastik segas kaugelt laskmast jne...

[soadf]

siis pandi ka palgid tanki rattaste ja roomiku vahele.Köige parem oli taktika venelastel oli kolonnis esimene tank komandöri tank kui see hävitai siis teised tankid ei osanud enam midagi teha raadio side olid katkenud.

[Kriuks]

Kuskilt kunagi lugesin, et peale kaika või palgi roomikutesse suskamist ronisid pussnugadega varustatud tegelased vaikselt tanki luukide juurde ja kui sidorovid- petrovid pistsid pea välja, et ootamatu peatuse põhjust uurida, järgnesid manipulatsioonid eelnimetatud terariistadega . Kui puudusid tankitõrje püssid ja granaadid siis võib arvata, et ega padrunitega ka väga laamendada ei olnud .

[Niederland]

siis pandi ka palgid tanki rattaste ja roomiku vahele.Köige parem oli taktika venelastel oli kolonnis esimene tank komandöri tank kui see hävitai siis teised tankid ei osanud enam midagi teha raadio side olid katkenud.

Eriti edukaks kujunes see kitsal teelõigul, kus ei andnud teest kõrvale sõita. Lasti kolonni esimene ja viimane tank puruks ja ülejäänud tankid olid nende vahel lõksus.

[hugo1]

Eriti edukaks kujunes see kitsal teelõigul, kus ei andnud teest kõrvale sõita. Lasti kolonni esimene ja viimane tank puruks ja ülejäänud tankid olid nende vahel lõksus

Seda rohkem kasutati veoautode puhul, tankidega ei meenu selliseid juhtumeid, peale Witmanni (ei tea kas kirjutasin nime õieti).
1944a ta oma Tigeriga tõesti tegi nii.
Kusjuures mitte kitsal tee lõigul vaid põlluserval. Asja võlu oli kiirus, täpsus ja see, et tema Tiger oli varjatud. Ameeriklased ei saanud aru kes ja kust tulistab.
Ma ei mäleta peast palju ta neid USA tanke laiali lasi, igalljuhul palju.
Hämmastav
Muuseas, kas keegi teab täpsemalt, kui palju soomlased kasutasid soomustläbivaid kuule tankide vastu ja kas aitas
Eestil olid ju suured lootused soomustläbivatele kuulidele, tõsi ta ju on, et 1939-40a oli neist veel abi, tanki soomus ei olnud siis veel nii paks.

[kass]

see oli Villers Boccage.
liitlased kaotasid seal üle 30 tanki ja muid masinaid.
seda ainult ei teinud Witmann üksinda vaid paar tiigrit oli veel(Pz.Lehr Division)
Britid tulistasid vastu ka aga mürsud ei läbistanud Tiigrite soomust

[hugo1]

see oli Villers Boccage.
liitlased kaotasid seal üle 30 tanki ja muid masinaid.

Just, seda ma mõtlesin.

seda ainult ei teinud Witmann üksinda vaid paar tiigrit oli veel(Pz.Lehr Division)

Mälu järgi oli põhiline just Witmann, teiste roll oli tagasihoidlikum.
Tankid seisid metsavahel üksteise taga, Witmanni oma oli esimene.

Britid tulistasid vastu ka aga mürsud ei läbistanud Tiigrite soomust

Algul nad ei saanud aru kus ja kes tulistab, kui said oli hilja, soomuse koha pealt on Sul muidugi õigus. Tigerile oli raske USA tankide hulgast vastast leida.

[Art]

Michael Wittmann on selle mehe õige nimi, mitte Witmann.

Teadmiseks teile.


Vaino Linna raamatus "Tundmatu sõdur" on hea koht, kus üks soomlane miini tanki alla viskab, vaene mees ei jaga 10 minutit ei ööd ega mütsi pärast seda.

[hugo1]

Vabandust on vist jah Wittmann

[ReameeS]

ma ole ka sellist juttu kuulnud et soomalased peatasid tanke molotovi kokteilidega.Soomlastel oli ka väga hea riietus ning head saapad neil oli seal väga kerge liikuda kuid venelased sellega ei arvestanud ning neil oli tavapärane talvevorm seljas see andiski soomalastele eelise

[hugo1]

riietus ning head saapad neil oli seal väga kerge liikuda kuid venelased sellega ei arvestanud ning neil oli tavapärane talvevorm seljas see andiski soomalastele eelise

Tegelikult niipalju, kui mina lugenud olen oli soomlaste seis vormiriietuses ja varustuses Talvesõja algul masendav.
Vorme ei olnud piisavalt, ei olnud üldse haruldane selline juhus, kus meestele anti sõjaväe poolt ainult vöö.
Vormide seis oli väga kirju. Olen näinud isegi sellist fotot, kus Soome sõdur on kaevikus, seljas orkestri paraadvorm, suurte ripuvate pagunitega
Mehed läksid sõtta oma riietega, vahel oli oma püss ka kaasas ja oma puss vööl. Muuseas Soome armee püssid olevat nii vanad ja viletsad olnud, et soomlane, kui mõne punaarmeelase maha laskis võttis ta endale punaarmeelase püssi. Punaarmeelastel muuseas olid tuliuued püssid. Punaarmeelaste riietus olevat Talvesõja algul õhuke sinel olnud, aga hiljem polnud lambanahkne kasukas enam väga haruldane ja vildid.
Õnneks on soomlased põhjamaa rahvas ja paljudel oli korralik talvevarustus olemas, et üksused liiga kirjud ei oleks õmmeldi linasest riidest valged õhukesed tunked peale. Nagu näha oli sellest hiljem kasu, valgeid tunkesid on lumisel maastikul raske märgata. Suur eelis oli soomlastel suusatamis oskus. Punaarmeelaste hulgas oli palju asiaate, kes ei olnud kunagi ennem külma ja lund näinud rääkimata suuskadest.
Üks asi veel, mis mul meele mõruks teeb. Eesti armeel olevat jagunud piisavalt vorme ja püsse. Somm hakkas palja persega vastu, meie aga

[hugo1]

Selline küsimus oli militaar-neti viktoriinis.

okei, 2002.a. suvel Soomes Sotaarkistos Heeresgruppe Nord dokumente läbi vaadates sattusin huvitava portsu dokumentide otsa. 1943.a. kevadtalvel tuli kellegile seal pähe korjata kogemusi tankidega võitlemise kohta. Mitmesuguste variantide juures äratas minu tähelepanu Schnelle Abteilung 290, Oberleutnant Thomass kirjutatud aruanne, kes 24.06.1941.a. oli hävitanud tanki KV-2. Küsingi, mis relvast ta selle tanki hävitas?

Vastus oli selline.

Aruanne saksa keeles:Tsiteerin::
Der Panzerkampfwagen stand und feuerte. Bis auf 30 m kam ich gedeckt an ihn heran, sprang den Wagen an, steig auf dem Steigeeisen am turm hoch, öffnete die Luke, die nicht verriegelt war, und feuerte mit der M.P. ein volles Magazin hinein. Der Kampfwagen stellte darauf das Feuer ein. Ich sprang wieder hinunter. Als einige Soldaten aus ihren Dekkungen an den Wagen herantraten, schoss dieser mit Pistole aus der Öffnung für Handfeuerwaffen an der Fahrerfront. Ich stieg erneut auf den Turm und feuerte ein weiteres Magazin hinein. Plötzlich stieg eine Stichflamme aus der Luke, die vermutlich von einem getroffenen Betriebstoffkanister herrührte. Danach stiegen leichte Rauchschwaden offenbar von brennender Bekleidung, Putzwolle, Sitzpolster etc. aus dem Innern. Nach etwa 2 Std. explodierte die M.G.-Munition, nach 3 Std. brannte der Betriebstoff aus, nach ca 5 Std. ging die im Pz.Kw. vorhandene Art.Munition los, wodurch dieser vollkommen auseinanderflog. Die s.Zt. geäusserte Vermutung einer selbsttätigen Sprengladung hat sich, soweit mir bekannt, bei späteren Erfahrungen nicht bestätigt.
eesti keeles siis:
tank seisis ja tulistas. Thomaß hiilis varjatult 30 meetri kaugusele, siis ronis tanki peale ja mööda astmeid torni otsa. Avas lukustamata luugi ja tulistas terve magasini luugist sisse, peale mida tank lõpetas tulistamise. Thomaß ronis tanki otsast jälle maha. Nüüd kui mehed peidust välja tulid, tulistati tankist juhi kõrval olevast avast püstolist (märkus: kui seda osa sõnasõnalt võtta, siis on meil tegemist haruldase 0-seeria masinaga, neil polnud kuulipildujat juhi kõrval). Selle peale ronis mees uuesti tanki torni peale ja laskis teise magasini torni sisse tühjaks. Nüüd läks tank seest põlema. Umber 2 tunni pärast plahvatas tankis olnud käsirelvade laskemoon, umbes 5 tunni lõhkes tankis olnud suurtükimoon, mille tagajärjel masin tükkideks lendas. Selline kurb lõpp siis "võitmatu" soomusega masinal.
ps.
lennart88 kirjutas:
Poriga vaatepilud kinni loopida
on olemas nõukogude poole ametlik käsk, kus seda varianti kästakse kasutada tankidevastases võitluses, aastast 1941.a., välja antud mingi kõrge nina poolt.

[standarterführer]

ulmelisena tunduvad jutud.

tähendab mitte kunagi ei liigu tankid üksikutena, või kaksi, nagu lood räägivad, et neid nähtud ja hävitatud nii olevat. ilma jalaväe toetuseta pole tank midagi. seda esiteks. teiseks metsavahel manööverdades peaks olema üks mees peadpidi luugist väljas, sest näha seest ju midagi suurt ei ole. kolmandaks käis sõda talvel, ära tunda oli raske, kas eesolev on lumine põld, või lumega kaetud järv, venelased kartsid seda. pealegi ei usu ma mitte üks põrm tanki peatavasse raudvardasse, mis olevat kodaratesse loobitud. kahtlane on ka palgivariant, aga siiski võimalik kui on väga halvad tingimused enne looduse poolt loodud...süütepudelid muideks on tanki hävitamise juures esimene asi, mille valmistamist ja heitmist sõduritele alati õpetatud on.

see jutt samas ei tähenda et eelnevad lood/postitused täiesti võimatud olid aga väikse skeptitismiga poleks patt asjasse suhtuda.

üldiselt on tank üks väga karm sõiduriist, mille võimetest enne pilti ette ei saa, kui pole ise näinud.

levinumad hävitusviisid on lindi katki lõhkamine granaadi,- vms´ga, mille tõttu meeskond masinast 15minutiks väljuma on sunnitud, või siis nimetatud bensiinipudeli heitmine mootorikattele...

[ivalO]

Vot seda väljavaatamist tankiluugist ei kasutanud venelane isegi 1944 aastalgi veel mitte , rääkimata siis Talvesõjast.