Sellised kunagi müügil olnud tulemasina varuosad siis...oskab keegi pakkuda või vähemalt oletada,mis ajajärku võiksid jääda?

Tegumoe ja kirjaviisi järgi pakuks et kolmekümnendad.

Ise panustaksin saksa okupatsiooni (I MS või II MS) ajajärku,,segadust tekitab hind 20 pfennigit.Pärnu tuntuim tulemasinate kollektsionäär M.B. avaldas arvamust,et kodanlise wabariigi ajal oleks pakendil tõenäoliselt seisnud a´la tulikivid ''Vello'' vms.
Hinnast lähtudes saaks muidugi tuletada,kas Adolfi ajal oleks saanud 20 penni eest soetada jupi nööri ja 6 tulekivi?

Kohalik edasimüüja vaevalt neid vigureid ümber pakendanud oleks, müüdi ikka sellisena nagu nad tehasest tulid. Ega Singeri masinale ka ju keegi peale kleepinud silti "Jaanus"...

Miskit militaarset ?

Küsi selle kollektsionääri käest, mis ajal olid levinud 6mm tulekivid?

Nn "ümberpakendamine" on reaalne, sest see pole tegelikult pakend mis ostjale
kaasa antakse, vaid reklaamalus, kus on 24 klaastoru välja pandud. Reklaami
mõttes oleks kindlasti see rahuajal eestikeelseks ümber tehtud.

labidamees kirjutas:Ise panustaksin saksa okupatsiooni (I MS või II MS) ajajärku,,segadust tekitab hind 20 pfennigit.Pärnu tuntuim tulemasinate kollektsionäär M.B. avaldas arvamust,et kodanlise wabariigi ajal oleks pakendil tõenäoliselt seisnud a´la tulikivid ''Vello'' vms.
Hinnast lähtudes saaks muidugi tuletada,kas Adolfi ajal oleks saanud 20 penni eest soetada jupi nööri ja 6 tulekivi?

Lugupeetud kollektsionäär on juhuslikult siinse foorumi teenekas liige,seega ootan juba ammu,et ta meie amatöörliku arutelu faktidega lämmataks...

Reklaami mõttes oli võib-olla just hea "eht Saksa kraam" eriti kui kodumaised tulekivid ja tahid võib-olla nii head ei olnud... Nagu ka "eht Inglise", "eht Prantsuse" jne. Ja edasimüüjal võis olla lausa kohustus kasutada originaalpakendit.

funker kirjutas:... mis ajal olid levinud 6mm tulekivid?

See teadmine meid ilmselt edasi ei aitaks. Nii palju kui mina neid näinud olen, siis kõik sõjaeelsed, -aegsed ja -järgsed tulekivid on olnud üpris ühte mõõtu.

Üks on seega selge,,,nõukogude aegsed need pole.Lähevad müüki,,las uus omanik mõtiskleb edasi...

Oskab keegi öelda, mis aastatel toodeti selliseid "Arsenali" telefone?

Kaltsuhunnikust tuli välja huvitav linane vigur mille tikkimisega on kurja vaeva nähtud. Kas oskab keegi arvata mis selle eseme otstarve on olnud? Mõõdud 27x100cm. Ehk mingit sorti ajalehehoidja või -reklaam?

Wirbelwind kirjutas:Oskab keegi öelda, mis aastatel toodeti selliseid "Arsenali" telefone?

"Arsenali" silt näitab et telefon oli kasutusel Arsenalis, mitte et see on Arsenalis toodetud.

On see telefon sul käes? Kui jah, siis tee mulle telefonitoru mikrofoni osast detailne lähivõte.
See on Tartu Telefonivabriku/Ericssoni telefon.

Arsenal oli küll meie teine telefonitootja.
Millal, mida ja kui palju täpselt valmistati, ei tea. Pole spetsiaalselt uurinud. Kindlasti ehitati vahemikus 1934-37 lauatelefone. Aga Arsenalis remonditi/renoveeriti ka vanu aparaate ja need võidi samuti tehase sildiga varustada. Selle seinatelefoni kohta ei ütle midagi kindlat.


Sõnumed 13.08.1932 lk 3
Vanad telefoniaparaadid maale.
Arsenal andis üle postivalitsusele 300 telefoni induktoraparaati, mis olid seal parandusel. Umbes samapalju annab parandatud telefoniaparaate üle Tartu telefonivabrik lähemal ajal. Automatiseerimise tõttu vabanes Tallinnas 5000 induktoraparaati, mis nüüd maale üles seatakse. Praegu on vanu aparaate selleks otstarbeks parandatud üle paari tuhande.


Kaja 29.04.1934 lk 9
(Artikkel Tartu Telefonivabrikust)
/.../Seega on uute telefonide tellimine teataval määral vähenenud. Lisaks sellele toimetab ka sõjaministeeriumi arsenal vanade telefonide remonteerimist ja väiksel arvul ka uute valmistamist./.../


Uus Eesti 17.01.1937 lk 3
/.../
Uusi telefone rahvale.
Arsenal et valmista mitte üksi kuulsaid püsse, vaid sama edukalt on rakendanud end ka telefonide valmistamisele, millise osakonnaga tutvuneme kõigepealt. Maal uutel telefoniabonentidel on arsenali aparaadid juba tuttavad, kuid pealinnas automaat-jaama abonentidel neid veel ei ole, sest automaat-aparaatide valmistamine on olnud senini Tartu telefonivabriku eesõiguseks. Aga siiski - ka Tallinnas on juba arsenali aparaate tarvitusel, nimelt põllutööministeeriumis.
Kuid suurem arsenali töö käib induktor-aparaatide valmistamise alal ja samuti keskjaama-seadete ehitusel. Isegi Tartu keskjaamale on tehtud kommutaatoreid. Neid on nüüd üle maa juba 300 ümber tarvitusel, kõik siitsamast töökojast. Ja praegusel momendil käib kibe töö lauaaparaatide tegemisel. Uuesti värvitud lauaaparaatide kaste ja üksikosi on terve suur tuba täis, kus töölised ja meistrid askeldavad juures, küll viilides, puhastades ja passides.
Telefoniaparaatide juures leiab vaataja väga keerukaid ning üsna kunstliku valmistusviisiga osi. Siiski kinnitab aparaatide meister, et kõik on oma töö, ainult peen isoleer-traat induktori ankru jaoks on toodud välismaalt. Eesti mehed on osavad mehaanikud. Ega nad jätaks vanapaganalegi sarvi tegemata, kui keegi annaks tellimise./.../
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=u ... ----------

funker kirjutas:

Wirbelwind kirjutas:Oskab keegi öelda, mis aastatel toodeti selliseid "Arsenali" telefone?

"Arsenali" silt näitab et telefon oli kasutusel Arsenalis, mitte et see on Arsenalis toodetud.

On see telefon sul käes? Kui jah, siis tee mulle telefonitoru mikrofoni osast detailne lähivõte.
See on Tartu Telefonivabriku/Ericssoni telefon.

Ma muidugi arvasin jah, et Arsenali tehase toodang. Metallist silt pigem viitaks nagu tootjale. Ja nagu manic'u postitusest selgub, siis toodeti Arsenalis ka neid. See telefon ripub Kuressaares ühe minu tuttava kodus seina peal iluasjana. Maja ise on ca 40-50 aastat vana, aga sama krundi peal oli kunagi praeguste elanike vanavanemate maja. Oletasime ise, et ehk on telefon sealt pärit. Lasen lähiajal mikrofoni pildistada.