Tuttav endine NL dessantnik Peep ei tunnistanud nii toekat omaks. Neil 3 sek järel avanes ja siis gt ruut oli alles väike. Kui vette kukkumine, siis lõikasid paar meetrit enne tropid imenüri noaga läbi. Vast ehk Tartu Dudajevi poiste oma, kui sohva ja kummipaadiga täie hoo pealt tuli lahkuda soojast...

Väga huvitav jutt. Öö läbi sai loetud, pool veel jäänud. Kas see eesti keeles ka ilmunud on? Alumist viidet viirusetõrje ei luba avada.

Veel kaks pannalt? Igak tükil number peal nagu püssijuppidel, näit 43-84; 9580-27; 502A31 jne



Gott mit uns on kõrval mõõduks.

Elus on tulnud ka šahtkaeve puhastada. Kõige muu seas leidsin väga keerulise ehitusega kukega vintpüssi jäänused!! Kuskil oli aastanumber 1907. Kas inglaste abina toodud? Mossini hülss sinna sisse ei istu. http://lh6.ggpht.com/_I2KOLdRDwlU/TOVigDTsD0I/AAAAAAAAAaE/-eO2hGXEbY8/s512/Winchester%2C%20val...

Oo. Ratsamees katseväes kõige uhkem... See Rinne või Hanseni või Karrisoo lauldud plaatki on mul veel olemas. Sugulasest Ots Ernst`st samasugune pilt ja palju võimuvahetuseaegseid kirju säilinud. Huvitav jälgida kuidas esialgne vaimustus (töötas raudteel vagunisaatjana) õige ruttu mustaks masendusek...

No net! Papa Tustil oli mesipuu juurest veetud peen traat tuppa lehmakrapi külge, et kui keegi... Kõliseski öösel. Hüppab välja- vabastaja lammutab mesipuud, kone taru najal. Papa ei pööranud ümbergi, väntas tuppa tagasi nii vaikselt kui oskas.Hommikul oli pilpaid palju, ju sai nõelata...Ja leiba ei...

Tänan nähtud vaeva eest, parabellum! Minu omal avers palju värskem! Mis tehnoloogiaga need konksud külge pandud on, sellel ka kõik kadunud. Olen lugenud ka mingist õnnetust happelisest avioliimist, millega sõja ajal õhus lennukid lagunema hakkasid (NL-l).

Suure viisnurga tipus on jah imepisike veel. Millele see osutab? Sõjaaegne? Ja äralõigatud nurgad on nagu sündinud pandlaga. Ikka kergemaks et ujuvat meest põhja ei vii? Konksu ja aasakohad aimatavad- midagi juhtunud nendega. On need tinaga või messingiga külge joodetud? Üldse oma õues õnne nende pa...

Mereväe oma tundus naginas samatõhus kui pehhoota oma, see saksmanniga vaevalt sama kaalu.

Metalliotsijaga koduõuest leitud messingpannal. Mu sõduripandlast õhem- vaid 1,2 mm, rihmaaasad ära tulnud. Nurgad lõigatud. Tõsise kisma jaoks veidi kerge kaaluga -võibolla merekooli pannal?

Palju sinna "lüpsilehma" pärast varustuse üleandmist patrull- allveeaevadele ruumigi vabanes. Aga muidu Lõuna-Ameerika riigid said Saksamaaga suhteliselt hästi läbi, midagi pole võimatu. Ainult dokumentaalne tõestus puudu. Kütusetoojasse toiduvärki jälle ei pane kuidagi. Veel küssa, palju kamašokola...

No tehke mulle haiget, mitte kuidagi ei suuda uskuda et Aadu majandusmehed jõudsid viie aasta kakaovaru enne sõda valmis hankida. Oli ju tähtsamatki vaja- volframi, naftat,salpeetrit, kroomi, puuvilla jne. Oma elanikkonna pealt hoidis igati kokku, vallutatud maadest sai ka midagi, aga seda mitte. Un...

Oi Parabellum, ole valvel. Keera nüüd diktofoni vedru üles ja laadi mälu tühjaks- need memuaarid võivad vanahärral palju mälupilte üles äratada. Ja õllele väike sorts valget hulka...
Gruppen- pilt A. Risti nimega tahvlist kuluks ka selle loo epiloogi ära. Mälestame siis meiegi teda...

Oskab keegi öelda, millest koosnes sõjaaegne šokolaad? Kakaod ju sakslane kuskilt kätte ei saanud. Kui ta ka laevatäie kaaperdas, siis see oli tilk, mis isegi lõhna sõjaväe jaoks toodetud kogustele ei suutnud anda. Vaevalt allveelaevadega Lõuna-Ameerikast? Samas isegi Kawe tegi neid ümmargusi.

Tänan vastuste eest! Vast Eduard Hints jookseb kellegi mälestustest tulevikus läbi või näiteks Parabellumi tuttavatest keegi teab. Olmiga rääkides jäi mulje, et too arg pataljoniülem oli sakslane, suhtus nagu põlgusega temasse. Kaasmaalase puhul oleks piinlikkusenoot kõnes olnud. Arnold Risti sugula...