155/43 - kruntvärv või tsingitud pind on olnud kaetud halli värviga, millest enamik on maha kulunud. Selle pandla sain 24-25 aastat tagasi ja esmane omanik oli Egon Saa nimeline mees.

Rauast 155/40 - minu omal on löödud markeering poldi juurde aga on olemas ka variant, kus markeering on konksu juures ja see jääb tootmise ajateljel selle siia postitatu ja alumiiniumist 155/40 vahele.

Assmann'i rea kõige haruldasem või siis üldse kõige vähemlevinum meeskonna pannal - alumiiniumist 155/40. 1940. aastal lõpetati alumiiniumist W-SS pannalde tootmine ja edaspidi tehti neid rauast ning väike kogus ka tsingist (822/42). Samal aastal valmistas alumiiniumist pandlaid ka Overhoff (36/40) ...

Ja sama aasta pannal aga kõver "9" - see on leitud palju aastaid tagasi Peipsi äärsest talust.

1939. aastal valmistas Assmann kahte tüüpi markeeringuga pandlaid - kirjad olid mõlemal ühesugused aga ühel oli "9" alt sirge ja teisel kõver. Esmalt tulid tootmisliinilt sirge "9" pandlad.

Aastate jooksul on tekkinud tore rida 155 markeeringuga pannaldest - see pole küll lõplik rida aga omaette teema tegemiseks siiski piisav. Minu arvates on markeerimata Overhoff pannalde järel Assmann üks levinumaid valmistajaid, kuid selles reas peidab end üks, mis on väga haruldane. Selleks on alum...

Kas keegi teab, kes oli 20. Eesti diviisi 46. rügemendi II pataljoni arst?
See allkiri võiks teoreetiliselt olla tema oma aga ei suuda dešifreerida. D nagu doktor? Eesnime esimene täht E ja perekonnanime 2-3 täht OO?
On ideid?

Ultima kirjutas: ↑T Apr 16, 2024 7:45 pm SS-OScha Kynast

See ei ole eestipärane nimi. Saad ehk postitada dokumendi, kus see kirjas on või lisaks veel mingeid muid andmeid isiku kohta?

Harri Rent oma mälestusteraamatus kirjeldab samade meeste langemist (nimeliselt kattub allohvitserist rühmaülem Naarits) aga tema räägib sellest ikkagi kui lahingust üle jõe tunginud venelastega. Raamatust " Ma jäin ellu" lk 125: " Minu laatsaretis oleku ajal oli endine rühmaülem Usch...

Üldiselt loetakse 1944. aasta 17. märtsi viimaseks suuremaks lahingupäevaks Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel rindelõigul kuni Punaarmee 25. juuli pealetungini ja Narva jõe forsseerimiseni. Sellel päeval, 17. märtsil tungis suitsukatte varjus Punaarmee üle jõe aga rünnak tõrjuti tagasi. Peale Vepsküla...

Valmistatud 1937. aastal, hind 700€

Põhja Küttide Leegioni kohta on jah Digaris artikleid. Usun ka, et on omavahel kuidagi seotud aga päris üks ja sama organisatsioon vist ikka ei ole.

Kas keegi sellise 1930-ndatel tegutsenud organisatsiooni kohta omab mingit teavet?

Vabadussõjast osavõtnute andmebaasis on ainult üks Aliide nimeline - Aliide Kauler