Naljakas on see, et Siberisse sai ta meie teada alles 1945 aastal "punaküüdiga"-see on juba teise sõja teema. Meie teada oli ta armeesse värbamise ajal Eestis-Elistveres-nii vähemalt tuleb paberite kaudu välja (SAAGA-armeesse võetute nimekiri).

Igatahes 1915.aatal võeti esivanem Eduard Johannes Kulmann tsaariarmeesse teenima-erikäskkirja alusel, vanusepoolest oleks ta pidanud minema teenistusse 1917.

Päris huvitav: Siberi 50.-ndast Kütipolgust Valgekaarti ja siis Vabadussõtta 2. Jalaväepolku. Ega keegi ei oska öelda, millisel rindel see Kütipolk asus? Kas vene "interneedusest" on võimalik välja uurida nii Siberi polku kui ka seda Lissovskit?

See peaks olema ikka Maailmasõja aegne, panen siia esivanema Eesti Vabariigi politseisse tööleasumise ankeedi pildi üles.

Aitäh vihje eest, aga kas arhiivides on veel olemas 2. Jalaväepolgu isikkooseisu nimekirjasid, ma mõtlen Vabadussõja aegseid?

Kas venelastel 1. Maailmasõjas oli olemas selline pataljon nagu "Lissovski löögipataljon(Lõssovski?) Igatahes esivanema paberitest tuli välja selline üksus.

Kas 2. Jalaväe polk eksisteeris ainult 1918 aastani?
Mul on üks dokument, mille alusel arvati esivanem reservi 1920. aasta 21.maist just 2. Jalaväepolgu 2.roodust.

Kus kohas paiknesid 50.Siberi kütipolk ja Lissovski löögipataljon 1.Ilmasõja ajal?

Lugedes Aaro Pihlapuu päevikut ja tudeerides foorumit, tekkis küsimus-kas Pihlapuu pakutavat metsavendade matmispaika Paidra palus on keegi kontrollinud(oletatavalt Simo Pihlapuu)?

Asi on selles, et minu kadunud vanaisa ,Roman Pärtel,oli vangivalvuriks Viljandis 1941-43 Omakaitses, alates 1943 lülitati nad 32. pol.pataljoni koosseisu. 1944 jaanuar saadeti nad rindele Narva alla-tema oli Kanuka küla rajoonis.Juunis nad ühendati 38.pol.pataljoniga ja saadeti Dünaburgi, kus mu va...

Küsimus selline:kas on veel olemas pol.pat.nr.32 isikkoosseisu nimekirjad ja kui on, siis kuidas nendega saaks tutvuda?

Juttude järgi ta arreteeriti ja peksti peaaegu surnuks-koju olevat ta jõudnud elusalt, aga vigastused olid saatuslikud.Neid oli tegelikult kolm venda:August, Eduard ja Aksel. Millegipärast on tihti Aksli isikuga seotud olnud nimi Kalju. Päris Kalju Kirbits oli ka Toomsalu salgas, aga hukkus 1949-l, ...

Kas keegi teab, kust leida NKVD ülekuulamisprotokolle aastatest 1945 -50?
Huvitaks August Kirbitsa(3.09.1922-12.09.1947) saatus.
Lisasin kirjale ka foto. Ta on olnud ilmselt mundris.Tema vennast-Akslist on analoogne pilt, aga on olemas ka originaal, mundris.

Suur tänu!
Eduard on ta vend, mõlemad on Jaani pojad ja Rosilda on õde. Aga kus see Vastseliina lahing toimus? Asi on selles, et ta tütar st. minu naise ema oli viiekuune, kui see asi juhtus ja tal oleks hea meel kui saaks isa oletatavale hauale minna.
Suur, suur aitüma!

Suur abi!Aga kas kuskil on kättesaadaval pataljonides teeninud isikkoosseisu nimekirjad?